2-10-27315/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro

Määruse tegemise aeg ja koht 18.juuli 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308 Tsiviilasja number 2-10-27315 Tsiviilasi

Menetlustoiming S F hagi D F vastu abielu lahutamise, rahalise kohustuse täitmise, laste hooldusõiguse ning lapsele elatise väljamõistmise nõudes

Kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: S F (isikukood XXX), elukoht: XXX, Lepinguline esindaja Ljudmila Bogdanova, e-post: ljudmila.bogdanova@pariteet.ee Kostja: D F (isikukood XXX), elukoht: XXX

Kohtuistung 18.07.2011

RESOLUTSIOON:

I. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-10-27315 poolte vahel saavutatud kompromiss. Pooled on kokku leppinud alljärgnevas:

1. Poolte nõueteks on abielulahutus, ühisvara jagamine ja elatis A F ülalpidamiseks. Laste hooldusõiguse küsimus on lahenenud.

2. Kostja tunnistab, et poolte abielu on lõppenud ning et ühisvaraks on varaline kohustusõppelaenuleping nr 07-193655- OL summas 3515.14 eurot (55 000 krooni), mis tuleb jagada võrdselt, kummagi menetlusosalise kanda jääb 1757.57 eurot ( 27 500 krooni). Tütre A F ülalpidamiseks kohustub kostja tasuma iga kuu 15.kuupäevaks 139.01 eurot, S F a/a nr XXX.

3. Pooled leppisid kokku, et tütar A F jääb elama ema S F juurde, pooled teostavad muus osas tütre A F suhtes ühist hooldusõigust.

4. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest.

5. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

II. Menetlus tsiviilasjas nr 2-10-27315 seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada.

III. 1) Lahutada D F ja S F abielu, mis sõlmiti 04. detsembril 2007.a Ida-Viru Maavalituses, abieluakt nr 491. 2) Saata kohtumäärus peale jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale ja toimetada kätte menetlusosalistele.

IV. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus

09.06.2010 esitas S F hagi D F vastu abielu lahutamise, ühisvara jagamise ja elatise väljamõistmise nõudes. Viru Maakohtu 08.10.2010 määrusega võeti S F hagi D F vastu abielu lahutamise, rahalise kohustuse täitmise, laste hooldusõiguse ning lapsele elatise väljamõistmise nõudes menetlusse. 18.07.2011 kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. Pooled sõlmisid kompromissi ja avaldasid kompromissi kohtule protokolli kandmiseks ja kinnitamiseks, mille kohaselt on kostja nõus abielu lahutamisega ning poolte ühisvaraks on varaline kohustusõppelaenuleping nr 07-193655- OL summas 3515.14 eurot (55 000 krooni), mis tuleb jagada võrdselt, kummagi menetlusosalise kanda jääb 1757.57 eurot ( 27 500 krooni). Kostja tunnistab elatise nõuet tütre A F ülalpidamiseks kokkulepitud summas ning kohustub tasuma elatise 139,01 eurot ja iga kuu 15. kuupäevaks alates 18.07.2011 S F arveldusarvele Swedbank AS a/a XXX. Pooled leppisid kokku kompromissitingimuste rikkumise tagajärgedes. Pooled on palunud kompromissleping kohtu poolt kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

Õiguslik põhistus

Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele.

Perekonnaseaduse ( PKS ) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõppeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kuni 01.07.2011 kehtinud PKS § 20 lg 2 kohaselt perekonna huvides võetud varalise kohustuse osas vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps; PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 118 lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, kompromiss on sõlmitud abikaasade abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks, lapse ülalpidamiseks ja lapse isikuhoolduse määramiseks lapse elukoha valikul.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissilepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Kohus peab vajalikuks selgitada, et asjaolude muutumisel on PKS § 102 ja 103 tulenevalt huvitatud isiku nõudel kohtul õigus elatise suurust muuta. TsMS § 467 lg 2 kohaselt ei või viivitamata täidetavaks tunnistada kohtuotsust abieluja põlvnemisasjas, välja arvatud abieluga seotud varalises vaidluses. Seetõttu ei rahulda kohus taotlust määruskaebuse esitamise õiguse välistamiseks. TsMS § 433 lg 1 menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Kohtumäärus tuleb peale jõustumist saata Ida-Viru Maavalitsusele perekonnaseisuosakonnale ja menetlusosalistele. Määruse tegemisel tugines kohus TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430-432, 433 lg 1, 467 lg 2, § 661 lg 2 sätestatust.

Kristel Vedro Kohtunik