3-10-3081/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-3081 Otsuse kuupäev 14. juuli 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Anatoli Smelkovi (Smelkov) kaebus Viru Vanglalt kehtetuks tunnistatud 20.10.2009. a käskkirja nr 6- 3/2398-D alusel 10 ööpäeva kartseris viibimise eest mittevaralise kahju summas 3 195,70 eurot (50 000 krooni) hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus osaliselt. 2. Välja mõista Viru Vanglalt Anatoli Smelkovi kasuks 32 (kolmkümmend kaks) eurot mittevaralise kahju hüvitisena. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. 3. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. 4. Välja mõista Viru Vanglalt riigituludesse riigilõiv 15, 97 (viisteist eurot ja 97 senti) eurot, mis kanda Rahandusministeeriumi Swedbanki arvelduskontole nr 221023778606 või SEB Panga arvelduskontole nr 10220034796011. Viitenumber 2900078525. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 15. augustini 2011. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Anatoli Smelkovile määrati Viru Vangla 20.10.2009. a käskkirjaga nr 6.-3/2398-D vangistusseaduse § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 7.3 sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks 10 ööpäeva kartserit.

2 A. Smelkov esitas 23.11.2009. a Viru Vanglale vaide. Viru Vangla 29.12.2009. a vaideotsusega nr 6-25/764-1 tunnistati Viru Vangla 20.10.2009. a käskkiri nr 6-3/2398-D kehtetuks.

A. Smelkov esitas 25.01.2010. a Viru Vanglale taotluse alusetult kartserisse paigutamise eest mittevaraline kahju summas 50 000 krooni (3 195,70 eurot) hüvitamiseks. Viru Vangla jättis taotlusele tähtaegselt vastamata.

2. 23.11.2010. a registreeriti Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajas A. Smelkovi kaebus Viru Vangla vastu alusetult kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Tartu Halduskohtu 11.01.2011. a määrusega jäeti A. Smelkovi kaebus käiguta ning anti kaebajale tähtaeg kaebuse tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus oli seisukohal, et A. Smelkov oleks pidanud kohtule kaebuse esitama hilisemalt 26.04.2010, s.o 30 päeva jooksul peale Viru Vangla poolt kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata jätmist.

3. 12.01.2011. a esitas Viru Vangla A. Smelkovile ettepaneku kompromisskokkuleppeks. A. Smelkov ettepanekuga ei nõustunud.

4. 16.01.2011. a esitas A. Smelkov kohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tartu Halduskohus võttis A. Smelkovi kaebuse 25.01.2011. a määrusega menetlusse ning kohustas vastustajat esitama kohtule kirjalikku seisukohta kaebuse tähtaegsuse osas. Vastustaja oli 17.02.2011. a vastuses seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaega ületades ning ükski kaebaja poolt esitatud väide ei ole aluseks tähtaja ennistamiseks.

5. Viru Vangla rahuldas 09.02.2011. a A. Smelkovi kahjunõude osaliselt, summas 32 eurot.

6. 25.02.2011. a saabus Tartu Halduskohtusse A. Smelkovi kaebuse täpsustus, milles palub menetleda kaebust Viru Vangla 09.02.2011 kahjunõude osalise rahuldamise otsuse vaidlustamistähtajast lähtudes. Kaebaja palub esialgses kaebuses nõutud summast maha arvata Viru Vangla poolt hüvitatud 32 eurot. 26.04.2011. a esitatud avalduses vähendab kaebaja nõuet 325 euroni.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

7. Kaebaja on seisukohal, et talle on tekitatud mittevaraline kahju vabaduse võtmisega, mille hüvitamist on tal õigus nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Kaebajale kohaldati õigusvastase käskkirjaga 10 ööpäeva kartserit koos VangS § 651 lg-s 4 sätestatud täiendavate piirangutega, lisaks sellele ei olnud kartseris lubatud hoida isiklikke asju ning piiratud oli liikumine vangla territooriumil. Kaebaja viitab Riigikohtu 15.03.2010 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-93-09, kus p-s 12 on sedastatud, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Kolleegiumi hinnangul kujutab kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmine niivõrd olulist isiku põhiõiguse

3 rikkumist, et sellise käitumise õigusvastaseks tunnistamine ei ole üldjuhul kohane vahend tekitatud ebaõigluse heastamiseks.

8. Viru Vangla on kaebajale hüvitanud kahju üksnes pooles ulatuses Riigikohtu praktikas alusetult kartseris hoidmise eest mõistetud hüvitise suurusest. Kaebaja viitab sealjuures Riigikohtu halduskolleegiumi 15.03.2010 otsusele nr 3-3-1-93-09, p 13. Kaebaja leiab, et tema poolt nõutav kahjuhüvitise suurus on proportsionaalne tekitatud kahjuga, arvestades, et kaebaja oli haige ning karistuse määramisel ei arvestatud kaebaja selgitustega selle kohta, et ta ei ole suuteline tõusma. Kaebaja sõnul on rikutud ka tema inimväärikust, ning viitab õiguskirjanduses levinud inimväärikuse negatiivsele definitsioonile, mille kohaselt keelab inimväärikus muuta isikut riigivõimu objektiks.

Vastustaja vastuväited

9. Vastustaja möönab, et kaebaja taotlus saada alusetult kartseris viibimise eest ühe ööpäeva eest hüvitist summas 100 krooni ehk 6,40 eurot, st 10 ööpäeva eest kokku 1000 krooni ehk 64 eurot on põhjendatud ning selles osas kaebusele vastu ei vaidle. Küll on vastustaja seisukohal, et kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks 10 ööpäeva alusetu kartseris viibimise eest summas 5000 krooni ehk 325 eurot on ilmselgelt põhjendamata. Vastustaja rõhutab, et kartseritingimused Viru Vanglas on head. Tegemist on kõige uuema vanglaga Eestis ja kartserikambrid vastavad vangla sisekorraeeskirjas (edaspidi VSkE) sätestatud nõuetele. Kamber, kus kandis karistust kaebaja, vastas kõikidele VSkE-s sätestatud nõuetele ning rohkem veel, sest tegemist oli kambriga, mis oli algselt mõeldud tavakambriks. Seega sisaldas kamber tavakambri sisustust ning erisuseks tavakambriga oli see, et kambris ei võimaldatud kuulata raadiot, päevasel ajal ei olnud võimalik kasutada voodivarustust ning ei saanud kasutada isiklikke asju, välja arvatud VSkE § 60 lg-s 1 nimetatud.

10. Vastustaja märgib, et A. Smelkov ei ole oma 25.01.2010. a vanglale esitatud kahjunõudes väitnud, et soovib kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et oli kartseris viibides haige. Kaebaja on vanglale esitatud kahjunõudes taotlenud kahju hüvitamist, kuna ta viibis õigusvastase käskkirja alusel kartseris ning õigusvastane kartseris hoidmine alandas tema inimväärikust, rikuti tema õigusi, mis tulenevad VangS-st ning tekitati kannatusi, mida ta poleks pidanud kogema õigusvastaselt kartserisse paigutamata jätmise korral. Seega on vastustaja seisukohal, et kaebaja ei ole vanglale esitanud kahjunõuet seoses sellega, et ta oli kartseris haige, mistõttu on kaebajal selles osas läbimata kohtueelne kord.

Kaebaja viibis kartseris ajavahemikul 24.10.2009-03.11.2009. a. Kaebaja tervisekaardi kohaselt kaebas A. Smelkov 24.10.2009. a seljavalu ning kaebajale määrati selle vastu diclofenaci. Üldseisund hinnati rahuldavaks. 25.10.2009. a kaebas A. Smelkov taas valu nimme piirkonnas ning kaebajale määrati No-Spa tablette. Üldseisund hinnati taas rahuldavaks. Rohkem kaebaja kartseris viibimise ajal meditsiinilist abi ei vajanud ning järgmine meditsiiniosakonna külastus toimus 09.11.2009. a seoses röntgeniuuringutega. Seega on kaebaja kartseris viibimise ajal kaevanud küll terviseprobleemide üle, kuid need ei ole olnud sellise iseloomuga, et välistaksid kartseris viibimise ning kaebaja on saanud ravi. Kui isiku kartserisse paigutamine on meditsiinilistel põhjustel vastunäidustatud, siis isikut kartserisse ei paigutata. Kaebaja puhul kartserisse paigutamisel meditsiinilise vastunäidustusi ei tuvastatud, mistõttu oli kaebaja kartseris viibimine lubatav ning ei saanud tekitada kaebajale terviseprobleeme. Vastustaja leiab, et ei ole tõendatud, et kaebaja

4 terviseprobleemid, mida ta kartseris viibides kurtis, on põhjustatud just kartseris viibimisest ning ei oleks saanud tekkida ka juhul, kui kaebaja oleks viibinud tavakambris.

11. Kaebaja väited, et karistusotsuse tegemisel ei arvestatud tema väidetega, et ta ei suutnud püsti tõusta, on asjasse puutumatud. Antud juhul ei vaidlusta kaebaja temale määratud distsiplinaarkaristust, mis on juba kehtetuks tunnistatud ning mille osas on vangla tunnistanud, et on karistuse määranud õigusvastaselt, vaid kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses alusetult kartseris viibimise tõttu. Vastustaja leiab, et kahju hüvitamisel ei oma tähtsust, kuidas on distsiplinaarmenetlus läbiviidud ja millisel põhjusel karistuse määramise käskkiri on kehtetuks tunnistatud, sest see ei muuda kartseris viibimise tingimusi ja kahju suurust.

12. Kaebaja väide, et õigusvastane kartseris viibimine on alandanud tema inimväärikust, ei ole arvestatav. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-93-09 leidnud, et isiku õigusvastane kartseris hoidmine ei ole iseenesest inimväärikust alandav, õigusvastane kartserisse paigutamine võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Antud juhul ei ole kaebajale tekitatud (ning kaebaja ei ole ka ise viidanud, et oleks tekitatud) täiendavaid piiranguid ja kannatusi, mis ei kaasne tavapäraselt kartseris viibimisega.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HKMS § 26 lg 1 p 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused ja otsus

13. Halduskohus on seisukohal, et pärast Viru Vangla poolt 09.02.2011. a kaebaja nõude rahuldamist 32 euro osas, on vaidlus kaebuse tähtaegsuse osas muutunud ainetuks, kuna kaebaja on nõude vähendamise avalduse esitanud RVastS §-s 18 sätestatult tähtaegsena.

Kaebaja nõue vastustaja vastu on pärast vastustaja poolt nõude kohtuvälises korras osaliselt rahuldamist 3 163,70 eurot (s. o 3 195,70- 32 =3 163,70). Vastustaja võtab nõude õigeks kokku 64 euro osas (s.o kohtuvälises korras juba kaebajale hüvitatud 32 eurot /tlk 46/ + kirjalikus vastuses kaebusele 32 eurot /tlk 43 pöördel/).

14. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebaja esialgne nõue on põhjendatud osaliselt, s.o 32 euro ulatuses (RVastS § 9 lõiked 1 ja 2), millises summas võtab vastustaja kaebuse ka õigeks.

Vastustaja on õigesti osundanud, et halduskohtul puudub alus kaebuse menetlemiseks osas, milles kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (kaebaja väidetav haigus kartseris viibimise ajal), mille tõttu jätab halduskohus sellesisulised kaebaja väited tähelepanuta. Samuti ei saa vastustaja poolne kaebajale ärakuulamisõiguse tagamata jätmine distsiplinaarmenetluses olla põhjuseks kohtupraktikas aktsepteeritud mittevaralise kahju hüvitise ca kümnekordseks suurendamiseks, nagu leiab paljasõnaliselt kaebaja.

HKMS § 26 lõike 1 punktidest 3, 4 ja 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldab halduskohus kaebuse neil asjaoludel osaliselt.

5 15. HKMS § 92 lõike 2 alusel tuleb kohtukulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja ei ole riigilõivu kaebuselt maksnud. Samuti ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Ka vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Neil asjaoludel jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. HKMS § 95 lõike 1 ja RLS § 57 lõike 14 alusel tuleb vastustajalt seoses kaebuse osaliselt rahuldamisega riigituludesse välja mõista riigilõiv 15, 97 eurot.

Roby Koik kohtunik