2-11-20391/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated2-11-20391/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 1
Full text
1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht 26.juuli 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2 Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-20391 Tsiviilasi V M hagi A M vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagihind Hageja: V M (isikukood XXX), elukoht XXX Hageja esindaja: M M (isikukood XXX), elukoht XXX Kostja: A M (isikukood XXX), elukoht: XXX Kostja lepinguline esindaja: Vitali Kirtjanov, e-post: kirtyanov@mail.ru 1251,09 eurot Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON: 1. Teha asjas kostja õigeksvõtul põhinev otsus ja rahuldada hagi. 2. Välja mõista A M (ik: XXX) V M (ik: XXX) kasuks igakuine elatis summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 01 senti alates 03.05.2011 kuni V M täisealiseks saamiseni või kuni elatissumma muutmiseni. 3. Välja mõista A M (ik: XXX) V M (ik: XXX) kasuks elatise võlgnevus summas 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 21 senti, mis tuleb tasuda 18.augustiks 2011 V M seadusliku esindaja M M arveldusarvele nr XXX AS Sampo pank. 4. Kostjal A M (ik: XXX) tasuda elatis igakuise ettemaksena (iga kuu 18.kuupäevaks) V M seadusliku esindaja M M arveldusarvele nr XXX AS Sampo pank.
Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord
2 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6)
Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsus saata menetlusosalistele.
Asjaolud ja hageja nõue
03.05.2011 esitas V M seaduslik esindaja M M Viru Maakohtule hagi kostja A M vastu elatise nõudes ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 12.05.2011.
Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja on seadusliku esindaja M M ülalpidamisel. Kostja on hageja vanem. Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodil 03.05.2010-03.05.2011 summas 134.21 eurot ja igakuist elatist summas 139.01 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist kostjalt hageja ema kasuks kuni hageja 18-aaastaseks saamiseni. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad sünnitunnistusest (tl 6), hageja ema pangaväljavõttest (tl 7- 18), notariaalsest lepingust lapsele elatise maksmiseks summas 2000 krooni (tl 19-27).
Kostja vastus
Kostja tunnistas tema vastu esitatud nõudeid. Kostja sõnul tasus ta elatist pidevalt summas 127,82 eurot (2000 krooni). Kostja esitas enda panga väljavõtte (tl 43), kulu tõendavad dokumendid (tl 44-45, 48-57), abielutunnistuse (tl 46), tema ülalpidamisel oleva lapse sünnitunnistuse ( tl 47), töötasu tõendi (tl 58).
Maakohtu otsuse põhjendused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui hageja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel ära jätta otsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Sel alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastava seadusesäte on hageja hagiavalduses esile toonud.
3 Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja A M on elatise tasunud alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud kuupalga alammäära. Kostjalt A M kuulub V M kasuks väljamõistmisele elatis summas 139,01 eurot alates hagi esitamisest 03.05.2011. Kostja on kohustatud elatise tasuma igakuuliselt ettemaksuna tema enda soovil 18-kuupäevaks V M seadusliku esindaja M M arveldusarvele nr XXX AS Sampo pank. Lisaks tuleb tal tasuda elatise võlgnevus perioodil 03.05.2010-03.05.2011 summas 134.21 eurot V M seadusliku esindaja M M arveldusarvele 18.augustiks 2011. Kohus märgib, et asjaolu kas hageja seaduslik esindaja avab lapsele eraldi arveldusarve või mitte ei oma antud asjas tähtsust kuna kostja on kohustatud väljamõistetud summas lapsele elatist tasuma.
Kohtukulude jaotusest
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.
TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
Kohtule esitatud notariaalsest kokkuleppest lapsele elatise maksmisest nähtub, et kostja on kohustatud tasuma igakuuliselt hageja ülalpidamiseks 127,82 eurot (2000 krooni). Kostja väitel pole hageja seaduslik esindaja tema poole pöördunud täiendava abi saamiseks ning kokkulepitud summas on ta elatist tasunud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.
Kohus juhindus TsMS § 173; 174; 1741, 442; 444; 468 lg 1 p 1 nõudeist.
Kristel Vedro Kohtunik