2-11-27767/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 04.08.2011, Rapla

Tsiviilasja number 2-11-27767

Tsiviilasi R O ja K O hagi R K vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind 1926,99 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja R O, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxx-xxxxxx xxxx, hageja K O, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxx-xxxxxx küla, hagejate esindaja K O, kostja R K, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx-xxxxxxx, xxxxx xxx xx-x

Resolutsioon Välja mõista R K elatis igakuiselt 278,02 eurot alates 15.06.2011 kuni poja R, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni ja edasi 139,01 eurot kuni tütre K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Menetluskulud jätta R O ja K O esindaja K O ja R K endi kanda.

Rapla Maakohtu 04.02.2003 järgi elatise väljamõistmine lõpetada.

Kohtuotsus pöörata täitmisele viivitamata.

Edasikaebamise kord R K võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte kooselust on sündinud tütar K xx.xx.xxxx ja poeg R xx.xx.xxxx. Lapsed elavad ema juures. Kostja lastega ei suhtle. Varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatis ei kata laste vajadusi. Hagejate esindaja soovib tagada lastele stabiilset ja normaalset arengut ning elu. Väljamõistetud elatis kataks osa kuludest laste riietamiseks, toitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks, koolitamiseks ja arendamiseks

Hageja nõue ja põhjendused Hagejate esindaja palub välja mõista kostjalt elatise 278,02 eurot kuus mõlema lapse ülalpidamiseks.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 04.07.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui laste R ja K isa, kohustatud neid ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse §

100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hagejate esindaja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras, s.o 139,01 eurot ühe lapse kohta. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtunik