3-10-2871/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.07.2011, Tallinn

Haldusasja number

3-10-2871

Haldusasi

A.G. kaebus Tallinna Vangla 03.09.2010 käskkirja nr 80

osaliseks tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung, 29. juunil 2011.a. Tallinnas

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: A.G.

Vastustaja: Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.G.i kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6).

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata otsuse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse

otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei

taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD

1. 03.11.2010 saabus Tallinna Halduskohtule A.G.i kaebus Tallinna Vangla 03.09.2010

käskkirja nr 80 osaliseks tühistamiseks. Kaebaja taotles ka riigilõivust vabastamist seoses

maksejõuetusega ning lisas kaebusele selle tõestamiseks ka isikukonto väljavõtte perioodist

01.01.2010 – 27.10.2010.

2. 26.11.2010 kohtumäärusega jäeti kaebus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks aega

kuni 17.12.2010. Kaebaja pidi kohtule tõendama, et kohustuslik kohtueelne menetlus on

antud asjas läbitud. 03.12.2010 edastati kohtule Tallinna Vangla 04.10.2010 seisukoht vaidele

ning Justiitsministeeriumi 14.10.2010 vaideotsus.

3. 14.01.2011 tegi kohus kohtunõude Tallinna Vanglale, et saada kaebaja isikukonto väljavõte

perioodist 14.09.2010 – 14.01.2011. 14.01.2011 saabus kohtule Tallinna Vangla vastus

kohtunõudele, millest selgus, et kaebaja on jätkuvalt maksejõuetu.

4. 31.01.2011 võttis kohus määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna

Vangla ning kohustas vastustajat esitama kohtule oma seisukoht kaebusele hiljemalt

28.02.2011. Samuti kohustati kaebajat teavitama kohut 15 päeva jooksul peale kohtumääruse

kättesaamist, kas ollakse nõus asja kirjaliku menetlemisega. 16.02.2011 esitas vastustaja

kohtule oma seisukoha kaebusele. Vastustaja märkis vastuses ka seda, et on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses. 09.03.2011 saabus kohtule kaebaja vastus, milles

kaebaja väljendab soovi vaadata kohtuasi läbi suulises menetluses kohtuistungil.

5. Kohtuistung toimus 29.06.2011 mõlema menetluspoole osavõtul Tallinna Halduskohtu

Tallinna kohtumajas (protokoll tl 65-68).

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

6. Kaebaja taotles kaebuses Tallinna Vangla direktori asetäitja julgeoleku ja järelevalve alal

direktori ülesannetes 03.09.2010. a käskkirja nr 80 „Tallinna Vangla kinni peetavatele

isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu" punktide 1.5, 1.6 ja 1.7 tühistamist. Kohtuistungil

loobus kaebaja oma taotlusest käskkirja punkt. 1.5 osas, kui oli saanud vangla esindaja

selgituse, et vanglas viibivatel kinnipeetavatel on võimalik saada sooja pesu ka posti teel.

7. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud käskkirja punktid 1.6 ja 1.7 tuleb tühistada põhjusel,

et käskkiri rikub tema õigusi, kuna tal ei ole majanduslikel põhjustel võimalik soetada nendes

punktides nimetatud kaupu Tallinna Vangla kauplusest.

8. Kaebuse esitaja märgib, et käskkirja p-i 1.6 kohaselt keelati geelpliiatsite, pliiatsite,

viltpliiatsite, värvide saatmine põhjendusega, et nimetatud esemeid saab osta vangla

kauplusest, mis ei vasta kaebaja väitel tõele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sellega

rikutakse VangS § 41 p-s 2 ja Euroopa vanglareeglistiku p-s 27.6 sätestatut.

9. Kaebuse esitaja leiab, et põhjendamatu on vaidlustatud käskkirja p 1.7, kuna vangla

kaupluses ei müüda märkmikke ja fotoalbumeid. Kaebaja leiab lisaks, et kuna patareisid ei ole

võimalik osadeks monteerida, fotoalbum koosneb läbipaistvatest lehtedest ning märkmik on

võimalik läbi lehitseda, siis ei ole võimalik neisse keelatud aineid peita. Kaebuse esitaja

märgib, et vaatamata sellele, et patareisid on võimalik osta vangla kauplusest, puudub tal

nende soetamiseks raha. Seetõttu ei saa ta kasutada talle kuuluvat ja ainult patareitoitel

töötavat raadiot.

