2-11-26879/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-26879

1(3)

K O H T U O T S U S ÕIGEKSVÕTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-11-26879 Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Kohtuasi M K hagi S K vastu alaealisele lapsele elatise suurendamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind 215,73 eurot Hageja: M K (IK XXX) Hageja esindaja: E K (seaduslik esindaja IK XXX) Menetlusosalised Kostja: S K (IK XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista S K M K kasuks elatis igakuise elatusrahana 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 01 senti kuni M K täisealiseks saamiseni s.o. XXX.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Menetlusosaline ei saa nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse.

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul Viru Maakohtu kaudu.

2-11-26879

2(3) Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on M K hagi S K vastu täisealisele lapsele elatise nõudes. Kostja esitas eelmenetluses kohtule avalduse, millega võttis hagi õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Hageja palub välja mõista kostjalt elatis igakuise elatusrahana 139,01 eurot. Kostja on hageja nõude õigeks võtnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega.

Tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) § 96 Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

Tulenevalt PKS § p on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps; Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ja 2 Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Tulenevalt PKS § 100 lg 1,2 ja 4 ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 90 (vastu võetud 11.06.2009, jõustunud 01.07.2009) §1 on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Seega ei saa igakuine elatisesumma olla väiksem kui 139 eurot ja 01 senti.

2-11-26879

3(3) Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga.

Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis igakuise elatusrahana 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 01 senti kuni M K täisealiseks saamiseni s.o. XXX.

Hagihind

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 139,01 eurot, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1251,09 eurot.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Pooled menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud ja seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Leanika Tamm kohtunik