3-10-2884/53 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-2884 Haldusasi OÜ Pinska kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 12.08.2010 korralduse nr 13-7/55-13 tühistamiseks Asja läbivaatamise viis Kohtuistungitel 17. ja 28. juunil 2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Pinska; Esindajad: v.adv. vanemabi Maili Kalmus ja juhatuse liige Andrus Vender; Vastustaja: Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus; Esindaja: Margo Karu. RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus rahuldamata; 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD 1. OÜ Pinska Grupp (registrikood 10765850) on äriregistri teabesüsteemi andmetel registreeritud Tartu Maakohtu registriosakonnas 09.07.2001. Perioodil 10.07.2007 kuni 26.01.2010 olid OÜ Pinska Grupp juhatuse liikmeteks Andrus Vender ja Marko Pukk. 25.01.2010 on OÜ Mulgi Kinnisvara võõrandanud Marko Pukki ja Andrus Venderi vahendusel OÜ Pinska Grupp osa Kadri Samsile, kes oli ühtlasi OÜ Pinska Grupp juhatuse liikmeks perioodil 26.01.2010 kuni 06.04.2010. Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli OÜ Pinska Grupp põhitegevusalaks puidu saagimine ja hööveldamine ning veebiaadressiks

2

www.pinska.ee . Alates 06.04.2010 on OÜ Pinska Grupp juhatuse liikmeks Toomas Tarma ja äriühingu nimeks käesoleval hetkel Osaühing Tarma Saed, tegevusalaks puidu saagimine ja hööveldamine, aadressiks Päidre 4-1, Päidre küla, Halliste, kontaktiks e-posti aadress xxxxxxxx ja telefoniks XXXXXXXX. 2. OÜ Pinska (registrikood 11855153) on äriregistri andmetel registreeritud Tartu Maakohtu registriosakonnas 04.01.2010. OÜ Pinska juhatuse liikmeteks ja osanikeks on alates äriühingu asutamisest OÜ Pinska Grupp endised juhatuse liikmed Andrus Vender ja Marko Pukk, kes on ühtlasi OÜ Pinska asutajad ja osanikud. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on OÜ Pinska põhitegevusalaks saematerjali tootmine, aadressiks Pinska küla, Pärsti vald, Viljandimaa, veebileheks www.pinska.ee ja kontakttelefonideks XXXXXXXX ning XXXXXXXX. 3. 07.04.2010 on Maksuja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskus andnud välja maksuotsuse nr 12.2-3/2696-3, millega määras OÜ-le Pinska Grupp tasumiseks 615 383 krooni. Maksuotsuses on märgitud, et OÜ Pinska Grupp keeldus koostööst maksuhalduriga, seda juhtinud isik Kadri Sams ei helistanud maksuhaldurile tagasi ega vastanud ise telefonikõnedele. Maksuotsus o tehtud äramuutva tingimusega, jättes maksuhaldurile võimaluse tühistada eelmine maksuotsus juhul, kui OÜ Pinska Grupp selgitab vaidlusaluse sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevaid asjaolusid. OÜ Pinska Grupp seda ei teinud. 4. 22.02.2010 koostas maksuhaldur OÜ-le Pinska Grupp korralduse nr 13-11/3997 maksuvõla tasumiseks koos sundtäitmise hoiatusega, nõudes kokku 236 139 krooni tasumist. OÜ Pinska Grupp maksuvõla tasumise korraldust ei täitnud. Seisuga 28.06.2010 oli OÜ Pinska Grupp maksuvõlg maksukohustuslaste registri andmetel kokku 1 005 891 krooni, millest põhivõlg 864 155 krooni ja intressivõlg 141 736 krooni. 5. Tõendeid kogumis hinnates jõudis maksuhaldur järeldusele, et OÜ Pinska Grupp majandustegevus on üle viidud OÜ-sse Pinska. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse (PMTK) 12.08.2010 korraldusega nr 13-7/55-13 kohustati OÜ-d Pinska tasuma maksuvõlg summas 236 139 krooni. 6. OÜ Pinska esitas eelnimetatud korraldusele vaide, mille Maksuja Tolliamet jättis 07.10.2010 vaideotsusega nr 6-1/509-3 rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED 7. Kaebuse esitaja palub tühistada Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 12.08.2010 korraldus nr 13-7/55-13. OÜ Pinska on seisukohal, et korraldusega on rikutud tema õigusi ning PMTK põhjendused ettevõtte ülemineku põhistamiseks on otsitud ja kunstlikud. OÜ Pinska ei ole saanud OÜ-lt Pinska Grupp ei kinnisega vallasvara. Samuti ei ole üle võetud kliente, lepinguid ega töölepinguid. Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et kõige määravamad kriteeriumid ettevõtte ülemineku tuvastatuks lugemisel on täitmata. Käesoleval juhul on OÜ Pinska omandanud OÜ-lt Pinska Grupp vaid puitu ning ettevõtet kui asjade ja õiguste kogumit ei ole kaebuse esitaja OÜ-lt Pinska Grupp saanud. 8. Kaebaja ei nõustu PMTK seisukohaga, et OÜ Pinska Grupp töövahendid on antud üle OÜ-le Pinska. Ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitajal on olemas kõik oma tegevuseks vajalikud töövahendid ja seadmed, ei kinnita kuidagi ettevõtte ega mistahes vara üleminekut OÜ-lt Pinska Grupp OÜ-le Pinska. Liiatigi on PMTK rajanud oma järelduse ettevõtete ülemineku kohta suuresti selliste varade üleminekule, mis ei ole OÜ-le Pinska Grupp kunagi kuulunudki.