10. Kaebuse esitaja märgib, et kuna vangla viitab käskkirjas nr 80 julgeolekuohule seoses

nende esemete saatmise keelamisega, siis järelikult enne käskkirja jõustumist ähvardas teda

nelja vanglas viibitud aasta jooksul mingi oht. Kaebuse esitaja leiab, et tegelikuks käskkirja

punktide 1.6 ja 1.7 põhjuseks on vanglateenistuse ametnike soovimatus oma tööülesandeid

täita. Kaebuse esitaja märgib, et kuna vanglal on olemas tööjõud, röntgen ja väljaõpetatud

jälituskoer, siis on maksikirjas saabuvate esemete läbiotsimine võimalik.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Vastustaja toob välja, et VangS § 41 lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava,

karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele.

Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja

kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku

kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele

ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Vastustaja on

seisukohal, et käesoleval juhul ongi kinnipeetavatele kohaldatud piirangut, mis on vajalik

vangla julgeoleku kaalutlustel.

12. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja väide, et Tallinna Vangla õigusvastane tegevus

seisneb selles, et vangla ei järgi Euroopa vanglareeglistiku sätteid, on alusetu. Vastustaja

põhjendab oma seisukohta sellega, et Euroopa Ministrite komitee soovituse Rec (2006)2

liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta p-i 27.6 kohaselt tuleb tagada

meelelahutustegevus, sealhulgas sportimine, mängud, kultuurisündmused, hobid ja

vabaajategevused ning võimalusel lasta vangidel neid ise korraldada. Vastustaja selgitab, et

Euroopa vanglareeglistik on Euroopa Nõukogu soovituslik vangistusalane instrument, mille

eesmärgiks on püüd ühtlustada Euroopa Nõukogu liikmesriikide vangistusalast praktikat.

Euroopa vanglareeglistiku preambulas selgitatakse, et Ministrite Komitee soovitab, et

liikmesriikide valitsused juhinduksid oma seadusandluses, poliitikas ja praktikas EVR-i lisas

sisalduvast reeglistikust. Ministrite Komiteel puudub pädevus reguleerida Euroopa Nõukogu

riikide vangistusõigust juriidiliselt siduvate mehhanismidega. Nagu nähtub ka Euroopa

vanglareeglistiku seletuskirjast on tema esmaseks funktsiooniks olla ühtlaseks heatahtlikuks

juhiseks vangistusalase seadusandluse ning praktika kujundamisel. Tegemist ei ole aktiga,

mis loob riigile kohustusi ja kinnipeetavatele õigusi.

13. Vastustaja selgitab, et vaidlustatud käskkirja p-st 1.6 nähtub, et Tallinna Vanglas

viibivatele kinnipeetavatele on keelatud vilt- ja geelpliiatsid, värvid (guašš-, vesi-,

akrüülvärvid jms), harilikud pliiatsid ja mitteavatavad pastapliiatsid, mis ei ole väljastatud

vanglateenistuse poolt või ostetud vanglas asuvast kauplusest ning korrektorid ja kleebitavad

kaunistused (pildid, kujundid jne). Tallinna Vangla kauplusest on võimalik osta nii harilikke-

kui pastapliiatseid, millest tulenevalt on alusetu kaebuse esitaja etteheide selle kohta, et

vangla kauplusest ei ole võimalik pliiatseid osta. Vanglateenistuse poolt väljastatakse

joonistamisvahendid juhul, kui vanglas korraldatakse huvitegevusena joonistusringe ning

kinnipeetav selles osaleb. Eeltoodust tulenevalt on kinnipeetaval võimalik osta pliiatseid nii

vangla kauplusest kui teatud juhtudel saada ka vanglateenistuse vahendusel.

Kohtuistungil

selgitas

vastustaja

esindaja,

et

väljastpoolt

vanglat

saadetavatesse

viltpliiatsitesse on võimalik panna nii keelatud esemeid kui narkootikume. Nende sisu on

tugeva lõhnaga ja narkokoer ei suuda sealt narkootikume avastada. Narkootikume saab peita

ka tavalistesse pliiatsitesse ja mitteavatavatesse pastapliiatsitesse. Praktikas on leitud

narkootikume isegi ümbrike kleepribadelt. Geelipliiatseid on aga võimalik kasutada

tätoveeringute tegemiseks, mis on vanglas keelatud ja ohuks ka vangla julgeolekule. (tl 67).

14. Vastustaja toob välja, et vaidlustatud käskkirja p-i 1.7 põhjenduste kohaselt on

fotoalbumi taskute ja kaante või märkmiku vahele võimalik peita erinevaid keelatud esemeid

(sim-kaardid, pulbrilised ained), mida vanglaametnikul on raske avastada. Vanglateenistuse

ametnikul ei ole võimalik fotoalbumi kaasi või taskuid kontrollida neid avamata, kuid sellisel

juhul võib juhtuda, et lõhutakse kaaned ja taskud ning albumit ei ole võimalik kasutada.

Märkmikulehtede vahele on võimalik kleepida keelatud aineid ning sellest tulenevalt oleks

vajalik iga lehekülje eraldi kontrollimine, mis on aja- ja töömahukas. Seega nähtub

põhjendustest, et fotoalbumi ja märkmiku sees ja vahel on võimalik vanglasse toimetada

keelatud aineid ning samas juhul, kui vanglateenistus läbiotsimise käigus lõhub fotoalbumi

või märkmiku, ei ole kinni peetaval isikul võimalik nimetatud esemeid kasutada perekondlike

mälestuste hoolikaks hoidmiseks. Vastustaja leiab ka, et märkmeid on võimalik teha ka

vihikusse või kaustikusse, mida müüakse vangla kaupluses.

15. Ühtlasi

leiab

vastustaja,

et

kõigi

täiendavate

kontrollmeetmete,

sealhulgas

röntgenläbivaatuse ja narkokoera kasutamise rakendamine, nõuab vanglateenistuselt

täiendavat ressurssi nagu tööjõud, ajakulu jms. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud

käskkirjaga kehtestatud piirangud ei kahjusta kinni peetavate isikute huve ja õigusi sedavõrd

intensiivselt, et vangla peaks kulutama täiendavalt ressurssi sellele, et kõiki saadetisi

põhjalikult kontrollida. Vastustaja märgib ära, et ka kontroll ei garanteeri, et kirjas saadetud

esemetest leitakse kõik vanglas keelatud esemed, mis võivad vangla julgeolekut ohustada,

kui need satuvad kinni peetavate isikute kätte. Vastustaja leiab, et isegi juhul, kui Tallinna

Vanglal on olemas narkokoer ning röntgeniaparaat, on vaidlustatud käskkirjaga kehtestatud

meede vajalik ja mõõdukas, kuna vanglal ei ole võimalik mõne muu meetmega niisama

tõhusalt keelatud esemete ja ainete vanglasse sattumist vältida.

16. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja väide, et kuna tema vanglasisesel isikuarvel puuduvad

rahalised vahendid, siis ei ole tal võimalik vangla kauplusest asju osta ning seega rikub

vaidlustatud käskkiri tema õigusi, on asjakohatu. Vastustaja selgitab, et juhul, kui kinni

peetaval isikul on lähedased, kellel on võimalik saata esemeid posti teel, siis on neil võimalik

kanda ka raha kinni peetava isiku vanglasisesele isikuarvele, mis hoiustatakse pärast seaduses

ettenähtud mahaarvamiste tegemist. Hoiustatud raha eest on kinni peetaval isikul võimalik

vangla kauplusest vajalikke asju osta. Samuti on kinnipeetavatele vangla poolt tagatud

toitlustamine ning kinnipeetavale, kellel puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised

vahendid, väljastatakse kord kvartalis hügieenipakk. Ühtlasi on kinnipeetavatele tagatud

ajalehtede ja ajakirjade lugemine vähemalt iga kolme päeva tagant ning raamatukoguteenuse

kasutamine. Tulenevalt eeltoodust leiab vastustaja, et rakendatud abinõu keelatud esemete ja

ainete vangla territooriumile sattumise takistamiseks on vajalik ja mõõdukas.

17. Vastustaja selgitab täiendavalt, et kinnipeetav võib vanglas omada asju, mille omamine ei

ole vastavalt VangS § 15 lõikele 2 keelatud. Lõige 2 sisaldab kooskõlas põhiseaduse

(edaspidi PS) § 32 lg-tega 1-2 omandiõigusesse sekkumise aluseid kinnipidamiskohas. PS §

11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad

olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja

vabaduste olemust. PS § 3 lõige 1 esimese lause kohaselt tohib riigivõimu teostada üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. VangS § 15 lõige 4 annab

vanglateenistusele seadusliku aluse täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud

asjade loetelus, kui need vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.

18. Vastustaja märgib, et piirangu eesmärgiks on VangS § 6 lõikes 1 toodud õiguskorra

kaitse tagamine, millega seondub VangS § 66 lõikest 2 tulenev kohustus korraldada

kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistuse ja vangla sisekorraeeskirjade

täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

19. Vastustaja selgitab, et väljastpoolt vanglat maksikirjaga esemete saatmisega kaasnevad

kõrgendatud riskid keelatud esemete ja ainete vanglasse jõudmiseks, mis aga on otseselt

ohuks õiguskorra kaitse tagamise eesmärgi saavutamisele. Vaatamata sellele, et kinnipeetaval

ei ole õigust saada pakke ja maksikirja käsitletakse postiseadusest tulenevalt kirjana, on

maksikirja iseloomust (suurus, sisu) tulenevalt võimalik seda võrrelda mitmeski mõttes

pakiga.

20. Vastustaja rõhutab, et vanglarežiimi eesmärk on kaitsta avalikkust ühiskonnale ohtlike

isikute eest, kuid samuti kaitsta kinnipeetavaid teiste kinnipeetavate eest. Seega on

legitiimseks eesmärgiks vanglateenistujale see, et kõik julgeolekuriskid peavad olema

vähendatud või piiratud. Samal ajal peab aga olema saavutatud mõistlik tasakaal

kinnipeetava õiguse (pidada kontakti välismaailmaga) ja julgeolekukaalutluste vahel.

21. Juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 punktist 6 palub vastustaja jätta

A.G.i kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

22. Käesoleva asja lahendamiseks uurib kohus kõigepealt vaidlustatud käskkirjaga seotud

õigusnorme, kaalub seejärel kaebaja poolt esitatud väiteid ja vastustaja vastuväiteid ning

langetab seejärel sisulise otsuse.

23. Menetlusosaliste vaheline vaidlus käib Tallinna Vangla 03.09.2010. a käskkirja nr 80

punktide 1.6 ja 1.7 õiguspärasuse üle. Tallinna Vangla direktori asetäitja julgeoleku ja

järelevalve alal direktori ülesannetes 03.09.2010. a käskkirja nr 80 „Tallinna vangla kinni

peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu“ alusel kehtestati Tallinna Vangla

kinni peetavatele isikutele alates 15.09.2010 täiendavalt ainete ja esemete loetelu, mis ei ole

keelatud asjade loetelus, kuid mis võivad ohustada inimese julgeolekut, sobivad eriti vara

kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Vaidlustatud punktides on sätestatud

asjade nimekiri, mida Tallinna Vanglas viibivatel kinni peetavatel isikutel on keelatud

omada, kui need on saadetud väljastpoolt vanglat ja kui need ei ole väljastatud

vanglateenistuse poolt või ostetud vanglas asuvast kauplusest.

24. 29.06.2011 toimunud kohtuistungile selgitati kaebajale, et sooja pesu on kinnipeetavatel

võimalik saada posti teel ja punkti 1.5 vaidlustamisest kaebaja istungi jooksul loobus (tl 66).

25. Tallinna Vangla 03.09.2010. a käskkirja nr 80 „Tallinna vangla kinni peetavatele

isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu“ on andnud Tallinna vangla direktori asetäitja

julgeoleku ja järelevalve alal direktori ülesannetes Raul Siem. Nimetatud käskkiri on

käsitletav vangla direktori üldkorraldusena, mis on antud VangS § 15 lg 4 ja justiitsministri

06.12.2001.a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus" § 3 lg 2 p-i 7 alusel. VSkE § 11

kohaselt on direktori pädevuses teha otsus VangS § 10 lg 2, § 15 lg 4, § 22, § 32, § 33 lg 1, §

39 lg 4 ja § 99 alusel. Vaidlustatud käskkiri on välja antud VangS § 15 lg-s 4 toodud

kaalutlustel. VangS § 15 lg 4 sätestab, et vanglateenistus võib täiendavalt keelata aineid ja

esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud

tingimustele. VangS § 15 lg 2 kohaselt on vanglas keelatud ained ja esemed, mis ohustavad

inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut.

Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et juhul, kui vanglateenistus leiab, et mingi asi

nimetatud tingimustele vastab, on tal õigus see vanglas keelata. Seega oli Tallinna vangla

direktori asetäitjal julgeoleku ja järelevalve alal direktori ülesannetes Raul Siemil käskkirja

väljaandmisel olemas õiguslik alus (nii pädevus- kui ka volitusnorm).

26. Euroopa

Ministrite

komitee

soovitus

Rec(2006)2

liikmesriikidele

Euroopa

vanglareeglistiku kohta p-i 27.6 kohaselt tuleb tagada meelelahutustegevus, sealhulgas

sportimine, mängud, kultuurisündmused, hobid ja vabaajategevused ning võimalusel lasta

vangidel neid ise korraldada. Kohus märgib, et Euroopa vanglareeglistik on Euroopa

Nõukogu soovituslik vangistusalane instrument, mille eesmärgiks on püüd ühtlustada

Euroopa Nõukogu liikmesriikide vangistusalast praktikat. Ministrite Komiteel puudub

pädevus reguleerida Euroopa Nõukogu riikide vangistusõigust juriidiliselt siduvate

mehhanismidega. Tegemist ei ole aktiga, mis loob riigile kohustusi ja kinnipeetavatele

õigusi. Kohtuistungil ilmnes, et kaebaja osaleb käesoleval hetkel õppetöös. Samuti ei

vaielnud kaebaja vastu sellele, et vanglas on olemas kunstiring ja tal on võimalik selle töös

osaleda. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kaebuse esitaja väide, et Tallinna Vangla

õigusvastane tegevus seisneb selles, et vangla ei järgi Euroopa vanglareeglistiku sätteid, on

alusetu.

27. Kahtlust ei ole selles, et Tallinna Vangla 03.09.2010. a käskkiri nr 80 piirab muu hulgas

A.G.i kui Tallinna Vanglas viibiva kinnipeetava õigusi. Samas ei tähenda isiku õiguste

igasugune piiramine veel nende õiguste rikkumist. Piirangud on lubatud, kui õiguste

piiramiseks esineb legitiimne eesmärk ja piiramine on proportsionaalne. Kohus leiab, et

käesoleval juhul vaidlustatud käskkirja p-s 1.6 ja 1.7 toodud asjade keelamine on olnud

proportsionaalne. Käskkirjaga ei ole keelatud nende asjade omamist kui sellist, vaid nende

omandamine muul viisil kui vanglateenistuse kontrolli all. Käskkirja põhjendustest nähtuvalt

on nimetatud keelu eesmärk tagada vangla julgeolek.

28. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Lähtuvalt eeltoodust on

vaidlustatud käskkiri antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel

ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastav vorminõuetele. Seega

on vaidlustatud käskkiri õiguspärane ning selle üle pole asjas olnud vaidlust. Küll aga on

kaebaja pidanud käskkirja sisuliselt õigusvastaseks ja ebaproportsionaalseks.

29. Kohus leiab, et vaidlusaluses käskkirjas esitatud põhjendused on asjakohased ning

õigustavad käskkirjaga ette nähtud piirangute kehtestamist. Piirangud on kehtestatud vangla

julgeoleku tagamiseks, kuivõrd vaidlustatud käskkirja punktides 1.6 ja 1.7 kirjeldatud asjade

läbiotsimine on raskendatud või mõnel juhul neid kahjustamata teostamatu. Põhjendamatu on

kaebuse esitaja etteheide, et kõnealuste esemete mittelubamine on õigusvastane seetõttu, et

samu asju ei ole vangla kaupluses müügil. Vaidlusalusest käskkirjast nähtub üheselt, et

vangla julgeolekut ohustada võivateks ei loeta mitte neid asju iseenesest, vaid asjaolu, et

need saabuvad väljastpoolt vanglat ning koos nendega võib vanglasse sattuda muid, kinni

peetavatele isikutele keelatud esemeid ja aineid. Kohtu hinnangul on nii käskkirja

põhjendused kui ka vastustaja esindaja poolt kohtuistungil antud seletused ja põhjendused

adekvaatsed ja usutavad ning kaebuse esitaja vastuväidete pinnalt ei saa asuda seisukohale, et

käskkirjaga kehtestatud piirang oleks ebaproportsionaalne. VangS § 41 lg 2 kohaselt

kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse

seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla,

Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud

vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise

eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste

õiguste ja vabaduste olemust. Käesoleval juhul ongi kinnipeetavatele kohaldatud piirangut,

mis on vajalik vangla julgeoleku kaalutlustel.

