2-11-7085/31 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-7085

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J S avaldus.

2. Tunnistada V K (IK XXX) surnuks.

3. Lugeda V K surmaajaks 31. detsember 1998.

4. Avaldada kohtumääruse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Saata kohtumäärus peale jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele V K surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest alates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuasja number 2-11-7085 Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2011.a, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi J S avaldus isiku surnuks tunnistamiseks Menetlustoiming Isiku surnuks tunnistamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Avaldaja: J S (sünd. XXX) Avaldaja esindaja: N Š (volikirja alusel) Menetlusosalised ja esindajad Puudutatud isik: Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik – siseminister

2-11-7085

2(3)

ASJAOLUD

Avaldaja J S esitas 21. veebruaril 2011 Viru Maakohtule avalduse V K surnuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja V K onu. V K kadus ööl vastu 28. novembrit 1997 Siivertsi alevikus. Ida Politseiprefektuur algatas 10. detsembril 1997 kriminaalmenetluse V K kadumise kohta. Ida Politseiprefektuur 18. veebruaril 2005 lõpetas kriminaalmenetluse, kuna ei ole võimalik kindlaks teha V K surnukeha asukohta ega kuriteo toime pannud isikut.

Puudutatud isikute seisukohad

Avaldaja teatas kohtule, et tal puuduvad igasugused andmed V K võimaliku asukoha kohta.

Puudutatud isik siseminister esitas päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) V K kohta andmete väljaselgitamiseks. PPA esitas omapoolse seisukoha, milles teatas, et V K on alates 08. aprillist 1998 teadmata kadununa tagaotsitav Ida Prefektuuri poolt. Siiani ei ole isiku tagaotsimisega seotud toimingud tulemusi andnud. Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasides puudub teave V Ki kohta. Piirikontrolli infosüsteemis ei ole registreeritud V K piiriületusi. Siseminister asus seisukohale, et kohtul tuleb küsida seisukohta ka Viru Ringkonnaprokuratuurist. Arvestades eeltoodut on siseminister seisukohal, et teadaolevad andmed ei ole piisavad järeldamaks, et V K võib nimetatud andmete alusel surnuks tunnistada. Siseminister toetab isiku surnuks tunnistamist juhul, kui prokuratuuril on alust arvata, et isikut elavana leida ei õnnestu.

Viru Maakohus edastas päringut Viru Ringkonnaprokuratuuri paludes teatada, kas prokuratuuril on andmeid, mis annaksid alust arvata, et V K on elus. Vastuseks kohtu päringule teatas, Viru Ringkonnaprokuratuur, et käesoleva aja seisuga ei ole politseil ega prokuratuuril andmeid V K asukoha kohta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg-te 1 ja 5 alusel kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud.

TsÜS § 17 kohaselt teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 510 lg-te 1 ja 4 alusel pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Teates avaldatakse hoiatus võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsutakse kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. Kui menetlust ei algatatud siseministri avalduse alusel, teatab kohus siseministrile menetluse algatamisest ning küsib temalt riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ning seisukohta isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse.

Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kutsus V K üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, kuid kohtule andmeid ei ole keegi esitanud. Kohus edastas päringu

2-11-7085

3(3) isiku kohta ka siseministeeriumile, kuid vastusest selgus, et riigile ei ole teada andmeid isiku kohta. Kohtu poolt võetud abinõud andmete väljaselgitamiseks isiku kohta ei andnud tulemusi. Menetluse käigus selgus, et isiku kohta ei ole midagi teada alates 28. novembrist 1997. Narva Politseiprefektuur algatas 10. detsembril 1997 kriminaalasja V K kadumise kohta. Kriminaalasja uurimise käigus kogutud materjalide põhjal ja tunnistajate ütlustele tuginedes tegi Ida Politseiprefektuur järelduse, et V K on tapetud ja tema keha peidetud. Ida Politseiprefektuur lõpetas 18. veebruaril 2005 kriminaalasja ja asus seisukohale, et ei ole võimalik kindlaks teha V K surnukeha asukohta ega isikut, kes on kuriteo toime pannud. Seega ei ole rohkem kui viis aastat teadmata kadunud isiku kohta andmeid, et ta oleks elus. Eeltoodu ja tsiviilasjas kogutud tõendite alusel järeldab kohus, et V K on surnud.

TsÜS § 20 lg-te 1 ja 2 kohaselt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed.

V K kohta on viimased andmed 28. novembrist 1997 (V K kadus ööl vastu 28. novembrit 1997). Seega loeb kohus V K surmaajaks 31. detsember 1998.

Eeltoodu alusel tunnistab kohus V K surnuks ning loeb tema surmaajaks 31. detsember 1998.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kohus rahuldab avalduse ja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik