2-11-21450/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

2-11-21450

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. I. B. seadusliku esindaja A. B. hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Välja mõista I. B.`lt (isikukood xxx, elukoht xxx alaealise tütre I. B. (isikukood xxx) ülalpidamiseks alaealise lapse esindaja A. B. (isikukood xxx; elukoht: xxx) kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, alates 10. maist 2010 kuni I. B. täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 14.05.2021.a.

3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja I. B. poolt elatisena makstud summasid (ajavahemiku 10.05.2010 - 14.07.2011 eest).

4. Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuasja number 2-11-21450 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi I. B. seadusliku esindaja A. B. hagi I. B. vastu elatise nõudes. Hagihind 1 251.09 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 440 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

I. B. (IKxxx, elukoht xxx)

A. B. (IK xxx; elukoht: xxxe-post xxx)

I. B. (IK xxx, elukoht xxx)

2 5. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei A. tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Hageja esindaja esitas 09. mail 2011.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab kostja alates 2006. .a teises perekonnas ning A.b aegajalt elatiseks raha, mis väiksem kui seadusega ette nähtud. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista elatis alaealise lapse I. B. ülalpidamiseks summas 139 eurot kuus.

15. juunil 2011 kohtule esitatud vastuses nõustus kostja hagiga täielikult. Menetluskulud palus jätta hageja kanda (tl. 10).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Kostja oma 15.06.2011 kohtule esitatud vastuses nõustus hagiga täielikult, summas 139 eurot kuus (tl. 10 ). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on kohustatud oma alaealist last üleval pidama. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1,2, § 108; § 120.

PKS § 120 lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 3) nähtub, et hageja esindaja A. B. on alaealise lapse I. B. ema. I. B. on lapse I. B. isa.

Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

3 Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1) Kuupalga alammäär 2011. aastal on 278,02 EUR, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 139,01 EUR.

PKS § 77 lg 2 kohaselt, kaalukatel asjaoludel võib õigustatud isik nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatise hagi kohtule esitamist. Kohus mõistab elatise välja tagasiulatuvalt aasta enne elatushagi esitamist , so , alates 10.05.2010 summas 139.01 eurot kuus, kuni I. B. (sünd. 14.05.2003) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 14.05.2021.a. Otsuse täitmisel arvestada kostja I. B. poolt elatisena makstud summasid (ajavahemiku 10.05.2010 - 14.07.2011 eest).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kA.b hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et kostja võttis hagi õigeks 15.06.2011 kohtule esitatud vastuses.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 440; § 444; § 632 lg 1, rahuldab kohus hagi.

Johannes Külaots Kohtunik