30. Vaidlustatud käskkirja p-st 1.6 nähtub, et Tallinna Vanglas viibivatele kinnipeetavatele

on keelatud vilt- ja geelpliiatsid, värvid (guašš-, vesi-, akrüülvärvid jms), harilikud pliiatsid ja

mitteavatavad pastapliiatsid, mis ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt või ostetud vanglas

asuvast kauplusest ning korrektorid ja kleebitavad kaunistused (pildid, kujundid jne). Nagu

vastustaja välja tõi, on Tallinna Vangla kauplusest võimalik osta nii harilikke- kui

pastapliiatseid, millest tulenevalt on alusetu kaebuse esitaja etteheide selle kohta, et vangla

kauplusest ei ole võimalik pliiatseid osta. Vanglateenistuse poolt väljastatakse

joonistamisvahendid juhul, kui vanglas korraldatakse huvitegevusena joonistusringe ning

kinnipeetav selles osaleb. Eeltoodust tulenevalt on kinnipeetaval võimalik osta pliiatseid nii

vangla kauplusest kui teatud juhtudel saada ka vanglateenistuse vahendusel. Kohtuistungil

kinnitas kaebaja muuhulgas, et pastapliiatsid tal on ja need ei valmista probleeme. (tl 66).

31. Vaidlustatud käskkirja p-st 1.7 nähtub, et Tallinna Vanglas viibivatele kinnipeetavatele

on keelatud patareid, mis ei ole ostetud vanglas asuvast kauplusest ning märkmikud ja

fotoalbumid, mis on saadetud väljastpoolt vanglat. Vaidlustatud käskkirjas on selgitatud, et

fotoalbumi ja märkmiku sees ja vahel on võimalik vanglasse toimetada keelatud aineid.

Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjaga kehtestatud piirangud ei kahjusta kinni

peetavate isikute huve ja õigusi sedavõrd intensiivselt, et vangla peaks kulutama ressurssi

sellele, et kõiki saadetud fotoalbumeid ja märkmikke põhjalikult kontrollida. Kontroll ei

garanteeri, et kirjas saadetud esemetest leitakse kõik vanglas keelatud esemed, mis võivad

vangla julgeolekut ohustada, kui satuvad kinni peetavate isikute kätte. Eeltoodu tõttu leiab

kohus, et vaidlustatud käskkirjaga kehtestatud meede on vajalik, kuna ühegi teise teadaoleva

meetmega ei ole võimalik niisama tõhusalt keelatud esemete ja ainete vanglasse sattumist

vältida. Vastustaja on välja toonud, et märkmeid on võimalik teha ka vihikusse või

kaustikusse, mida müüakse vangla kaupluses.

32. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väide, et kuna tema vanglasisesel isikuarvel puuduvad

rahalised vahendid, siis ei ole tal võimalik vangla kauplusest asju osta ning seega rikub

vaidlustatud käskkiri tema õigusi, on asjakohatu. Vastustaja on õigesti välja toonud, et juhul,

kui kinni peetaval isikul on lähedased, kellel on võimalik saata esemeid posti teel, siis on neil

võimalik kanda ka raha kinni peetava isiku vanglasisesele isikuarvele, mis hoiustatakse

pärast seaduses ettenähtud mahaarvamiste tegemist. Hoiustatud raha eest on kinni peetaval

isikul võimalik vangla kauplusest vajalikke asju osta. Seaduses ette nähtud mahaarvamised

on õiguslikud ja ei saa olla argumendiks, miks kaebaja ei saa vangla poest endale asju osta.

