2-11-29906/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-29906

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Anda avaldajale G K nõusolek lapse E K nimel tehingu tegemiseks – 1/3 mõttelise osa kinnisasjast, korteriomandist asukohaga XXX, Narva-Jõesuu (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosasse nr 695208) võõrandamiseks ja selleks võlaõigusliku lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.

3. Kohustada avaldajat peale lapse kinnisasja võõrandamist paigutama võõrandamisest saadud raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuse kontole oma varast eraldi, sealjuures teha märge, et lapse kontot võib käsutada kohtu nõusolekul.

4. Kohustada avaldajat esitama kohtule aruanne lapse raha paigutamise kohta. Aruandes märkida kinnisasja võõrandamise tehingu väärtus ja krediidiasutuse andmed, kuhu lapse raha paigutati, sealhulgas konto number ja konto omaniku andmed. Aruanne esitada kohtule kirjalikult ühe kuu jooksul arvates kinnisasja võõrandamisel omandaja poolt hinna tasumisest, kuid mitte hiljem kui 01. september 2011.

5. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohtuasja number 2-11-29906 Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuli 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Kohtuasi G K avaldus nõusoleku andmiseks alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks Menetlustoiming Nõusoleku andmine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: G K (isikukood: XXX) Puudutatud isikud: Alaealine laps: E K (isikukood: XXX) Eestkosteasutus: Sillamäe linn

2-11-29906

2(3) Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Avaldaja G K esitas Viru Maakohtule avalduse alaealise lapse E K nimel tehingu tegemiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et vastavalt sünnitunnistusele on avaldaja G K alaealise lapse E K ema. Lapse isa J K on surnud. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele kuulub alaealisele lapsele korter asukohaga E. XXX, Narva-Jõesuu. Eestkosteasutus esitas kohtule arvamuse, millest selgub, et eestkosteasutus toetab avaldust.

Eestkosteasutus on seisukohal, et korteri võõrandamine on lapse huvides. Samuti korteri müük toetaks last ka materiaalselt. Eestkosteasutus leiab, et korteri võõrandamisega ei rikuta lapse õigusi. Korteri ülalpidamine on liiga kulukas ja korteri müük võimaldaks parandada elamistingimusi. Seega palub eestkosteasutus avaldus rahuldada ja lubada avaldajal võõrandada korter. Kohus ei kuulanud ära alaealist last, kuna laps ei ole veel 10-aastane. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 alusel vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus).

Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 131 lg 1 järgi lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 187 p 1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust.

Seega lapse vanem vajab lapse nimel kinnisasja võõrandamise tehingu tegemiseks kohtu nõusolekut. PKS § 123 lg 1 alusel kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus leiab, et kinnisasja võõrandamine on lapse huvides ning sellega ei rikuta lapse õiguseid. Kohtu arvates on korteri ülalpidamine kulukas, arvestades avaldaja materiaalset olukorda. Seega korteri ülalpidamine võib kahjustada oluliselt lapse huve.

Korteri müügi korral on võimalik kulutada raha lapse ülalpidamiseks. Laps ei ela selles korteris ega hakka ilmselt lähitulevikus seal elama. Korteri säilitamisega aga kaasnevad kulud, mille tõttu võivad tekkida võlad. Eeltoodu alusel

2-11-29906

3(3) tuleb avaldus rahuldada ning anda avaldajale nõusoleku lapse nimel kinnisasja võõrandamiseks tehingu tegemiseks – võlaõigusliku lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks. PKS § 130 järgi vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut. PKS § 136 lg-te 2 ja 3 järgi kohus võib teha vanematele ettekirjutuse lapse vara nimekirja ja vara valitsemise aruande esitamiseks.

Vanemad peavad kinnitama vara nimekirja õigsust. Kui nimekiri on puudulik, võib kohus oma määrusega teha nimekirja koostamise ülesandeks vallavõi linnavalitsusele. Kohus võib teha ettekirjutuse lapse raha kindlal viisil paigutamiseks või seada raha väljavõtmise tingimuseks kohtult sellekohase loa saamise. Kui lapse vara hulka kuuluvad väärtpaberid või väärtesemed, võib kohus last esindavale vanemale panna samasugused kohustused, mis lasuvad eestkostjal. PKS § 186 lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi.

Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Avaldajat tuleb kohustada peale kinnisasja võõrandamist paigutama võõrandamisest saadud raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi, sealjuures tuleb teha märge, et lapse kontot võib käsutada vaid kohtu nõusolekul. Avaldajal tuleb esitada kohtule aruanne lapse raha paigutamise kohta. Aruandes tuleb märkida kinnisasja võõrandamise tehingu väärtus ja krediidiasutuse andmed, kuhu lapse raha paigutati, sealhulgas konto number ja konto omaniku andmed.

Aruanne tuleb esitada kohtule kirjalikult ühe kuu jooksul arvates kinnisasja võõrandamisel omandaja poolt hinna tasumisest avaldajatele, kuid mitte hiljem kui 01. september 2011. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldajate kanda.

Leanika Tamm Kohtunik