2-11-32832/1 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-11-32835

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Määruse tegemise aeg ja koht 19. juulil 2011.a. Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-32835 Tsiviilasi R. P. avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 192/2002/1608 Menetlustoiming avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja R. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx; e-post: x. kohtutäitur A. K. RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast R. P. avaldust aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 192/2002/1608.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

1. P. P. esitas kohtusse avalduse, milles palus lõpetada KarS § 82 lg 1 p 3; TMS § 202 lg 1, 2 alusel täitemenetlus täiteasjas nr 192/2002/1608 aegumise tõttu.

Menetlus täiteasjas nr 192/2002/1608 toimub Valga Maakohtu 13.12.2000.a. lahendi alusel tsiviilasjas nr 2-398/00, sissenõudjaks xxxxxxxxxxxxxx OÜ. Kohus leiab, et neil asjaoludel ei ole tegemist täitemenetlusega, mille lõpetamise täitmise aegumise tõttu peaks kohtutäituri või võlgniku avalduse alusel lahendama kohus, arvestades TsMS §-s 179 lg 7, 8; TMS §-s 202; 207; 209; 210 sätestatut. TsMS §-s 475 lg 1 on loetletud hagita asjad ja ka selles ei ole nimetatud hagita asjana täitemenetluse lõpetamist täitmise aegumise tõttu. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Seega ei kuulu R. P. avalduse lahendamine, täitmise aegumise kohaldamiseks täitemenetluses kohtu pädevusse.

2 (2)

2. TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjaks kaebused kohtutäituri otsuste peale. Seega kuuluvad kohtu pädevusse hagita asjadena kaebused kohtutäituri otsuse peale.

TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega kui on alust ja avaldaja soovib esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, siis võib ta esitada seaduses ettenähtud tähtaegadel ja korras kohtutäiturile kaebuse täituri tegevusele ja selle kaebuse lahendamiseks kohtutäituri poolt tehtud otsusele võib kaebuse esitada kohtule.

3. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks pöördunud antud asjas kohtutäituri poole ning kohtutäitur oleks teinud otsuse, mille peale võiks esitada kaebuse maakohtule. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, tuleb arvestades TsMS §-s 371 lg 1 p 3 sätestatut, keelduda R. P. avalduse täitemenetluse lõpetamiseks menetlusse võtmisest ka kaebusena kohtutäituri otsuse peale.

Neil asjaoludel kohus keeldub P. P. avalduse menetlusse võtmisest. Kohus peab vajalikuks selgitada veel ka järgmist. Tsiviilõigussuhetest tulenevate nõuete aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat, alates 05.04.2011.a. Kohus peab vajalikuks selgitada, et võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 kohaselt algavad kõikide enne 01.03.2011.a. jõustunud ja veel aegumata täitedokumentide aegumistähtajad 01.03.2011 .a uuesti, aegudes seega 01.03.2021.a. välja arvatud juhul, kui nõuete aegumistähtaeg lõppeks vana seaduse redaktsiooni kohaselt enne 01.03.2021.a. Sel juhul kohaldatakse endist seadust.

Seega ei ole alust arvata, et nõue, mida täiteasjas nr 192/2002/1608 täidetakse, oleks aegunud.

Hele Ilisson Kohtunik