Tallinna Ringkonnakohus on oma 17.06.2011 lahendis, haldusasjas nr 3-09-2930 toonud

välja, et „isegi tingimustes, kus kaebajale jääb vanglas kasutamiseks üksnes 30% temale

laekuvast rahast, on tal võimalik seda kasutada soovitavate lisavahendite ostmiseks vangla

kauplusest.“ Eeltoodust tuleneb, et kinni peetava isiku võimalust soetada endale vangla poest

asju ei kaota ära seaduslikud mahaarvamised talle saadetud rahast. Kohus märgib siinkohal,

et esemed, mida kaebaja soovib omada, ei ole eriti kallid. Seetõttu ei ole asjakohane ta väide,

et invaliidist isa või pensionieelikust ema ei suudaks kinnipeetavale nende omandamiseks

vajalikku abi pakkuda. Lisaks märgib kohus, et fotoalbumi, mis on veidi kallim kui pliiatsid

või patareid, omandamine on ühekordne ost ja seetõttu ei saa kohtu arvates ka siinkohal

tekkida tõsist rahalist probleemi.

33. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vanglas on võimalik kontrollida keelatud esemete

vanglasse toomist röntgeni, spetsiaalselt väljaõpetatud koerte ja julgeolekutöötajate poolt

ning seega on vastustaja väited läbiotsimise keerukuse kohta alusetud. Kohus märgib

siinkohal, et ta on veendunud, et vangla direktor peab ja oskab vanglateenistuse suutlikkust

saadetisi kontrollida ning neisse peidetud keelatud esemeid ja aineid leida hinnata paremini

kui vanglas kinni peetav isik. Vangla direktorile, mitte kinnipeetavatele, on VangS § 15

lõikes 4 antud volitus kinni peetavatele lubatud asjade osas täiendavaid piiranguid

kehtestada. Isegi kui teoreetiliselt oleks erinevate vahenditega (sh. saadetiste füüsiline

läbivaatamine, röntgenläbivaatus, narkokoera kasutamine) võimalik suurem osa keelatud

ainetest saadetistest avastada, siis praktikas tuleb lähtuda vangla direktori praktilisel

kogemusel põhinevast seisukohast, et vanglateenistus sellega piisaval määral toime ei tule.

34. Vaidlustatud käskkirja põhjenduste ning vastustaja esindaja poolt kohtuistungil antud

selgituste kohaselt on erinevaid keelatud aineid võimalik peita viltpliiatsitesse.

Geelpliiatsitega on võimalik teha tätoveeringuid. Mitteavatavate pastapliiatsitesse ja

harilikesse pliiatsitesse on võimalik peita keelatud aineid ning selliste esemete seest on

keelatud ainete avastamine raskendatud. See selgitus on usutav. Samuti tuleb märkida, et

kõigi selliste täiendavate kontrollimeetmete rakendamine nõuab vanglateenistuselt

ressursside kasutamist, mis omakorda tähendab kas täiendavaid kulusid või vajadust panna

need ülesanded ametnikele, kes muidu saaksid tegeleda vangla julgeoleku tagamisega seotud

muude oluliste ülesannetega. Kohus leiab ka, et käskkirjaga kehtestatud piirangud ei kahjusta

kinni peetavate isikute huve ja õigusi sedavõrd intensiivselt, et vangla peaks ühelt poolt

kulutama ressurssi sellele, et kõiki saadetisi põhjalikult kontrollida ning samas siiski riskima

sellega, et kõiki vangla julgeolekut ohustavaid esemeid või aineid ei leita ning need satuvad

kinni peetavate isikute käsutusse. On üldteada, et meetodeid, kuidas vanglasse mingisuguseid

keelatud aineid või esemeid salaja sisse viia, on väga erinevaid. Kohus ei asu üksikasjalikult

analüüsima kaebuse esitaja väiteid, kas pildialbumisse, mis koosneb läbipaistvatest lehtedest

on võimalik midagi peita või kas patareidesse on võimalik midagi peita või mitte. Kohtul ei

ole põhjust uskuda, et vangla kartus oleks aluseta või riskid, mille maandamiseks on

vaidlustatud käskkiri antud, oleksid ebareaalsed.

35. Kohus, kaalunud poolte väiteid ja hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis

ja vastastikuses seoses, leiab, et A.G.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Tallinna Vangla 03.09.2010. a käskkirja nr 80 punktid 1.6 ja 1.7 on õiguspärased ning sellega

kehtestatud piirangud vangla julgeoleku tagamiseks vajalikud ja proportsionaalsed.

36. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohus teinud otsuse

kaebuse esitaja kahjuks. HkMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks

esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning seega tuleb jätta kummagi poole

menetluskulud poole enda kanda.

Daimar Liiv

Kohtunik