3

9. Kuivõrd OÜ Pinska Grupp lõpetas puidu saagimise ja hööveldamisega tegelemise, ei vajanud OÜ Pinska Grupp ka OÜ-le Mulgi Kinnisvara kuuluvaid äriruume, mistõttu rendilepingud nende vahel lõpetati. Kaebuse esitaja ei nõustu ka väitega, et rendilepingute lõpetamise eesmärk on varjata ettevõtte üleminekut. Kaebuse esitaja rõhutab veelkord, et ainus vara, mida OÜ Pinska OÜ-lt Pinska Grupp tegelikult omandanud on, on puit, kuid asjaolust, et OÜ Pinska on omandanud puitu OÜ-lt Pinska Grupp ja vahendanud seda teistele isikutele (oma klientidele), ei saa teha järeldust, et ettevõte on üle võetud. Ka on väär PMTK väide, mille kohaselt on OÜ Pinska Grupp tegevus 01.04.2010 täielikult lakanud. 10. Puutuvalt sarnase ärinime kasutamisse, soovib kaebuse esitaja toonitada, et Pinska on kohanimi, mille kasutamine ärinimes on antud asukohas tegutsemisel tavaline ega viita ettevõtte üleminekule. Tegemist ei ole registreeritud kaubamärgi ega ärinime kaitstava osaga. Lisaks on kaebaja seisukohal, et ka domeeni kasutamine ei näita ettevõtte üleminekut. Sama domeeni kasutavad ka mitmed teised äriühingud, millel on sama või sarnane omanikering kui OÜ-l Pinska. Seega ei olnud domeen seotud mitte niivõrd OÜ-ga Pinska Grupp, kuivõrd selle endise osanikuga, OÜ-ga Mulgi Kinnisvara ja viimase osanikega. 11. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et kohatu on ka PMTK väide, et üle on läinud ka kõik töölepingud, kuivõrd TLS § 112 on kohaldatav üksnes siis, kui muud ettevõtte ülemineku kriteeriumid on täidetud. 12. Kaebuse esitaja on seisukohal, et PMTK väited kliendibaasi, müügistrateegia ja turupositsiooni kohta on ainetud. OÜ-l Pinska Grupp ei ole kunagi olnud kindlat kliendibaasi ega klientide andmebaasi, mistõttu ei ole võimalik ka nende üleandmine OÜ-le Pinska. Mis puudutab aga müügistrateegiat, siis on jaemüügile orienteeritus OÜ Pinska tegevusala arvestades igati asjakohane strateegiavalik. Hulgimüügile spetsialiseerumine käib väiksematel saetööstustel tihti üle jõu, mistõttu on PMTK väited müügistrateegia kattuvuse osas ainetud. Turupositsiooni ja käivete osas märgib kaebuse esitaja, et ühe ettevõtja turult lahkumine loob kahtlemata võimalusi uute äriühingute turule tulekuks ning kiirelt arvestatava turuosa võitmiseks ning käibe saavutamiseks. Samas kohas, sarnase nime all tegutsemisest on OÜ Pinska kohati saanud pigem kahju. Näiteks on osad kliendid tasunud ekslikult arveid OÜ-le Pinska Grupp, kes ei ole aga neid summasid maksjatele tagastanud. Ka oleks ettevõtte ülemineku korral olnud tavapärane, et OÜ Pinska Grupp kannab temale ekslikult kantud summad edasi OÜ-le Pinska, mida aga tehtud ei ole. 13. Kaebuse esitaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et OÜ Pinska Grupp osa müük ei ole näilik tehing ettevõtte ülemineku varjamiseks. OÜ Pinska Grupp osa endise omaniku OÜ Mulgi Kinnisvara ja osa omandaja Kadri Samsi vahel ei ole ega ole kunagi olnud kokkulepet, et tehtud tehingul ei ole kokkulepitud õiguslikke tagajärgi. Seda kinnitab ka asjaolu, et kõnealuse tehinguga on reaalsuses kaasnenud kõik kokku lepitud õiguslikud tagajärjed – OÜ Pinska Grupp osa on läinud üle osa omandajale ning osa omandaja on tasunud osa eest kokku lepitud summa. Tegemist oli tehinguga, millel oli konkreetne ja reaalne majanduslik sisu. VASTUSTAJA SEISUKOHT 14. Vastustaja kaebuse esitaja seisukohtadega ei nõustu, paludes jätta kaebus rahuldamata ja leides, et asjakohatu on kaebaja väide, et kõige määravamad kriteeriumid ettevõtte üleminekuks on täitmata. Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et OÜ Pinska kasutab oma majandustegevuses samu vahendeid, mida kasutas OÜ Pinska Grupp. Väär on kaebuse esitaja arvamus, et ettevõtte ülemineku kriteerium on täidetud vaid siis, kui üleantavad seadmed ja töövahendid olid ettevõtte üleandmise hetkel ettevõtte üleandja omandis. Asjaolu, et OÜ-le Pinska Grupp pole kunagi vastavad seadmed kuulunud, ei ole antud asjas oluline. OÜ-le

4

Pinska Grupp kuulus äriruumide ja äriruumides olevate seadmete valdus ning vastav valdus on üle läinud OÜ-le Pinska. OÜ Pinska Grupp üüris puidu saagimiseks ja hööveldamiseks ruume OÜ-lt Mulgi Kinnisvara. Vastavad üürilepingud läksid kaebajale üle, mistõttu sai OÜ Pinska koheselt vastava tegevusalaga edasi tegeleda. Üürilepingute üleminek on üks ettevõtte ülemineku tunnus ning käesoleval juhul on kriteerium täidetud, seda olenemata üürilepingute ülemineku põhjusest. 15. Vastustaja leiab, et väär on kaebaja väide, et sama domeeni(nime) kasutamine ei ole oluline. Domeeni näol on tegemist ettevõtte immateriaalse varaga ning selle üleminek on samuti ettevõtte ülemineku tunnus. Ühtlasi peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Ärinimi peab olema eristatav nii vormiliselt kui ka sisuliselt. Kui kaebaja kaebus põhineb väitel, et tegemist ei ole ettevõtte üleminekuga ja tegemist on täiesti uue iseseisva ettevõttega, on vastustaja arvates kummastav, et ettevõtte kasutab sama domeeninime ja sarnast ärinime. Kaebaja väide, et sama domeeni kasutavad ka mitmed teised äriühingud, on alusetu. Asjaolu, et kodulehel on reklaamviited/otseviited näiteks OÜ-le Mulgi Kinnisvara, ei tähenda, et Mulgi Kinnisvara kasutaks antud domeeni. OÜ Pinska kodulehelt ei selgu kuidagi, et teised kaebaja poolt nimetatud äriühingud identifitseeriks vastava domeeni kaudu, mistõttu on vastustaja veendunud, et vastav domeen on olemuslikult seotud just OÜ Pinska kui ettevõttega. 16. Maksuhaldur on ka tuvastanud, et OÜ Pinska jätkab oma kauba müüki samas vormis, mis OÜ Pinska Grupp. Ühtlasi on tuvastatud, et OÜ Pinska Grupp käive on täies mahus kadunud ning OÜ Pinska on hakanud deklareerima analoogseid käibeid. Antud asjaolu viitab selgelt sellele, et kliendisuhted jätkusid samas mahus, mida varasemalt omas OÜ Pinska Grupp. Maksuhalduri hinnangul jaemüügivormi puhul ei pruugigi kindlat kliendibaasi olla. OÜ Pinska on jätkanud samas vormis müügiga, klientide sihtrühm on samaks jäänud, käibed on analoogses mahus nagu olid Pinska Grupil, mis tähendab, et kliendisuhete jätkuvus on üle läinud ning kliendisuhete jätkuvus võimaldas kaebajal varasemat majandustegevust katkematult jätkata. 17. Lisaks rõhutab maksuhaldur ka seda, et peab eristama äriühingu ja ettevõtte mõistet. Asjas ei ole tähtsust, kas OÜ Pinska Grupp kui äriühing veel tegutseb või ei tegutse. Küsimus on antud juhul ettevõttes, mitte äriühingus. Vastustaja viitab, et ettevõte ja äriühing ei ole kattuvad mõisted - ühe äriühingu sees võib olla mitmeid ettevõtteid ja kui kaebaja väide on see, et OÜ-s Pinska Grupp lõpetati sama ettevõtte tegevus (mis maksuhalduri poolt tuvastatule on läinud OÜ-le Pinska), ei ole suutnud ta seda objektiivsete asjaoludega tõendada. Kadri Sams võis osta OÜ Pinska Grupp äriühingu osa ja see ei mõjuta kuidagi maksuhalduri poolt tuvastatut ettevõtte ülemineku kontekstis. Kaebaja väide, et puidutöötlemisega OÜ Pinska Grupp pärast osa võõrandmist Kadri Samsile enam ei tegelenud, kuna Kadri Samsil polnud selle vastu huvi, on paljasõnaline. On ilmselge, et puidutöötlemisega tegelev ettevõtte nö tõsteti lihtsalt teise äriühingusse. Vastustaja jääb jätkuvalt seisukohale, et äriühingu osa müük oli näilik. KOHTU PÕHJENDUSED 18. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb rahuldamata jätta. 19. Asjas ei ole vaidlust selles, et käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 37 kohaselt lähevad ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud KMS § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded

5

ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. KMS § 31 lõikes 1 on muuhulgas loetletud maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus). Seega kui OÜ Pinka Grupp ettevõte on läinud üle OÜ-le Pinska, on viimaselt võimalik nõuda sisse nimetatud ettevõttega seotud OÜ Pinska Grupp maksuvõlga. Vaidlustatud korraldusega määratud maksusumma üle pooltel vaidlust ei ole, kuid kaebaja leiab, et maksuhaldur loeb seda maksukohustust alusetult OÜ-lt Pinska sissenõutavaks. Kaebaja väidab, et maksuhaldur pole nõuetekohaselt tuvastanud kõiki asjaolusid, mis tõendaksid ettevõtte üleminekut. 20. Kohus leiab, et OÜ Pinska asutati 04.01.2010 eesmärgiga viia sinna üle kogu OÜ Pinska Grupp senine majandustegevus, ent pääseda seeläbi OÜ Pinska Grupp maksuvõlast, mis kaebuse esitaja hinnangul pidi jääma seotuks vaid OÜ-ga Pinska Grupp. Mingit muud nähtavat põhjust OÜ Pinska asutamiseks kohus ei näe. Kohus leiab, et sellises olukorras saab ettevõtte ülemineku lugeda toimunuks, kui maksuvõlast lahtisaamine on peamine ja ainus oluline eesmärk uue äriühingu asutamise kui tehingu toimumiseks ja muid olulisi, ausaid, majanduslikke eesmärke sellel ühe ettevõtte tegevuse lõpetamisel ja teisega alustamisel/jätkamisel ei ole. Paratamatult tuleb ettevõtte ülemineku (käesoleval juhul MKS § 37 kohaldamise võimalikkuse) tuvastamiseks kasutada majandusliku tõlgendamise põhimõtet. MKS § 84 kohaselt kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kohtu hinnangul tuleb asja lahendamisel lähtuda analoogia korras MKS §-st 84, kuna OÜ Pinska asutati selleks, et majandusüksus saaks edasi tegutseda ilma varasemast majandustegevusest tekkinud maksuvõlata ja ilma OÜ Pinska Grupp maksuvõlata OÜ-d Pinska asutatud ei oleks. MKS § 37 kohaldamiseks tuleb aga tuvastada, kas OÜ Pinska Grupp ettevõte on läinud üle OÜ-le Pinska VÕS § 180 mõttes ning kui on, siis vastutab OÜ Pinska KMS § 37 alusel edasi OÜ Pinska Grupp maksuvõla eest. Samal ajal on nii OÜ Pinska kui ka OÜ Pinska Grupp (praeguse nimega Osaühing Tarma Saed) mõlemad juriidiliselt eksisteerivad ja õigusvõimelised. Maksuhalduri ja kohtu järeldus, et OÜ-lt Pinska saab nõuda sisse OÜ Pinska Grupp maksuvõlga, ei muuda kuidagi OÜ Pinska Grupp (praeguse nimega Osaühing Tarma Saed) juriidilist staatust. Samuti ei tähenda OÜ Pinska Grupp vaidlustatud korralduses märgitud maksuvõla eest vastutamine seda, et ka veel praegusel hetkel oleks OÜ Pinska seotud OÜ Pinska Grupp tegevusega. Kuna äriühing on võõrandatud Toomas Tarmale, kes on ka juhatuse liige, äriühingu aadress ja muud kontaktid on muutunud, on praeguseks ilmselt tegemist sootuks oma majandustegevusega äriühinguga. Oluline on tuvastada, kas OÜ Pinska asutamise hetkel oli kahe äriühingu vahel ettevõtte ülevõtmisele viitav seos, mistõttu OP Pinska vastutas varem OÜ-le Pinska Grupp tekkinud maksuvõla eest. 21. MKS § 83 lg 4 sätestab, kuidas maksunduslikult toimida tehinguga, milles näidatud õigusi ja kohustusi pole tehingus näidatud viisil tegelikult soovitud tekitada ja mille nii õiguslik vorm kui ka majanduslik sisu seega erinevad poolte vahel tegelikult kehtivatest õiguslikest ja majanduslikest suhetest. Selline tehing kui õiguslikku ja majanduslikku sisu mitteomav tuleb maksustamisel kõrvale jätta ja lähtuda varjatud ning tegelikult asetleidnud tehingust. Samas ei muuda maksustamisel tehingule antud hinnang tehingu tsiviilõiguslikku kehtivust. Sisuliselt on maksuhaldur asunud seisukohale, et tegelikult jätkas OÜ Pinska OÜ Pinska Grupi majandustegevust, võttes üle tema ettevõtte. Selle järeldusega kohus nõustub. Seega tuleb maksu sissenõudmisel jätta kõrvale asjaolu, et juurde on tekitatud uus juriidiline isik. Samas ei tähenda see, et OÜ-d Pinska polekski asutatud ning et ta ei oleks õigusvõimeline. 22. Arvestades, et MKS § 84 kohaldamise suurimaks ohuks on mitmekordne maksustamine (antud juhul sama maksuvõla sissenõudmine kahelt äriühingult), siis tuleb kohtu hinnangul

6

MKS § 84 kohaldamisel selle ohu vältimisele erilist tähelepanu pöörata ning seetõttu peabki maksuvõla tasumise korraldusest selgelt nähtuma see, et maksuvõlga omistatakse just hiljem asutatud OÜ-le Pinka ja mitte OÜ-le Pinska Grupp. Kohtu hinnangul on vaidlustatud korralduses need selgitused piisavad. 23. Esmalt nõustub kohus maksuhalduriga selles, et asjas ei oma asjas tähtsust see, kas OÜ Pinska Grupp kui äriühing peale OÜ Pinska asutamist veel mingit majandustegevust omas. Kogutud tõendite ja kaebaja selgituste järgi saab üheselt järeldada, et veidi aega peale OÜ Pinska asutamist OÜ Pinska Grupp veel tegutses, ent seda vaid mõne kuu ja praeguses hetkeks on äriühing võõrandatud edasi ning tegutseb küll samal tegevusalal, kuid seda juhib kaebajaga mitteseotud isik. MKS § 37 tähenduses ei ole vaja aga tuvastada mitte äriühingu vaid ettevõtte tegevuse ülevõtmine. 24. Ettevõtte mõiste oli kuni 01.07.2009 antud äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 5 lg-s 1 – ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb; alates 01.07.2009 on sama mõiste antud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-s 661, mille kohaselt ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtte ülemineku all tuleb mõista tervikliku majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut. Ettevõte on oma olemuselt vara ning VÕS § 180 lg-st 2 tuleneb, et ettevõtte koosseisu kuuluvad nii ettevõtte majandamist teenivad kui ka muul viisil ettevõttega majanduslikult seotud õigused ja kohustused. Ettevõtte koosseisu juures on oluline silmas pidada ka ettevõtte ülemineku eesmärki - üleantava vara ja suhete koosseis peab tagama ettevõtte tegevuse jätkamise. Direktiivi 2001/23/EÜ art 1 lg 1 p b järgi on ettevõtte üleminek üldjuhul oma identiteedi säilitava majandusüksuse üleminek, vastav majandusüksus tähendab ressursside organiseeritud koondatust majandustegevuse elluviimise eesmärgil. 25. Maksuhaldur on rajanud oma järeldused ettevõtte ülemineku osas õigetele asjaoludele. Vaidlusalune maksuvõla tasumise korraldus on vajalikul määral põhjendatud ja kohtu poolt kontrollitav. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et OÜ Pinska Grupp ettevõte on läinud üle OÜ-le Pinska. Ettevõtte üleminekut reguleerivatest normidest järelduvalt on ettevõtte üleminekuks vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata ühe korraga ja ühe tehingu alusel. 26. Vaidlustatud otsuses on põhjalikult toodud ära asjaolud, millele tuginedes maksuhaldur on ettevõtte ülemineku tuvastanud. Esiteks mõlema äriühingu tegevusalad kattusid, kui mitte sajaprotsendiliselt, siis vähemalt määravas osas. Seda kinnitas ühest küljest Marko Pukk ise oma 28.04.2010 maksuhaldurile antud ütlustes: ”OÜ Pinska tegeleb täpselt sama asjaga edasi, millega OÜ Pinska Grupp tegeles.”; samuti OÜ Pinska Grupp endised ja OÜ Pinska praegused töötajad kommenteerisid 16.06.2010 maksuhaldurile antud ütlustes OÜ Pinska tegevusala järgmiselt: Dmitri Larochenko: ”OÜ Pinska tegeleb saeja höövelmaterjali tootmise ja müügiga.” Elje Pärn:”OÜ Pinska tegeleb puidu hööveldamise, saagimise ja värvimisega.” Silver Pissarev:” OÜ Pinska tegeleb sama asjaga (mis OÜ Pinska Grupp) – saeja höövelmaterjali tootmisega.” Ülo Tigasing:” Erinevusi ei ole. Minu jaoks ei ole midagi muutunud.” Kuna Andrus Venderi ja Kadri Samsi kohtus antud selgitused selle kohta, et OÜ Pinska ja OÜ Pinska Grupp vahel toimus äriliinide jagunemine, mistõttu OÜ Pinska ei võtnud OÜ Pinska Grupp tegevust üle, et lähe kokku eelviidatud tõenditega ja kohus leiab, et need selgitused on tagantjärgi otsitud. 27. Teiseks hakkas OÜ Pinska kasutama samu kontaktandmeid, mis nähtus äriregistri teabesüsteemist. Kasutuses oli sama e-posti aadress, telefon/faks. Lisaks oli mõlema äriühingu veebiaadressiks märgitud www.pinska.ee . Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli vaidlusaluse korralduse tegemise ajal nii OÜ-l Pinska Grupp, kui OÜ-l Pinska äriregistris registreeritud aadressiks märgitud Pinska küla, Pärsti vald, Viljandimaa 71066. Juhul, kui

7

tegemist oleks sootuks uue äriühinguga, siis puuduks igasugune põhjus selleks, et tegevust jätkatakse samade kontaktandmetega. On raskesti usutav, et OÜ Pinska Grupp, tegutsedes samal või vähemasti sarnasel tegevusalal, lubab vastloodud äriühingul, kes on ühtlasi nende konkurendiks, kasutada tema enda kontaktandmeid ja veebilehte. Nii võiksid OÜ-ga Pinska Grupp ühendust saada soovivad kliendid pöörduda ekslikult hoopis OÜ Pinska poole. See sai juhtuda vaid OÜ Pinska ja OÜ Pinska Grupp majandustegevuse seotuse tõttu. 28. Kolmandaks jätkus OÜ Pinska tegevus samas tegevuskohas, kus enne oli tegutsenud OÜ Pinska Grupp. Andrus Vender on andnud maksuhaldurile 15.06.2010 selles küsimuses järgmised selgitused: ”OÜ Pinska Grupp tegutses aadressil Viljandi vald, Viljandi maakond, Pärsti küla. Seal oli meil kontorihoone ja seal toimus metsamaterjali töötlemine ja see toimub siiamaani. Hetkel töötleb seal metsamaterjali OÜ Pinska. Nimetatud kontorihoonet rentis OÜ Mulgi Kinnisvara algul OÜ-le Pinska Grupp ning pärast seda, kui OÜ Pinska Grupp ära müüdi, rendib hoonet OÜ Pinska. Põhimõtteliselt see vara, mida oli OÜ-l Pinska Grupp majandustegevuseks vaja rentisime OÜ-lt Mulgi Kinnisvara (rentisime hoonet koos seadmetega). OÜ Pinska kasutas pärast majandustegevuses täpselt samu seadmeid (rentis samuti hoonet koos seadmetega, mida varem kasutas OÜ Pinska Grupp. Pärast seda, kui Kadri Sams äriühingu edasi müüs ei ole OÜ-s Pinska Grupp tegevust toimunud.” Andrus Vender on oma väidete kinnitamiseks esitanud maksuhaldurile OÜ Mulgi Kinnisvara ja OÜ Pinska Grupp vahel 20.04.2007 sõlmitud äriruumide üürilepingu ning OÜ Mulgi Kinnisvara ja OÜ Pinska vahel 01.02.2010 sõlmitud tootmisruumide üürilepingu. Sama kinnitavad ka OÜ-st Pinska Grupp OÜ-sse Pinska tööle läinud töötajad. 29. Neljandaks läks valdav osa OÜ Pinska Grupp töötajaid tööle OÜ-sse Pinska, asudes täitma samu tööülesandeid (seda kinnitavad kõik töötajatelt võetud seletused). Maksuhaldur, analüüsinud OÜ Pinska poolt esitatud maksudeklaratsioone TSD tuvastas, et 2010. a veebruaris töötas OÜ-s Pinska kaks OÜ Pinska Grupp endist töötajat, 2010. a märtsis kaheksa OÜ Pinska Grupp endist töötajat ning alates 2010. a aprillist kümme OÜ Pinska Grupp endist töötajat. Ka palgatasemed olid samas suurusjärgus. Vaidlust ei ole selles, et 2010. a märtsi kohta esitatud maksudeklaratsiooni TSD kohaselt töötasid OÜ Pinska Grupp raamatupidaja Olga Ira ja Andrus Vender jätkuvalt OÜ-s Pinska Grupp, kuigi OÜ Pinska Grupp osa oli 25.01.2010 Kadri Samsile võõrandatud. OÜ Pinska maksudeklaratsioone TSD analüüsides nähtub, et Olga Ira ja Andrus Vender on OÜ-s Pinska töötajate nimekirjas alates 2010. a aprillist. Andrus Venderi enda maksuhaldurile 15.06.2010 antud seletus kinnitab samuti töötajate ülevõtmist: ”Töötajaid oli OÜ-s Pinska Grupp umbes 10-15. Pärast OÜ Pinska Grupp võõrandamist võttis OÜ Pinska OÜ Pinska Grupp töötajad üle. Kõik töötajad läksid OÜ-sse Pinska tööle.”, sama kinnitab ka Marko Pukk’i 28.04.2010 seletus: ”Töötajaid oli OÜ-s Pinska Grupp 10 kuni 15 alates majandustegevuse algusest kuni juhatuse liikmete vahetumiseni 2010. alguses. Eelnimetatud töötajad ei ole OÜ-s Pinska Grupp enam töötajad. Marko Pukk ja Andrus Vender asutasid OÜ Pinska ning töötajad võeti tööle OÜ-sse Pinska. OÜ-st Pinska Grupp töötajaid ei koondatud vaid töötajate nõusolekul asusid nad tööle OÜ-sse Pinska. Kolm töötajat koondati OÜ-st Pinska Grupp.” OÜ Pinska Grupp endised töötajad ja OÜ-sse Pinska üle läinud töötajatest kinnitasid kõik samade tööülesannete jätkamist (Ü. T.: ”Uut töökohta ei olnud mul vaja otsida kuna tegin uue avalduse ja võeti sinna samasse ettevõttesse uuesti tööle. Uue tööleping sõlmis minuga Andrus Vender. OÜ-s Pinska Grupp oli minu põhitööks ümarpalgi saagimine. Asudes tööle OÜsse Pinska tegin sama tööd edasi, mida OÜ-s Pinska Grupp. Tegelesin ümarpalgi saagimisega. Tööülesanded muutunud ei ole. Töökorralduses, töökorralduste edastamises ning ettevõtte juhtimises töötajate jaoks midagi muutunud ei ole. Juhtivpersonal muutunud ei ole, kõik on sama.” S. P.: ”Tööleping oli mul OÜ-ga Pinska Grupp sõlmitud. Tänaseks on tööleping lõpetatud.... Andrus Vender ja Marko Pukk pakkusid mulle kohe tööd OÜ-s Pinska. Tööleping lõpetati OÜ Pinska Grupp poolt minuga 2010. a alguses. Tööleping OÜ-ga Pinska on sõlmitud ja see sõlmiti nädal aega pärast seda, kui tööleping OÜ-ga Pinska Grupp lõpetati. Andrus Vender ja Marko

