3-10-2227/88 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-10-2227

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-2227 Haldusasi MTÜ R kaebus, milles kaebaja taotleb: - tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valitsuse 29.07.2010 korraldus nr 302; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud

Asja läbivaatamise kuupäev

11. juulil 2011 Menetlusosalised Kaebaja MTÜ R Vastustaja Vabariigi Valitsus Kolmas isik OÜ V Arvamuse andja J Vallavalitsus

RESOLUTSIOON HKMS § 23 lg 3 p 1; HKMS § 92 lg 4, 93 lg 1:

Jätta rahuldamata MTÜ Ri taotlus haldusasjade nr 3-10-2227 ja nr 3-11-1595 liitmiseks.

Jätta rahuldamata MTÜ Ri taotlus kaebaja kirjalikuks menetluseks antud nõusolekust loobumiseks.

Jätta läbivaatamata MTÜ R kaebus haldusasjas nr 3-10-2227.

Jätta rahuldamata menetlusosaliste taotlused menetluskulude väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 471 lg 2 ja lg 3:

3-10-2227

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu kirjalikult 30 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

29.07.2010 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 302 otsustati nõustuda OÜ-le V Jägala lubjakivikarjääris ehituslubjakivi kaevandamise loa andmisega (tl 62-63). 30.08.2010 esitas MTÜ R kohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 29.07.2010 korraldusele nr 302 (tl 6-7). 04.10.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 70-71). 15.10.2010 esitas J Vallavalitsus arvamuse kaebusele (tl 79-82). 15.10.2010 esitas OÜ V vastuse kaebusele (tl 84-86). 27.10.2010 esitas kaebaja arvamuse 3.isiku vastuse p 1 esitatud taotluse osas (tl 97-98). 03.11.2010 esitas Keskkonnaministeerium vastuväited kaebusele (tl 102-107). 10.11.2010 esitas J Vallavalitsus arvamuse 3.isiku vastuse p 1 esitatud taotluse osas (tl 131- 134). 21.12.2010 taotles kaebaja asjas esialgse õiguskatse kohaldamist (tl 138). 28.12.2010 määrusega lahendati esialgse õiguskaitse taotlus (tl 165-169). 26.01.2011 määrusega tagastas Tallinna Ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse 28.12.2010 halduskohtu määrusele (tl 192-195). 14.06.2011 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 209-210). 27.06.2011 esitas kaebajad taotluse täiendava tõendi toimikusse võtmiseks (II kd tl 6). 27.06.2011 esitas kaebaja taotluse liita haldusasja kaebaja poolt 27.06.2011 esitatud kaebusega ning loobus oma nõusolekust kirjaliku menetluse läbiviimise kohta menetluses menetlusliku olukorra olulise muutmise tõttu (tl 10). 27.06.2011 esitas kaebaja taotluse menetluskulude jaotamiseks (tl 18). 27.06.2011, 29.11.2011 jäi vastustaja oma vastuväidete juurde (tl 30). 04.07.2011 täpsustas vastustaja oma seisukohti ning andis arvamuse kaebaja taotluse osas (tl 42-43).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja selgituste kohaselt tuleneb tema kui üldsuse esindaja kaebeõigus Arhusi konventsiooni art 9 lg 2. Kaebaja on eraõiguslik mittetulundusühing – juriidiline isik, kellel puudub seos valitsusorganitega. Seltsi eesmärgiks on R küla looduse kaitsmine looduslikku elukeskkonda kahjustavate algatuste vastu. Planeeritava Jägala lubjakivimaardla vahetus ümbruses elab 20 inimest, seltsi tegevust on toetanud üle 500 inimese, seega on asjas olemas üldsuse huvi osundada olulisele avaliku huvi riivele, mis on tekkinud vaidlustatud korralduse andmisel. Keskkonnaasjade lahendamisel tuleb kaebaja huvi eeldada. Kaevatav korraldus kujutab endast toimingut. Kuigi menetlustoiminguid saab üldjuhul vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga, on iseseisva toimingu vaidlustamine põhjendatud,

3-10-2227

kui menetlustoiminguga on tehtud selline oluline menetlusviga, mille tulemusel ei saa lõplik haldusakt olla õiguspärane. Eriti oluline on nõuetekohane menetlustoimingute sooritamine keskkonnaküsimustes, kus tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist ning haldusorganeil on ulatuslik kaalutlusõigus. Kaevatavast menetlustoimingust selgub, kas kaevandamisluba on üldse võimalik välja anda. Vaidlustav toiming riivab kaebaja poolt kaitstavaid avalikke huve. Kaevatavast korraldusest ei selgu, miks eelistatakse uue kaevanduse rajamisel just antud mäeeraldist, ei ole piisavalt kaalutud kohalikke huvisid, seega on asja lahendamisel jäetud arvestamata asjas olulised asjaolud.

Vabariigi Valitsusel tuleb kaaluda üleriigilisi huve, mille tõttu tuleb luba väljastada just konkreetse kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Kaebaja hinnangul nimetatud nõuet korralduses täidetud ei ole. Korralduses on selgitatud lubade vajadust seoses ehituskillustiku saamisega, mis on vajalik ehitustegevuseks Tallinna ümbruses ja Harjumaal. Kuid on jäetud tähelepanuta andmed, mille kohaselt jätkub Harku lubjakivi maardlas maavara veel 18 aastaks ning Tallinna piirkonnas on varustuskindlus 16 aastat praeguse kaevandamis mahu juures.

Samuti saab killustikku juurde toota aherainest ja transportida nimetatud materjali raudtee kaudu Harjumaale. Seega ei ole hinnatud uute lubade väljastamise vajadust. Samuti ei selgu põhjused, mille tõttu on vaja luba anda just sellest konkreetsest maardlast kaevandamiseks. Korralduses on küll viidatud suuremahulisele tee-ehitusobjektidele lähikonnas, kuid puuduvad andmed ehitamiseks vajamineva killustiku kohta ning selgitus, mille tõttu ei ole piisavaks olemasolevatest karjääridest kaevandamine ning millistel põhjustel ei ole kaalutud kaevandamist kaugemal asetsevatel objektidel.

Olulisem puudus on kaebaja hinnangul asjaolu, et korralduses ei ole hinnatud ühtegi teist alternatiivset asukohta, mis kaevandmiseks sobida võiks, võrrelda paremust teiste alternatiividega või tuvastada nende puudumine. Tegemist on olulise asjaolu tuvastamata jätmisega. Lubamatu on tuginemine veel kinnitamata arengukavale. Korralduses puudub riiklik ja kohalike huvide omavaheline võrdlemine ja kaalumine. KMH aruanne ei käsitle ammendavalt tegevuse keskkonnamõjusid ega sisalda mõjude kirjeldust selles osas, mis puudutab kohalike elanike huve.

Vabariigi Valitsus on jätnud kohalikud huvid välja selgitamata. Eelpool kirjeldatud vigade tõttu ei ole kaevatav korraldus õiguspärane. Kaebaja oma 27.10.2010 arvamuses märgib, et tal on kaebeõigus tulenevalt Arhusi konventsiooni sätetest, mille kohaselt eeldatakse valitsusväliste keskkonnakaitset edendavate organisatsioonide kaebeõigust ning ei ole asjakohased HKMS § 7 sätestatud üldised nõuded.

J Vallavalitsus oma arvamuses toetab kaebaja seisukohti. Vallavolikogu pidas kaevandamiseks esitatud loa taotluse rahuldamist ja loa väljastamist põhjendamatuks. Jägala maardla, millele Vabariigi Valitsus väljastas loa kaevandusloa andmiseks asub J vallas. Tähelepanuta jäeti elanike esinduskogu arvamus ega kaalutud erinevaid võimalusi olemasolevate kaevanduste laiendamiseks või uute kaevanduste kasutusele võtmise osas. KMH hinnang on taotlusepõhine, erinevaid kaevanduste asukohti ei võrreldud. Kuna Harku lubjakivi maardlas jätkub varustuskindlust veel 16 aastaks, puudub reaalne vajadus kaevanduse kasutusele võtuks. Säästva Eesti Instituudi poolt koostatud eksperthinnang

3-10-2227

leidis, et KMH aruanne ei kajasta nõuetekohaselt mõjude kirjeldust, mis puudutab kohalike elanike huve. J Vallavalitsus oma 10.11.2010 täpsustuses märgib , et Vabariigi Valitsuse korraldus vastav HKMS § 4 lg 1 mõttele ning on kohtus vaidlustatav. Kaebaja on juriidiline isik, kes on pöördunud kohtusse oma liikmete ja teiste isikute huvide keskkonnaalastes küsimustes. Konventsiooni art 9 lg 2 alusel on kaebajal kaebeõigus. Kaebaja põhikirjalised eesmärgid on seotud R küla nimel ja huvides tegutsemisega, mille üheks eesmärgiks on keskkonnakaitse ning kaebaja põhjendatud huvi tuleb antud juhul eeldada.

OÜ V hinnangul ei ole kaebajal kaebeõigust. Vastavalt HKMS § 7 lg 1 alusel peab kaebajal olema põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja ei ole näidanud, et vaidlustatud tegevus puudutab ja rikub kaebaja huve ning seetõttu on kaebus perspektiivitu. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta on avalikes huvides tegutsev keskkonnakaitseline ühendus, mistõttu ei ole kaebaja otseselt seotud vaidlusaluse haldusaktiga. Vabariigi Valitsuse korraldus ei ole iseseisvalt vaidlustatav. Tegemist on tingimusliku kooskõlastusega, mis ei ole iseseisvalt vaidlustatav. Tegelikult vaidlustatavat toimingutkaevandamisloa väljastamistei ole veel sooritatutki. Vastustaja on korralduses analüüsinud Tallinna lähipiirkonna lubjakivi ja kRsa varusid, mis lõppevad 2015. Seetõttu tuleb juba nüüd avada Tallinna ümbruskonna varustamiseks lubajakivikarjäär. Vaidlusaluse mäe eraldise lähikonnas kavandatakse mitu suuremahulist teeprojekti, mis vajavad suurtes kogustes killustikku. Korralduse seletuskirjas on analüüsitud Tallinna lähipiirkonna vajadusi killustiku valmistamiseks ja ehituskivi tootmiseks. Seega on riiklikku huvi kaalutud. Raudteega ei ole võimalik killustikku transportida, kuna Tallinna lähistel asuvatel karjäärides puudub selleks vastav raudteeinfrastruktuur. Samuti on hinnatud alternatiivseid võimalusi ning on märgitud, et Harjumaal ei leidu sellist lubjakivimaardlat, mille kasutusele võtuga ei kaasneks lahendamist vajavaid probleeme. Kaevandamist soodustavaid ja raskendavaid asjaolusid arvesse võttes on peetud perspektiivikateks Harku, Jägala, Valkla, Vasalemma, Väo, Nabala maardlat. Korralduses on analüüsitud probleeme, mis puudutavad kohalikku avalikku huvi ning on leitud, et kavandatavat tegevust ei peeta keskkonnale ja inimestele sedavõrd ohtlikuks, et sellest peaks loobuma. OÜ V tegevus piirkonnas vastab keskkonnakaitse õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele. Ametlikes Teadaannetes ja muudes infoallikates on avaldatud teave KMH aruande kohta, kuid kaebaja ei ole selles osa esitanud ettepanekuid ega vastuväiteid.

Keskkonnaministeerium esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul ei tule kaebaja põhjendatud huvi eeldada, kuna kaebeõiguse omamiseks üldsuse esindajana peab esindama vähemalt olulise osa kohalike elanike seisukohti. Seltsi on tänaseks koondunud 13 talu. Maardla ümbruskonnas elab 20 inimest. Seltsi kodulehel on seltsi tegevust toetanud üle 500 inimese. Seltsi esilehel olev teabes on viidatud seostele Rebalaga, mis ei ole vastavuses tegeliku olukorraga, kuna kaevandamist ei planeerita Rebala muinsuskaitsealale ega selle vahetuslähedusse. Maavara puhul on tegemist kvaliteetse killustikpuruga, mitte väheväärtusliku materjaliga. Samuti on ebaõige seltsi kodulehel olev teave selle kohta, et seltsi ekspertiisid ja uurimused

3-10-2227

on lükatud sahtlitesse, kuna kaebaja ei ole vaidlusaluses küsimuses esitanud ühtegi ekspertiisi ega uurimust. Kuna kodulehel avaldatud teave on ebaõige, ei saa kaebaja tugineda neile asjas antud allkirjadele. Vastustaja arvates viitab kaebus kohalike elanike õiguste ja huvide riivele, mitte avaliku huvi riivele. Kaebaja põhikiri on kinnitatud 05.08.2010, seega peale kaevatava korralduse vastuvõtmist ning kaebajal pole võimalik oma väidetes põhjendatud huvi eeldamisel, tugineda oma varasemale tegevusel antud valdkonnas. Seega on oluline välja selgitada ühenduse tegelik seos üldsusega.

Kaevandamisloa väljastaja ei ole Vabariigi Valitsuse nõusoleku korral kohustatud luba väljastama. Seega pole nõusolek loaandjale siduv. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide selle kohta, et vead ja puudused korralduses viitavad paratamatult vigadele lõplikus haldusaktis. Seni kuni lõplikku haldusakti ei ole veel antud, ei ole võimalik lõplikult hinnata, kas väidetavad rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Kaevandamisloa väljastamist menetleb Keskkonnaamet. Nõusoleku andmisel ei otsustata loa andmist ega sellele esitatavaid nõudeid.

Kohaliku omavalitsuse huvid ei kattu täiel määral kaebaja huvidega. Ühisosa on keskkonnakaitse sfääris, erinevused sotsiaalsetes ja majanduslikes mõjudes. Vastustaja hinnangul ei ole nõusolek iseseisvalt vaidlustatav. Maavara hakatakse kaevandama Tallinna ja Harjumaa idaosa teede ja elamute ehituseks, mistõttu on tegemist olulise riikliku huviga. Nagu on märgitud korralduses ja selle seletuskirjas, on 50 km raadiuses mäeeraldisest teoksil mitu suuremahulist teeprojekti, mis vajavad killustikku. Uurimistöö põhjal saab öelda, et Harjumaal varu jätkub keskmiselt 16 aastaks, kuid Tallinna ümbruse maardlates vaid 6 aastaks. 90-100 km kauguselt killustiku vedu läheb väga kalliks.

Seetõttu tuleb Tallinna majandusvööndi varustamiseks avada uusi karjääre. Aheraine kasutamist killustikuna takistab asjaolu, et see sobib kasutamiseks väiksema liikluskoormusega teede teatud elementide ehitamiseks, kuid ei sobi magistraalide ehitamiseks. Aheraine ei ole kõrge kvaliteediga ning on väga muutliku koostisega. Eestis ei ole Harjumaal asuva Lasnamäe lademe paele kvaliteedilt midagi vastu panna. Lubade väljastamise vajadust käsitletakse eelnõu seletuskirjas ning teistes eelnõu menetlemisel aluseks olnud materjalides. Vaidlusalune korraldus ei ole esimene dokument, kus kaalutakse antud kohas kaevandamise võimalikkust ja vajalikkust.

Selle tööga alustati juba 1978 aastal. Geoloogiline uuring tehti Jägala maardlal 2003-2004.Tarbevaru on kinnitatud keskkonnaministri poolt 2005. aastal. Uuringu loa taotlemisel viidi läbi avatud menetlus, mille käigus saadi nõusolek J vallalt. Uuringu tulemusel maavara tarbevaru kinnitamine tähendab seda, et on tehtud asukoha valik ja uuritud maavaru võib taotleda kaevandamiseks. KMH aruande täiendavas II osas on esitatud ka alternatiivid. OÜ V tegevus on kooskõlas seaduses esitatud nõuetega, planeeringute ja arengukavadega. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetel on juba aastal 2010 küllaltki suur puudus paekillustikust.

Korralduses ei ole viidatud kinnitamata arengukava eelnõule, vaid selle menetlemise käigus kogutud tõenditele. Kaebaja on välja toonud R tammede ja Kaberla oja säilimise kaalutlemata jätmise. Vabariigi Valitsus kaalub korralduse andmisel kohaliku omavalitsuse vastuväiteid. J Vallavolikogu keeldus loa andmisest 4 põhjusel, kuid R tammede säilimise kohta vastuväiteid ei esitatud,

3-10-2227

kuid antud küsimust on käsitletud seletuskirja keskkonnamõjude käsitluses. Kaberla oja kohta esitatud väiteid on korralduses käsitletud. Kaevandamise sotsiaalseid, majanduslikke mõjusid on käsitletud korralduse seletuskirjas, kus on kaalutud ka muid riiklikke ja kohalikke huve.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas taotluse liita käesolev haldusasi ja haldusasi nr 3-11-1595 (kaebaja kaebus Keskkonnaameti 09.06.2011 korraldusele nr HJR1-15/11/431, millega väljastati maavara kaevandamise luba). Lähtudes HKMS § 5 lg 1 ja TsMS § 374 võib kohus juhul, kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Antud juhul oli taotluse esitamise ajal 27.06.2011 (II kd tl 10) käesolevas haldusasjas kindlaks määratud kohtulahendi teatavaks tegemise aeg. Haldusasjas nr 3-11-1595 saabus kaebus kohtule samal kuupäeval. Niivõrd erinevates menetlusstaadiumides haldusasjade ühine menetlemine ei lihtsusta kaebuste menetlemist ning toob endaga kaasa käesoleva haldusasja menetlemise venimise. Oluline on ka märkida, et vaidlused haldusasjades on seotud erinevate pooltega: käesolevas asjas on kaevatava korralduse vastuvõtnud Vabariigi Valitsus, haldusasjas nr 3-11-1595 on korralduse vastuvõtnud Keskkonnaamet. Lähtudes eeltoodust ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus haldusasjade nr 3-10-2227 ja nr 3-11-1595 liitmiseks.

HMS § 20 1 lg 2 alusel võib menetlusosaline nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kuna kaebaja vaidlustas 27.06.2011 esitatud kaebuses kaevandamisloa ja taotleb haldusasja nr 3-11-1595 kaebuse lahendamist kohtuistungil, soovib kaebaja käesolevas haldusasjas loobuda oma nõusolekust arutada haldusasja kirjalikus menetluses. Kohtu hinnangul ei muuda kaevandamiseks antud loa väljastamine menetluslikku olukorda käesolevas haldusasjas. Lähtudes eeltoodust ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus haldusasjade nr 3-10-2227 ja nr 3-11-1595 liitmiseks. Olukorras, kus kaebused ei kuulu liitmisele ning käesolevas kaebuses on kohtulahendi tegemise aeg teatavaks tehtud, on otstarbekas lahendada antud kaebus iseseisvalt kirjalikus menetluses. Tulenevalt eeltoodust ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus kirjalikuks menetluseks antud nõusolekust loobumiseks.

Vabariigi Valitsuse 29.07.2010 korraldusega nr 302 otsustati nõustuda OÜ-le V Jägala lubjakivikarjääris ehituslubjakivi kaevandamise loa andmisega maapõueseaduse § 34 lg 2 alusel (tl 62-63). Lähtudes maapõueseaduse § 25 lg 1 tekib kaevandamise õigus maavara kaevandamise loa alusel. Maapõueseaduse § 34 lg 1 p 16 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. Käesoleva paragrahvi lõike

1 punktis 16 nimetatud juhul tohib kaevandamisluba anda käsitletud paragrahvi lõike 2

3-10-2227

alusel Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

Tulenevalt eeltoodust annab kaevandamisloa alusel toimuvale tegevusele võimaluse Vabariigi Valitsuse poolt antav nõusolek. Seega mõjutab Vabariigi Valitsuse nõusolek oluliselt kaevandamisloa andmise otsustamist ning seetõttu on see iseseisvalt vaidlustatav.

HKMS § 23 lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus jätta kaebuse läbi vaatamata juhul, kui kaebajale ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetud asjaolud on tõendatud. Lähtudes HKMS § 7 lg 1 võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või toimingu õigusvastasuse kindlaks tegemiseks võib esitada isik kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja väidetel tuleb kaebaja põhjendatud huvi eeldada Àrhusi konventsiooni art 9 lg 2 alusel.

MTÜ Ri puhul on tegemist mittetulundusühinguga, mille osas on tehtud registrisse esmakanne 18.08.2010 (II kd tl 85). Mittetulundusühingute seaduse § 2 lg 1 kohaselt on mittetulundusühing eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Lähtudes eeltoodust on kaebaja käesolevas asjas vaidlustanud korralduse, mis on vastuvõetud enne ühingul õigusvõime tekkimist. Järelikult ei olnud Vabariigi Valitsusel oma 29.07.2010 korralduse väljastamisel võimalik arvestada MTÜ R küla heakorra seltsi olemasoluga ega seltsi huvidega kaevandamisloa menetluses. Seetõttu ei saanud MTÜ R Vabariigi Valitsuse korralduse vastu võtmise ajal olla ka üldsuse esindajaks. Kaebaja viitab kaebuses üldsuse huvi olemasolu osas seltsi kodulehel asuvale 500 inimese allkirjale, millega kaebuse kohaselt on toetatud korralduse nr 302 vaidlustamist (tl 6 pöördel). Kaebaja poolt osundatud koduleheküljel on märked: “… annan hääle R kaevanduse vastu...“; „… Siin saad anda oma toetuse R ja kogu ümbruskonna elanikele nende elukeskkonda hävitava kaevanduse vastu võitlemisel …“ „… Siin on nimekiri headest inimestest, kes tunnevad, et tuleb astuda kaevandusmagnaatide omavoli vastu R küla looduse hävitamisel...“; Nimetatud pealkirjadest ei tulene otsest seost/toetust Vabariigi Valitsuse korralduse nr 302 vaidlustamiseks. Koduleheküljelt ei selgu, millisel ajavahemikul on kaebaja poolt viidatud, üle

500 inimese allkirjad andnud, kuna kodulehel nimetatud pealkirjade/allkirjade juures puuduvad kuupäevad ja/või viide ajavahemikule, millal allkirjad on antud. Kaebeõigust saab teostada nende aktide ja toimingute suhtes, mis on antud pärast õigusvõime tekkimist (Riigikohtu halduskolleegium on oma 28. november 2006 otsuse nr 3- 3-1-43-06 p 28). Siinkohal peal kohus vajalikuks märkida, et halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu nr 755 SE III seletuskirja kohaselt tuleks Àrhusi konventsiooni sätete ülevõtmiseks määratleda keskkonnaorganisatsiooni mõiste, milleks võib eelnõu kohaselt olla aasta enne haldusakti või toimingu vaidlustamist tegutsenud keskkonnakaitset edendav mittetulundusühing või sihtasutus, aga ka juriidiliseks isikuks mitteolev isikute ühendus, kui selline ühendus esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka erandlikku olukorda kaebeõiguse laiendamiseks enne ühingu loomist vastuvõetud korraldusele. Kuna kõige intensiivsemalt mõjutab ümbritsevat keskkonda kaevandamine, milleks annab õiguse maavara kaevandamise luba,

3-10-2227

saab kaebaja kaevamiseks antava loa vaidlustamisel teostada oma kaebeõigust keskkonnakaitset mõjutavates küsimustes. Keskkonnaamet on 09.06.2011 vastuvõtnud korralduse nr HJR 1-15/11/431, millega andis OÜ-le V maavara kaevandmise loa nr HARM -113 Jägala lubjakivimaardla Jägala lubjakivi mäeeraldisele (II kd tl 31-35). Kaebaja on nimetatud korralduse kaevandamisloa väljastamise kohta vaidlustanud halduskohtus haldusasjas nr 3-11-1595 (tl 12-16). Kaebaja, kaebuse kohaselt, kui üldsuse huve esindava ühingu eesmärki arvestades saaks kaebetähtaja kulgemise alguse määratlemisel võtta arvesse aega, millal üldsus aktist või toimingust teada sai või pidi teada saama. Arvestades menetlusosaliste poolt vaidlusaluse maavara kaevandamiseks läbiviidud menetlust ja selle käigus toimunud avalikke arutelusid ning koostatud aruannete avalikustamist (sealhulgas kaevandamisloa taotluse avalikustamine 01.03.2005; KMH aruande avalike arutelude toimumine 30.05.2005, 08.05.2007, mille toimumisest anti ka avalikult teada; aruelud toimusid J rahvamaja saalis; Ametlikes Teadaannetes anti 24.09.2008 teada KMH aruande heakskiitmisest - tl 6, 62, 84 pöördel-85), olid J elanikud teadlikud kaevandamisega seonduvatest asjaoludest MTÜ R küla heakorra seltsi moodustamisest tunduvalt varem.

Tulenevalt eeltoodust ei olnud kaebajal halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus tuleb HKMS § 23 lg 3 alusel jätta läbivaatamata. Kuna kaebus jäetakse läbivaatamata, ei anna kohus õiguslikku hinnangut kaebaja väidetele seoses kaevatava korralduse õigusvastasusega. Lähtudes HKMS § 92 lg 4 kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kaebaja taotleb tema poolt kantud menetlusekulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid esitas kaebaja 27.06.2011 (II kd tl 18-29). Kuna kaebus jäetakse läbivaatamata, ei kuulu kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele. Vastustaja taotleb oma 03.11.2010 vastuses jätta menetluskulud Kuusalu Vallavalitsuse kanda (tl 107).Vastustaja taotlus on arusaamatu, kuna Kuusalu Vallavalitsust menetlusse kaasatud ei ole. Kaasatud on J Vallavalitsus arvamuse andjana ( tl 70). HKMS §-d 92, 93 ei näe ette võimalust menetluskulude kandmiseks arvamuse andja poolt. Eeldatavalt on tegemist vastustaja poolse eksimusega taotluses vastaspoole märkimisel. Kuna vastustaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud, tuleb vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Kolmas isik taotleb jätta menetluskulud kaebaja kanda (tl 86 pöördel). Lähtudes HKMS § 93 tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastasel korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtu hinnangul saab menetluskulude taotlust kirjalikus menetluses esitada kuni täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, nende tähtaegselt esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. 14.06.2011 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses ning kohustati menetlusosalisi esitama täiendavaid avaldusi, dokumente ja taotlusi hiljemalt 27.06.2011. Täiendavate materjalide osas tuli oma seisukohad esitada hiljemalt 01.07.2011 ( tl 209). Seega käesoleval juhul nõustusid menetlusosalised asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning menetlusosalistel tuli taotlused, sh menetluskulude osas, esitada 14.06.2011 määrusega antud tähtaegadeks. Kolmas isik OÜ V esitas menetluskulude nimekirja 07.07.2011, seega peale kohtu poolt antud

3-10-2227

tähtaega. Hilinemist kolmas isik taotluses ei põhistanud (II kd tl 47-58). Kolmas isik esitas 11.07.2011 kohtule põhjenduse, mille kohaselt ei ole V 14.06.2011 kohtumäärust kätte saanud ega teadnudki asjaolust, et 11.07.2011 tuleb kohtulahend Põhjenduse kohaselt sai kolmas isik sellest teada alles kaebaja 27.06.2011 taotlusest kohtuasjade liitmiseks (II kd tl 81-82).

Kohtu 14.06.2011 määrus on kohtu poolt 15.06.2011 kella 13.47 paiku saadetud kõikidele menetlusosalistele (tl 211). Kolmas isik, juhataja V. H isikus, on 15.06.2011 kella 15.11 paiku kinnitanud, et on kätte saanud kohtumääruse haldusasjas nr 3-10-2227 kirjaliku menetluse läbiviimise kohta (II kd tl 84). Seega sai kolmas isik 14.06.2011 määruse kätte ja oli teadlik määrusega antud tähtaegadest ning ei pidanud kinni kohtu poolt antud tähtaegadest taotluste esitamisel. Lähtudes eeltoodust jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

Annika Vendik Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2012 otsuse resolutsioon:

1. Jätta MTÜ R määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta Tallinna Halduskohtu 11.07.2011 määruse haldusasjas 3-10-2227 põhjendusi, asendades need käesoleva määruse p-des 11-15 toodud põhjendustega. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata.