2-10-46638/31 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-46638 1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-10-46638 Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2011, Narvas Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi V U hagi S F vastu lapse põlvnemise tuvastamise nõudes. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine põlvnemise tuvastamise nõudes Menetlusosalised Hageja: V U (IK XXX, elukoht: XXX) Hageja esindaja: Deniss Matvejev (e-post: deniss.matvejev@mail.ee)

Kostja: S F (IK XXX, elukoht: XXX) Kostja esindaja: Tatjana Golovanova (asukoht Juhkentali 5, 20308 Narva)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-10-46638, V U hagis S F vastu lapse põlvnemise tuvastamise nõudes.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Mõista hagejalt V U riigituludesse välja riigilõivu näol 319,56 eurot.

4. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX AS-is SEB Pank, arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank või arveldusarvele nr XXX Danske Bank AS Eesti filiaalis; viitenumbrile 2900078583, selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number 2-10-46638, hiljemalt 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu selgitus hagejale:  kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS §

179 lg 5 ja 6)  nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

Tsiviilasi nr 2-10-46638 2(4)

5. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks ja peale jõustumist viivitamata Kohtute Raamatupidamiskeskusele kohtumääruse punkti 3 täitmiseks.

EDASIKAEBE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses on V U hagi S F vastu lapse põlvnemise tuvastamise nõudes. Viru Maakohtu 10.05.2011 määrusega määrati DNA- ekspertiisi läbiviimise. 09.06.2011 esitatud ekspertiisiaktist tulenevalt kostja S F /IK XXX/ ei saa olla S U (IK XXX) bioloogiline isa. Hageja esitas 17.06.2011 tsiviilasjas nr 2-10-46638 taotluse menetluse lõpetamiseks seoses EKEI 08.06.2011 ekspertiisiaktiga.

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Kohus, tutvunud taotluse ja toimiku materjalidega, leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele.

3.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

4. 09.06.2011 on kohtule esitatud ekspertiisiakt nr 11E-GE0555, mille kohaselt S F ei saa olla S U bioloogiline isa. Seoses sellega on hageja hagist loobunud ja palunud lõpetada menetlus põlvnemise tuvastamise nõudes.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

6. Kohus leiab, et hagist loobumine lapse põlvnemise nõude osas ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi.

7. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

8. Kohus võtab põlvnemise tuvastamise nõude osas hagist loobumise vastu ning lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse.

MENETLUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE JA JAOTUS

Tsiviilasi nr 2-10-46638 3(4)

9. TsMS § 173 lg 1 1. lause kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Vastavalt TsMS § 174-1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg-st 2 tuleneb, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, TsMS § 168 lg-st 3-5 ei tulene teisiti, seega poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

10. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 25.11.2010 määrusega, mis jõustus 21.12.2010, hagejat vabastati riigilõivu tasumisest summas 5 000 krooni, mis teeb 319,56 eurot, hagi esitamisel.

Vastavalt TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Kuna hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel, loobus hagist teistel alustel kui seoses kostja poolt peale hagi esitamist nõuete rahuldamist, tuleb tasumata riigilõiv mõista hagejalt välja riigituludesse.

TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Sama paragrahvi lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

11. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 428, 429, § 463 lg 1, § 465, 466 sätete kohaselt.

Tsiviilasi nr 2-10-46638 4(4)

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova Kohtunik