2-10-66746/19 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

2-10-66746

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-66746 Tsiviilasi G. G. ja A. G. hagi O. G. vastu elatise nõudes. Tsiviilasja hind 1639,35 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: G. G. (isikukood *) elukoht: *; Hageja 2: A. G. (isikukood *) elukoht: *; Hagejate seaduslik esindaja: N. G. (isikukood *) elukoht: *; elektronpostiaadress: * Kostja: O. G. (isikukood *) elukoht: *; elektronpostiaadress: * Kohtuistungi aeg Kohtuistungi sekretär 24. mai 2011 ja 13. juuli 2011.a. Kristi Serva RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Muuta Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-08-8215 21.aprillil 2008 tehtud kohtumäärust. Suurendada alates 29.detsembrist 2010 kostjalt O. G.’ilt hageja A. G. kasuks väljamõistetud igakuist elatist 95,87 eurolt 139,01 euroni kuus kuni hageja A. G. täisealiseks saamiseni *. 3. Välja mõista kostjalt O. G.’ilt hageja G. G.’i kasuks elatis alates 29.12.2010 igakuiselt summas 139,01 eurot kuni G. G.’i täisealiseks saamiseni *. 4. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejatele ja kostjale.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja kanda Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

2

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

Pärnu Maakohtu menetluses oli G. G.’i ja A. G. maksekäsu kiirmenetluse avaldus O. .’i vastu 159,78 € elatise maksmise nõudes. Kohus tegi 14.01.2011.a. määrusega võlgnik O. .’le makseettepaneku võla tasumiseks, mille võlgnik sai kätte 20.01.2011.a. 04.02.2011.a. saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses.

07.03.2011.a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 08.03.2011. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega kohustas hagejat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 18.03.2011esitas hageja kohtule hagi. 21.04.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 05.05.2011 esitas kostja kirjaliku vastuse hagile. 13.05.2011 esitas hageja täiendavad kirjalikud seisukohad kostja vastusele. 24.05.2011 toimus tsiviilasjas eeslistung. 30.05.2011 esitas hageja täpsustatud hagi. 13.07.2011 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja poolt esitatud tõendid ja hageja seisukoht kohtus

30.05.2011 kohtule esitatud hagiavalduse täienduses palub hageja 2 suurendada Pärnu Maakohtu poolt 21.04.2010 kinnitatud kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel sõlmitud kompromissi alusel välja mõistetud elatist. Kompromissiga kohustus kostja tasuma hageja A. G. ülalpidamiseks elatist 1500 krooni kuus kuni A. G. täisealiseks saamiseni Hageja leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis minimaalmääras igakuiselt summas 139,01 eurot. Seega tuleb suurendada varem väljamõistetud elatist. Hageja kasvades on suurenenud väljaminekud, mis tema ülalpidamiseks tulevad teha. Igakuiselt tuleb teha kulutusi lasteaiale, huvialaringidele, toidule, riietele, jalanõudele, last arendavatele mänguasjadele. Suuremad väljaminekud on jalgratas ja narivoodi. Hageja G. G. ülalpidamiseks palub hageja 1 välja mõista elatis 139,01 eurot kuus.

Hagejad esitasid tõendina sünnitunnistused 2 tk /tl 23-24/, Pärnu Maakohtu kohtumääruse 21.04.2010 /tl 69/, hagejatele tehtud kulutusi tõendavad maksekviitungid /tl 71-76/, tellimuse kinnitus koos laenulepinguga /tl 77-81/, Haapsalu Linnavalitsuse tõend lasteaia maksu määramise ja tasumise kohta /tl 82-83/, Haapsalu Linnamajanduse As arved 2 tk * /tl 84 ja 86/, Fortum Elekter AS arve /tl 85/, Haapsalu Noorte Huvikeskuse arved 2 tk /tl 87-89/.

3

Kohtuistungil 24.05.2011 ja 13.07.2011 jäid hagejad esitatud hagi juurde.

Kostja kirjalikud vastuväited hagile ja kostja seisukoht kohtus ning esitatud tõendid

Kostja tunnistab esitatud hagi osaliselt. Kostja kirjalikus vastuses asus kostja seisukohale, et on nõus maksma kummagi hageja ülalpidamiseks 25 eurot kuus /tl 32/. 13.07.2011 toimunud kohtuistungil oli kostja seisukoht, et G. G. ülalpidamiseks on ta nõus maksma 50 eurot kuus ja A. G. ülalpidamiseks esitatud nõude suurendamine tuleb jätta rahuldamata /tl 95/. Kostja on töötu. Kogu tema sissetulek kulub toidule, sideteenustele. Abielu ajal võttis kostja eluasemelaenu, mida tal tuleb igakuiselt tagasi maksta.

Kostja esitas kirjaliku tõendina pangakonto väljavõtte /tl 33-39/, Eesti Töötukassa otsus /tl 40- 41/, konto väljavõte /tl 55-59/, lepingu nr * maksegraafik /tl 60-62/, laenulepingu * lisa /tl 63/, * tõend /tl 92, tööleping nr * /tl 93/.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära hagejate seadusliku esindaja ja kostja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 100 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 101 lg 1 sätetel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009a. määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Pool töötasu alammäära on 139,01 eurot. Elatis summas 139,01 eurot kuus on elatise alammäär vastavalt PKS § 101 lg 1 sätetele.