8

Pukk sõlmisid minuga OÜ Pinska nimel uue tööleping. OÜ-s Pinska Grupp olin höövelpingi operaator. OÜ-s Pinska olen höövelpingi operaator. Põhimõtteliselt on tööülesanded samad, kuid tööd on juurde tulnud. Töökorralduses, töökorralduste edastamises ning ettevõtte juhtimises töötajate jaoks midagi muutunud ei ole. Juhtivpersonal ei ole muutunud.” E. P.: ”OÜ-ga Pinska Grupp oli mul sõlmitud tööleping, mis tänaseks on lõpetatud. Töölepingu lõpetas Andrus Vender ja minu omal soovil. Uue töökoha leidsin Andrus Venderi abil. OÜ-ga Pinska on mul tööleping sõlmitud. Tööleping sõlmiti aasta alguses – kas veebruar või märts. Töölepingu sõlmis minuga Andrus Vender. Töökorralduses, töökorralduste edastamises ning ettevõtte juhtimises töötajate jaoks midagi muutunud ei ole. Juhtivpersonal ei ole muutunud. OÜ-s Pinska Grupp tegelesin laudade värvimisega. OÜ-s Pinska on mu tööülesanded samad, mis OÜ-s Pinska Grupp”. D. L.: ”OÜ-ga Pinska Grupp on mul tööleping lõpetatud. Tööleping lõpetati 25.01.2010 OÜ Pinska Grupp esindaja Andrus Venderi poolt, vastavalt poolte kokkuleppele. Pakuti tööd OÜ-s Pinska. OÜ-ga Pinska on sõlmitud tööleping Andrus Venderiga 01.02.2010. Töökorralduses, töökorralduste edastamises ning ettevõtte juhtimises töötajate jaoks midagi muutunud ei ole. Juhtivpersonal ei ole muutunud. OÜ-s Pinska Grupp olin töödejuhataja. OÜ-s Pinska olen töödejuhataja. Tööülesanded muutunud ei ole.” Seega nähtub töötajate selgitustest üheselt, et nende töös sisuliselt midagi ei muutunud peale tööandja nime muutmisega. Töötajate selgitused on ka omavahel kooskõlas. Asjaolu, et ei vormistatud töölepingute ülevõtmist töölepinguseaduse tähenduses, ei anna sisuliselt kaebajale alust väita, et töötajaid OÜ-st Pinska Grupp üle ei võetud. Samuti nähtub töötajate ütlustest, et OÜ Pinska tegeles ka saagimisega, mitte vaid saetud puidu töötlemisega (sh hööveldamisega), nagu kohtuistungil väitsid Kadri Sams ja Andrus Vender. Eeltoodu tõttu ei pea kohus Kadri Samsi ja Andrus Venderi sellekohaseid ütlusi usaldusväärseks. 30. Viiendaks jätkavad Oü Pinska osanike ja juhatuse liikmetena Andrus Vender ja Marko Pukk, kes olid OÜ Pinska Grupp juhatuse liikmed ja OÜ Pinska Grupp osa omaniku OÜ Mulgi Kinnisvara juhatuse liikmed. Seega jätkus OÜ Pinska juhtimine samade isikute poolt. Samuti nähtub, et paar kuud peale OÜ Pinska osa võõrandamist jätkas Andrus Vender töötamist OÜ-s Pinska. 31. Kuuendaks on korralduses toodud välja tabel, millest nähtub, et OÜ Pinska Grupp käive vähenes peale osa võõrandamist ligikaudu samas mahus, nagu tekkis OÜ Pinska käive, mis omakorda viitab sellele, et ettevõte, mis käivet tekitas, oli üle viidud OÜ-sse Pinska. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Pinska Grupp üleminek OÜ-sse Pinska toimus 01.04.2010. Nimetatud kuupäevaks oli OÜ Pinska Grupp käive täies mahus kadunud ning OÜ-ga Pinska Grupp sarnast käivet deklareeris OÜ Pinska. 32. Viimaks jätkas OÜ Pinska tööd sama kliendibaasiga, nagu seda oli teinud OÜ Pinska Grupp. Kaebaja on küll väitnud esiteks seda, et kliente ei võetud üle ja teiseks seda, et püsikliente neil ei olegi. Andrus Venderi selgituste kohaselt on OÜ Pinska näol tegemist jaemüüjaga. Sama on maksuhaldur tuvastanud OÜ Pinska Grupp kohta, kus Andrus Vender on 15.06.2010 maksuhaldurile antud ütlustes järgmist: ”Põhilisi kliente ei olnud. Tegemist oli põhiliselt jaemüügi ettevõttega. OÜ-l Pinska on täpselt sama teema. Müük toimub sealgi jaemüügi vormis.”. Nii on kohane järeldada, et OÜ Pinska klientuuri osas võrreldes OÜ-ga Pinska Grupp muutusi ei olnud. 33. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud viitavad ettevõtte üleminekult just kogumis. Üksiti võetuna ei saa öelda, et just see või teine asjaolu on (näiteks samade isikute jätkamine osanikena või juhatuse liikmetena) oleks ettevõtte ülemineku hindamisel määrava tähtsusega. Asjaolu, et OÜ Pinska Grupp ei võõrandanud kinnisega vallasvara OÜ-le Pinska, ei ole ettevõtte ülemineku puhul oluline, kuna piisab ka ruumide ja tootmisvahendite valduse üleminekust (nii OÜ Pinska Grupp kui OÜ Pinska rentisid ruume ja seadmeid OÜ-lt Mulgi Kinnisvara). Eelnimetatut kinnitavad ka OÜ Pinska Grupp endised ja OÜ Pinska praegused

9

töötajad oma 16.06.2010 maksuhaldurile antud ütlustes: S. P.: ”Tööpingid, mille peal töötan on OÜ-s Pinska samad, mis varasemalt olid OÜ-s Pinska Grupp.” E. P.: ”Töövahendid ei ole muutunud. Värviruumis on masinad samad.” D. L.: ”Töövahendid muutunud ei ole.” Ü. T.: ”Kõik töövahendid on OÜ-s Pinska samad, mis olid OÜ-s Pinska Grupp.” 34. Lisaks sellele, et OÜ Pinska asutamiseks ei nähtu ühtegi muud põhjust peale maksuvõlast vabanemise soovi, ei nähtu ka mõistlikku põhjust, miks Kadri Sams otsustas omandada OÜ Pinska Grupi osa ja hakata selle juhatuse liikmeks, võõrandades omakorda osa kolme kuu pärast Toomas Tarmale edasi. Kohtus tunnistusi andes kinnitas Kadri Sams, et tunneb OÜ Pinska juhatuse liikmeid Andrus Venderit ja Marko Pukki juba varasemast ajast kui tuttavaid. Tunnistaja möönis ise, et ei tea puidu ülestöötamisest eriti midagi, selle tegevusalaga tegeleb tema elukaaslane E. S.. Küsimusele, miks üldse hakkas Kadri Sams ise sellise äriühingu juhatajaks mille kohta ta eriteadmisi ei oma, ja miks ei hakanud siis selleks tema elukaaslane, ei vastanud tunnistaja muud kui et äkki oli see tema naiselik kapriis, et ta nii soovis. Kahtlust ei saa olla selles, et Kadri Sams’il endal puudusid konkreetsed äriplaanid OÜ-ga Pinska Grupp seoses ning Andrus Venderil ja/või Marko Pukk’il oli vaja lihtsalt leida kedagi, kes oleks mõnda aega OÜ Pinska Grupp juhatuses. Kohus ei pea veenvaks ka põhjendust, et jaanuaris tundus äriühingu omandamine perspektiivikas, juba aprillis aga leiti, et tegevusala ei tasu ennast ära, kuna turud on ära langenud. Kadri Samsi põhjendused selles, osas, mis nende kolme kuuga muutus, et kasumi teenimise perspektiivid sel määral muutusid, et tundus mõttekas äriühing nii kiiresti võõrandada, olid ebamäärased ja kinnitasid samuti muljet, et OÜ Pinska Grupp tegevust ei kavatsetudki sisuliselt jätkata ning algne mõte oligi äriühing omakorda kiiresti edasi võõrandada, tekitades vahepeale näiliku mulje, justkui äriühing tegutseks samadel alustel edasi. Ka oli imekspandav, et Kadri Sams ei suutnud meenutada, kustkaudu leidis ta OÜ Pinska Grupp osale ostja ning kes oli ostjaks. Tehingutest on möödas vaid veidi üle aasta ja selliseid asjaolusid äriühingu tegevusega kursis olnud isik mäletaks. 35. Seega on maksuhaldur maksuotsuses õigesti leidnud, et tegemist oli OÜ Pinska Grupp ettevõtte üleandmisega OÜ-le Pinska. Arusaadavalt oli seejuures tegemist ettevõtte varjatud üleminekuga selleks, et vältida OÜ Pinska Grupp võlakohustuste üleminekut OÜ-le Pinska. OÜ Pinska praeguste juhtide eesmärgiks oli viia OÜ Pinska Grupp majandustegevus üle OÜ- sse Pinska selliselt, et varad ning põhilised tootmisvahendid läheksid uude äriühingusse üle ning maksukohustus, mille täitmisest ei olnud ettevõtet ülevõttev äriühing huvitatud, jääks OÜ-sse Pinska Grupp. Kohus leiab, et kui poolte tegevus on suunatud sellele, et ettevõtte üleminekut varjata ja sellega kaasnevat kohustuste üleminekut vältida, siis ei saa ettevõtte ülemineku hindamisel lähtuda sellest, kas kõigi ettevõttega seotud kohustuste üleminek on nõuetekohaselt vormistatud või mitte. Ettevõtte varjatud üleminekul on tehingupoolte eesmärgiks vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist. 36. Kohus leiab, et isegi, kui tõesti OÜ Pinska Grupp tegeles veel peale ülejäänud ettevõtte üleminekut puidu saagimisega, ei tee see maksuhalduri järeldusi vääraks. Esiteks ei ole kaebaja üheselt tõendanud, et toimus äriliinide jagunemine OÜ Pinska ja OÜ Pinska Grupp vahel. Asjas kogutud tõendid ja kaebuse esitaja enda selgitused on vastuolulised. Töötajate kinnitusel (vt p 29) tegelesid nad OÜ-s Pinska muuhulgas saagimisega. Andrus Vender kommenteeris 15.06.2010 maksuhaldurile antud ütlustes OÜ Pinska Grupp võõrandamist Kadri Samsile järgnevalt:” Müüsime kogu toimiva ettevõtte. Kokkulepe oli see, et müüme ettevõtte selle haru, mis tegeleb metsa ülestöötamise ja ümarmaterjali käitlemisega. Teisest harust tegime äriühingu OÜ Pinska ning selle ettevõtte registreerisime 2010. a alguses enne OÜ Pinska Grupp müüki.” Küsimusele, millega tegeleb OÜ Pinska, vastas aga Marko Pukk maksuhaldurile 28.04.2010 antud ütlustes järgmist:” OÜ Pinska tegeleb täpselt sama asjaga edasi, millega OÜ Pinska Grupp tegeles.”

10

37. Teisalt, isegi kui OÜ Pinska Grupp jätkas metsa ülestöötamise ja ümarpuidu saagimisega ning OÜ Pinska seda ise üldse ei teinud, ei ole kaebuse esitaja kuidagi ära näidanud, et sissenõutav maksusumma on seotud nimelt OÜ Pinska Gruppi väidetavalt jäänud ettevõtlusega (tunnistaja Kadri Samsi väidetel puidu saagimisega, äriregistri andmetel on OÜ Pinska Grupp tegevusaladeks puidu saagimine ja hööveldamine). Maksuotsuses, mis on OÜ- le Pinska Grupp tehtud 07.04.2010 ja mille esemeks on 2010 jaanuari käibedeklaratsioonid (mil juhatuse liikmeteks olid veel Andrus Vender ja Marko Pukk), on tuginetud maksu määramisel OÜ Pinska Grupp poolt kaasaaitamiskohustuse rikkumisele (MKS § 56). Seega ei nähtu maksuotsusest vaidlusaluse tehingu asjaolusid, millist teenust üldse osutati või millist kaupa müüdi. Kohtu käsutuses olevate materjalide pinnalt ei ole võimalik järeldada seda, et maksuotsuses määrati maksusumma mingisuguse sellise tegevusala või äriliini eest, millega OÜ Pinska ei jätkanud. 38. Kohus leiab kokkuvõtteks, et maksuhaldur ei ole vaidlustatud maksuvõla tasumise korraldust välja andes rikkunud uurimispõhimõtet ning on asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid hinnanud objektiivselt ja põhjalikult. Vaidlustatud korraldus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. 39. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Kadriann Ikkonen kohtunik