2-09-60702/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-09-60702 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

14. juulil 2011, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi M A hagi Di Z vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

2 502,18 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M A (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: D Z (isikukood XXX, viibib MTÜ-s Lille Turvakodu, aadress Tehase 6, 43401, Aseri, Ida- Virumaa) Kostja seaduslik esindaja: eestkostja Natalia Titova (e-post: natalja.titova@mail.ru) Kostja esindaja riigiõigusabi korras: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post: tiinamare@hot.ee) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 14.07.2011, kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

Jätta M A hagi D Z vastu elatise nõudes täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Hageja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-60702 jätta hageja kanda.

2. Riigi õigusabi korras kostja esindaja kulud jätab kohus Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

Tsiviilasi nr 2-09--60702

2(6) andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 18.11.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled abielus ei olnud, aga elasid koos alates 2001.a kuni 2007. aastani. Kooselust pooltel on kaks last: poeg R Ž, XXX.s.a, isikukood XXX; poeg T Ž, XXX.s.a, isikukood XXX.

Pojad elavad koos hagejaga ülalmainitud aadressil XXX, Narvas ning käivad lasteaias. Alates 2007.a lõpust pooled lõpetasid ühise majapidamise ja kostja lõpetas lapse ülalpidamiskohustuse täitmise.

Hageja sissetuleku moodustab igakuine lapsetoetus summas 600 krooni ja igakuine Tööturuameti töötutoetus, mis on vastavalt lisatud tõenditele: 921,20 krooni septembris 493,50 krooni oktoobris 921,20 krooni novembris.

Tööturuameti töötutoetuse saab hageja kätte viimane kord 2009.a detsembris.

Käesoleval ajal kostja töökoht ja sissetulek on hagejal teadmata.

Kuna kostja vabatahtlikult oma kohustust lapse ülalpidamises PkS § 61 lg 4 järgi ettenähtud minimaalmääras ei täida, on hageja sunnitud pöörduma käesoleva hagiga kohtusse.

Tulenevalt eeltoodust palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 19.11.2008 elatis poeg R Ž, XXX.s.a, isikukood XXX, ülalpidamiseks 2175 krooni iga kuu kuni lapse täisealisuseni või poolte varalise seisundi muutumiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära; välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 19.11.2008 elatis poeg T Ž, XXX.s.a, isikukood XXX, ülalpidamiseks 2175 krooni iga kuu kuni lapse täisealisuseni või poolte varalise seisundi muutumiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 600 krooni õigusabikulusid.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 18.11.2009.

TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Tsiviilasi nr 2-09--60702

3(6) Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2 175 krooni, mis teeb 139,01 eurot, kahe lapse ülalpidamiseks, seega antud asja hagihind moodustab 2 502,18 eurot (139,01 eurot * 9 kuud * 2 last).

KOSTJA VASTUVÄITED

Narva linna Sotsiaalabiameti 25.01.2010 teade kohaselt (tl 21) kostja ei suuda oma tegusid juhtida. Seetõttu on Narva linn seisukohal, et kostja ei saa teostada tsiviilmenetlusõigusi ega täita tsiviilmenetluskohustusi. Narva linna Sotsiaalabiamet kogub vajalike andmeid kostja üle eestkoste seadmise otsustamiseks.

Viru Maakohtu 19.10.2010 määrusega määrati kostjale D Ž esindaja TsMS § 219 lg 1 alusel riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.

Kostja esindaja vandeadvokaadi hagi vastuse kohaselt (tl 57-59) D Ž viibib käesoleval ajal peale 2007 aastal läbipõetud insulti alates 01.04.2010 hoolekandeasutuses MTÜ Lille Turvakodu Aseris. Kostja on hoolekandeasutusse paigutatud eestkosteasutuse Narva linna poolt. Varasemalt viibis D Ž psühhiaatri suunamiskirja alusel Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuses igapäevaelu toetamise teenusel. D Ž on diagnoositud insuldijärgne vaskulaarne dementsus ning kostja ei suuda kestvalt oma tegude tähendust mõista ega oma tegusid juhtida. Narva linna Sotsiaalabiameti 25.01.2010 teate nr 3.2-12/281 kohaselt on Narva linn kui eestkosteasutus seisukohal, et D Z ei oma tsiviilprotsessiteovõimet, et oma õigusi kohtupidamises kaitsta. Eelnimetatud teate kohaselt kogub Narva linn andmeid D Ž suhtes eestkostemenetluse otsustamiseks.

D Ž esindaja kohtus temaga 02.11.2010 MTÜ Lille Turvakodus Aseris sotsiaaltöötaja pr Kai Toome juuresolekul ning sai kostjaga suhelda ka omaette. D Ž mõttekäik on rigiidne ja lihtsustatud. Kostja vastab küsimustele ühesõnaliste vastustega, keerulisematest küsimustest aru ei saa. D Ž teab, kes on M A ning teab, et tal on 2 poega, R ja T. Laste käekäigust ei tea kostja midagi. Kui vanad täpselt lapsed on, kostja ei mäleta. Kostja noogutab, kui talle kirjeldada, et lapsed tahavad igapäevaselt süüa, riideid, jalanõusid, hügieenitarbeid, koolitarbeid, nende eest tuleb tasuda hooldusja kommunaalkulusid.

D Ž igakuine sissetulek on 3800 krooni - st riiklik invaliidsuspension ja riiklik puudetoetus. Sellest summast arvestatakse maha 90% kostja elamiskuluna MTÜ Lille Turvakodus ja 10% jääb kostjale kätte maiustuste ja sigarettide ostmiseks. Muid sissetulekuid kostjal peale eelnimetatute ei ole. D Ž ei kuulu mingisugust registrisse kantud või registreerimata kinnisvõi vallasvara - kostja on varatu inimene. D Ž elab hoolekandeasutuses, vajab igapäevast järelevalvet ja hoolt. Iseseisvalt D Ž eluga sotsiaaltöötaja kinnitusel toime ei tule. D Ž ei oska ringi käia rahaga, vajab meeldetuletust ravimite tarvitamisel ega suuda puhtust ja hügieeni pidada.

D Ž ei suuda täita ega mõista perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi. Kui arvestada hageja nõuet mõista kostjalt tagasiulatuvalt 1 aasta enne hagi esitamist (alates novembrist 2008) välja elatisraha kahe lapse ülalpidamiseks, on kostjal juba praeguseks kujunenud väidetav elatisraha võlgnevus arvestusega 2 x 2175 x 24 = 104 400 krooni. Lisaks võimalikule võlgnevusele tekib kostjal hagi rahuldamisel edasiulatuv kohustus tasuda hagejale igakuiselt 2 x 2175.- krooni, s.o 4350.- krooni kuni laste täisealiseks saamiseni, mis ületab kostja enda igakuise sissetuleku. Kostjal ei ole võimalik hagejale laste ülalpidamiseks elatisraha maksta kahel põhjusel: 1) kostja ei mõista oma tsiviilkohustuste tähendust ja 2) kostjal esinevad mõjuvad ja vabandatavad objektiivsed põhjused kohustuse täitmata jätmiseks.

Tsiviilasi nr 2-09--60702

4(6) Esindaja lähtub kliendi olukorrast ja on seisukohal, et D Ž esinevad kohustuse täitmata jätmisel (rikkumisel) vabandatavad põhjused VÕS § 103 tähenduses, miks kostjal on tekkinud M A ees elatisraha võlgnevus. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Sama lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

D Ž ei saanud 2007.aastal mõjutada oma ootamatut terviseriket - insulti, mille tagajärjel on temal tekkinud insuldijärgne vasku laame dementsus ja isik on kaotanud kestvalt võime oma tegude tähendust mõista ja neid juhtida. Seega tuleb hagi nõue elatisrahade tagasiulatuvaks väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

Esindaja on arvamusel, et ka edasiulatuv elatisraha nõue tuleks jätta rahuldamata, sest kostja on töövõimetu isik, kes vajab igapäevaelus kõrvalabi ega mõista oma tegude tähendust ning ei suuda neid juhtida. Tegemist on isikuga, kelle suhtes Narva linn kogub materjale eestkostemenetluse algatamiseks. Kohus saab täpsustada, kas Narva linn on juba algatanud eestkosteseadmiseks kohtuasja või on see veel ettevalmistamise staadiumis - eestkoste seadmine on avaliku huviga hagita asi ja kohus saab neis asjus iseseisvalt toiminguid teha ja tõendeid välja nõuda. Igal juhul on kostja näol tegemist isikuga, kes on töövõimetu isik. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eeltoodud põhjendustel palub kostja esindaja jätta M A hagi D Ž vastu rahuldamata ning jätta kostjalt elatisraha laste ülalpidamiseks välja mõistmata.

Viru Maakohtu 04.05.2011 määrusega (tl 79-81) D Ž eestkostjaks määrati N T.

Kostja eestkostja hagi vastuse kohaselt (tl 74) vastavalt kohtu 27.12.2010 otsusele tsiviilasjas nr 2-10-65144 N. T on D Z eestkostja. Eestkostetaval puuduvad rahalised ja varalised vahendid, mis saaksid rahuldada proua A alaealiste laste ülalpidamise nõudeid. Antud hetkel D Z viibib ööpäevaringsel hooldusteenusel MTÜ-s Lille Turvakodu aadressil Tehase 6, 43401, Aseri. Samuti palutakse võtta arvesse, et Z pensioni piisab ainult osaliseks kulude katmiseks, mis on seotud tema viibimisega hooldekodus. Ülejäänud osa kuludest maksab Sotsiaalabiamet vastavalt hoolduslepingule LT 4/2010.

KIRJALIKU MENETLUSE MÄÄRAMINE

Viru Maakohus oma 10.06.2011.a määrusega määras menetleda tsiviilvaidlus kirjalikus menetluses, andis pooltele asja lahendamiseks vajalikke avaldusi ja dokumentide ning seisukohti esitamiseks tähtaja. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilasi nr 2-09--60702

5(6)

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.

Hetkel kehtiva (jõustus 01.07.2010) perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Seega kuulub kohaldamisele 01.07.2010 jõustunud PKS, kuid asjaoludele ja toimingutele kuni 31.06.2010 kehtinud PKS.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg-st 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Viru Maakohtu 04.05.2011 määruse kohaselt, millega kostjale määrati eestkostja, D. Ž ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima.

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus leiab, et antud juhul on kostja näol tegemist isikuga, kes on töövõimetu isik.

Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti Põhja pensioniameti 04.01.1011 tõendile (tl 75) kostja saab töövõimetuspensioni, mille suurus on alates 01.01.2011.a 195,96 eurot.

Tsiviilasi nr 2-09--60702

6(6) MTÜ Lille Turvakodu 04.01.2011 tõendi kohaselt (tl 78) kostja elab seal alates 01.04.2010. Tema kohamaks on 505,29 eurot. Kohamaks sisaldab pensioni, mis on 195,96 eurot ja 338,72 eurot maksab juurde Narva Sotsiaalabiamet. Kostjale jääb kätte pensionist 15% taskuraha, mis on 29,39 eurot.

MTÜ Lille Turvakodu 27.06.2011 tõendi kohaselt (tl 94) kostja hetkel viibib Taastava Kirurgia Kliinikus Tallinnas. Tal oli 06.06.2011 operatsioon. Tal oli haavand alates 2010.a septembrist ja sellest ajast on ta lamaja haige. 15% pensionist läheb kostjale isiklikuks tarbeks, ravimite ja abivahendite soetamiseks, sest sotsiaaltoetusest hetkel ei piisa. Peale operatsiooni vajab kostja rohkem hooldust ja ravi ning selle tarbeks saatis kostja vend 100 eurot.

Kõigest eeltoodust lähtudes leiab kohus, et on alused jätta kostjalt elatisraha laste ülalpidamiseks välja mõistmata, mistõttu jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jäetud rahuldamata, seega on tehtud hageja kahjuks, jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda.

Kuna Viru Maakohtu 19.10.2010.a kohtumäärusega määrati antud menetluses kostjale esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis jätab kohus kostja esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova Kohtunik