Hagejad on tõendanud oma ülalpidamisvajaduse alljärgnevate asjaolude ja tõenditega. Eluasemekulud kahele hagejale kokku igakuiselt summas 53,45 eurot on tõendatud Haapsalu Linnamajanduse AS /tl 84,86/ ja Fortum Elekter AS/tl 85/ arvetega. Hagejate esindaja on kinnitanud, et korteris * elab kokku 4 inimest. Kostja ei ole nõus arvestama hagejate ülalpidamiskuludena eluruumi kasutamisega seotud kulutusi, kuna hagejate seaduslik esindaja ei ole esitanud selle kohta tõendit, et ta neid kulutusi maksab. Kohus leiab, et kostja väited ei anna alust selles osas hagi rahuldamata jätmiseks. Üldteadaoleva asjaoluna on lapse ülalpidamiseks vajalik kulu ka kulutused eluasemele. Tegemist on õigustatud isiku vajadusega PKS § 99 lg 1 mõttes. Alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist eelkõige oma vanematelt. Seega tuleb eluasemekulud võtta arvesse hagejate vajadustena.

Põhjendatud on kulutused, mis on seotud hageja A. G. käimisega lasteaias. Hagejate seaduslik esindaja on nimetatud kulutuste kohta kohtule tõendid esitanud. Kohus leiab, et hagejate poolt kohtule esitatud hädavajalikud kulutused, mis on vaja teha nende ülalpidamiseks on tavapärased ja seetõttu ei vaja täiendavat tõendamist.

4

Kostja on seisukohal, et kuna tal puudub sissetulek, siis on põhjendatud temalt elatise väljamõistmine 50 eurot kuus hageja G. G. kasuks ja hageja A. G. ülalpidamiseks esitatud nõue tuleb rahuldamata jätta. Kostja sellise seisukohaga ei ole võimalik nõustuda. Riigikohus on korduvalt oma lahendites asunud seisukohale, et kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda PKS alusel elatise maksmisest (lahendid nr 3-2-1-52- 07, 3-2-1-65-07). Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud hagi osaline rahuldamine, kostjal piisavate ametlike sissetulekut puudumise tõttu.

Kostja on esitanud kohtule oma konto väljavõtte /tl 56-58/ kust nähtub, et kostja on saanud 2011 aastal jaanuarist kuni märtsini tasu * kokku summas * eurot. Alates * on kostja arvel töötuna Eesti Töötukassas, kust talle on makstud samuti hüvitist /tl 40-41/. Alates * on kostja asunud tööle tähtaegse lepinguga *. Nimetatud asjaolud tõendavad, et kostjal on olnud pidevalt püsiv sissetulek, kuid ta ei ole osa võtnud hagejate ülalpidamisest.

Kohus leiab, et ei esine asjaolusid PKS § 102 lg 2 mõttes, miks annaks aluse vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus leiab, et kostja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära.

Eeltoodud põhjendustel tuleb rahuldada hageja G. G. nõue kostja vastu ja mõista kostjalt välja elatis alates 29.12.2010 so alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest hageja kasuks. TsMS § 486 lg 4 sätetel hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. 04.02.2011 esitas võlgnik kohtule vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. Hagi võeti menetlusse 21.04.2011.a.

Hageja A. G. on 30.05.2011 esitanud kohtule täpsustatud hagi, millest tuleneb, et hageja nõue on suurendada juba varasema kohtulahendiga kindlaksmääratud elatist. Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-33-11 punktis 26 on asunud seisukohale, et kehtivas perekonnaseaduses puudub sõnaselge regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta. Küll kehtivad materiaalõiguslikult ülalpidamiskohustust reguleerivad sätted, mh PKS §-d 99 ja 102, millest saab lähtuda elatise suuruse kindlaksmääramisel. Menetluslikult annab aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustik. Nimelt on poolel TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

5

Nimetatud sätted kehtivad TsMS § 432 teise lause järgi ka määruse kohta, millega kohus kinnitas kompromissi ja lõpetas menetluse. Riigikohus on leidnud, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi, sh kohtu kinnitatud kompromissi muutmist tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 27. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09, p 12). Riigikohus on samuti leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi. Pärnu Maakohtu 21. 04.2008.a. kohtumäärusega kinnitati kompromiss ja lõpetati menetlus tsiviilasjas nr 2-08-8215. Kompromissi kinnitava määruse järgi kohustus kostja O. G. tasuma hageja N. M. kasuks * A. G. ülalpidamiseks 1500 krooni (95,87 eurot) kuus iga kuu 20 kuupäevaks kuni * täisealiseks saamiseni. 30.05.2011 esitatud avalduses on hageja põhistanud, et võrreldes 2008. aastaga on suurenenud eluasemekulud, sest 2008 elasid hageja ema ja isa koos, kuid nüüd elab hageja koos emaga. Käesoleval ajal on lisandunud lasteaiatasud ja tasud huviringidele. Samuti on võrreldes 2008. aastaga muutunud hageja vajadused riietele, jalanõudele, sporditarvetele. Kohus leiab, et hageja poolt esile toodud ja tõendatud asjaolud on elatise suuruse muutmise aluseks. Kohus on eelnevalt analüüsinud ja leidnud, et mõlema hageja puhul on põhjendatud elatise saamine kostjalt vähemalt elatise alammääras. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 459 tuleb muuta alates käesoleva hagi esitamisest so alates 29.12.2010 Pärnu Maakohtu 21.04.2008.a. kohtumäärust, suurendades hageja A. G. kasuks väljamõistetavat elatist 139,01 euroni kuus kuni A. G. täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Seega jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

6

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik