2-11-7785/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-11-7785

Kohus

Kohtunik

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev

Pärnu Maakohus

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht 4.juuli 2011 .a. Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2-11-7785

E R, A K, A K hagi MTÜ Salme Jahimeeste Selts vastu

juriidilise isiku organite otsuste tühisuse tuvastamise

nõudes või alternatiivselt juriidilise isiku organite otsuse

kehtetuks tunnistamiseks.

Hagihind 1595 eurot

Hagejad:

1. E R ( )

2. A K (

3. A K (

Hagejate

esindaja

vandeadvokaat

Kersti

Põld

(Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ - Tallinna 11, 93819

Kuressaare)

Kostja MTÜ Salme Jahimeeste Selts (registrikood 80009593,

asukoht: Kasekese 1, Salme alevik, Salme vald 93201

Saaremaa, seaduslikud esindajad juhatuse liikmed: Priit

Paomees, Raivo Ess, Madis Sepp, Uno Nõgu) Kostja esindaja

vandeadvokaat Ott Saame (Advokaadibüroo Concordia -

Lennuki 22 Tallinn 10145)

Kirjalik menetlus

2. Tuvastada MTÜ Salme Jahimeeste Selts juhatuse 20.10.2010 otsuse, millega juhatus

arvas MTÜ-st Salme Jahimeeste Selts välja E R, A K ja A K, tühisus ning tuvastada MTÜ

Salme Jahimeeste Selts 11.12.2010 üldkoosoleku otsuse tühisus.

3. Taastada E R, A K ja A K liikmelisus MTÜ-s Salme Jahimeeste

2-11-7785

Selts.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagejate menetluskulud kostja kanda.

2. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

3. Välja mõista MTÜ-lt Salme Jahimeeste Selts hagejate E R, A K ja A K kasuks menetluskulud

summas 1154.55 € ( so riigilõiv 319.55€ ja õigusabikulud 835 €; hageja E R 480,72 €, sellest

riigilõiv 106,52 € ja õigusteenuse tasu 374,20 €; hageja A K 336,92 €, sellest riigilõiv 106,52 €

ja õigusteenuse tasu 230,40 €; hageja A K 336,92 €, sellest riigilõiv 106,52 € ja õigusteenuse

tasu 230,40 €).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus

puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist

esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea

põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt

sellest ette ei teavitata.

ASJAOLUD

I. Maakohtu menetluses on E R, A K, A K hagi MTÜ Salme Jahimeeste

Selts vastu juriidilise isiku organite otsuste tühisuse tuvastamise nõudes või alternatiivselt

juriidilise isiku organite otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Hagejad paluvad juhindudes TsÜS § 32, § 38 lg 1 ja 2, MTÜS §16 lg 3, § 24 lg 1, § 241 lg 1-2

ning TsMS § 162 lg 1-2:

1.1.

Tuvastada MTÜ Salme Jahimeeste Selts juhatuse 20.10.2010 otsuse, millega juhatus

arvas MTÜ-st Salme Jahimeeste Selts välja E R, A K ja A K,

tühisus ning tuvastada MTÜ Salme Jahimeeste Selts 11.12.2010 üldkoosoleku otsuse

tühisus, või alternatiivselt:

tunnistada kehtetuks MTÜ Salme Jahimeeste Selts juhatuse 20.10.2010 otsus, millega

juhatus arvas MTÜ-st Salme Jahimeeste Selts välja E R, A K ja A K, ning MTÜ Salme

Jahimeeste Selts 11.12.2010 üldkoosoleku otsus, millega üldkoosolek jättis juhatuse

20.10.2010 otsuse kehtima.

1.2.

Taastada E R, A K (K) ja A K (K) liikmelisus MTÜ-s Salme Jahimeeste Selts.

1.3.

Jätta menetluskulud kostja kanda, pannes kostjale kohustuse hüvitada hagejate

menetluskulud, s.h kostjatele kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised

kulud.

II. Asjaolud

2.1

E R (hageja I) on Salme Jahimeeste Seltsi (edaspidi: Salme JS) asutajaliige, olles selle

õiguseelneja Salme jahisektsiooni liige alates 1964. aastast. A K (hageja II) on Salme

JS liige alates 2007. aastast ja A K (hageja III) on Salme JS liige olnud 6-7 aastat.

2.2

20.10.2010.a toimus Salme JS juhatuse koosolek, kus juhatus otsustas arvata hagejad

Salme JS-st välja (lisa 3, lk 1).

2.3

Hagejad ei nõustunud Salme JS juhatuse 20.10.2010.a otsusega ja esitasid juhatusele

2-11-7785

kirjaliku vastuväite otsuse kohta (lisad 5-7). Juhatus ei olnud nõus oma otsust muutma,

nii esitasid hagejad Salme JS üldkoosolekule avaldused (kaebused) juhatuse otsuse

tühistamiseks (lisad 8-10).

2.4

11.12.2010 toimus Salme JS üldkoosolek. Üldkoosolek jättis hagejate avaldused

rahuldamata ega tühistanud 20.10.2010.a juhatuse otsust, millega hagejad Salme JS-st

välja arvati (lisa 3, lk 2-3).

2.5

Teade üldkoosoleku otsuse kohta saadeti hagejatele postiga 21.12.2010 (lisad 12-14).

2.6

Üldkoosoleku protokolli ja selgelt formuleeritud üldkoosoleku otsust hagejatele ei

saadetud. Salme JS väljastas üldkoosoleku protokolli hagejaid esindavale advokaadile

teabenõude alusel 25.01.2011.a (lisad 15-17).

III. Nõude põhjendus

3.1. MTÜ Salme JS juhatuse 20.10.2010 otsus on ebaseaduslik

3.1.1. Hagejad kutsuti 20.10.2010.a toimunud Salme JS juhatuse koosolekule kutse

edastamisega telefoni teel sama päeva lõuna paiku. Juhatuse koosolekule sai kohale

ilmuda E R. A K ja A K nii lühikese etteteatamisega koosolekule minna ei saanud, kuna

olid seotud eelnevalt kavandatud tööülesannetega. Koosolekule ilmumise takistusest

informeerisid nad koosoleku kutse esitajat telefoni teel. Koosoleku kutse telefoni teel

edastamisel ei teavitatud hagejaid, et juhatuse koosoleku päevakorras on nende Salme

JS liikmete hulgast välja arvamise otsustamine. Salme JS juhatuse 20.10.2010

koosoleku protokolli on märgitud, et koosolek on kokku kutsutud päevakorrapunkti

„Salme JS liikmete käitumise arutelu, seoses Tehumardi jahimeeste ja maaomanike

MTÜ-s tegutsemises" arutamiseks. Seega oli liikmete seltsist väljaarvamise küsimuse

arutamine ja otsustamine juhatuse koosolekul hagejatele üllatav.

3.1.2. Salme JS põhikirja (lisa 2) punktis 2.9 on ette nähtud, et seltsi liikmest väljaarvamise ja

jahipidamisõiguse peatamise küsimuse arutamine toimub juhatuse koosolekul.

Arutamise juurde kutsutakse asjaosaline. Asjaosalise mõjuva põhjuseta kohale mitte-

ilmumisel tehakse otsus tagaselja. Salme JS põhikirjas ega mittetulundusühingute

seaduses ei ole sätestatud juhatuse koosoleku kokku kutsumise korda ega juhatuse

koosoleku toimimusest etteteatamise tähtaega, kuid tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) §-s 32 sätestatud üldisest kohustusest järgida omavahelistes suhetes hea

usu põhimõtet, ei saa pidada õiguspäraseks hagejate teavitamist juhatuse koosolekust

ainult mõni tund ette ja hageja II ning hageja III suhtes otsuse tegemist tagaselja, kui

nad erakordselt lühikese etteteatamisega koosolekule kohale ilmuda ei saanud. Hea usu

põhimõte hõlmab ausat ja mõlema poole huve arvestavat suhtumist oma kohustuste

täitmisesse ning kohustust arvestada üksteise Õigustatud huvidega. Salme JS juhatuse

käitumine sellele standardile ei vasta.

3.1.3. Salme JS juhatuse 20.10.2010 koosoleku protokolli kohaselt on juhatus, kuulanud ära E

R poolt esitatud argumendid leidnud, „et seoses Salme JS-ile vastu töötamises ja

usalduse kuritarvitamisega omakasu eesmärgil arvata välja E R liikmeskonnast Salme

JS Põhikirja punkti 2.6 lõik 2.6.6 alusel". Samas otsustas juhatus „arvata välja Salme JS

liikmeskonnast K A, A K Salme JS punkti 2.6 lõik 2.6.6 alusel". Juhatuse protokollis on

märge: „Seoses juhatuse otsusega on Salme JS-ist välja arvatud jahimehed kohustatud

tagastama väike ja suuruluki load kümne päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest,

samas peatub ka igasugune jahitegevus Salme JS jahimaadel".

3.1.4. Juhatus on otsuse alusena osundanud Salme JS põhikirja punktile 2.6, milles on

sätestatud seltsi liikmete kohustused. Põhikirja punkti 2.6.6 järgi on seltsi liige

kohustatud hoidma seltsi vara ja mitte kahjustama oma tegevusega seltsi mainet.

Hagejate Salme JS liikmeskonnast väljaarvamisel põhikirja „punkti 2.6 lõik 2.6.6

alusel" ei ole juhatus välja toonud mingeid faktilisi asjaolusid ega teo kirjeldust, mida

hagejatele ette heidetakse, ehkki MTÜS § 16 lg-st 3 tuleneb otsuse põhjendamise

kohustus. Juhatuse otsuses ei ole näidatud selle vastuvõtmise faktilist alust, otsus ei ole

kontrollitav ja on seetõttu ebaõige. Juhatus, võttes vastu motiveerimata otsuse, on

2-11-7785

rikkunud TsÜS §-s 32 sätestatud hea usu põhimõtet.

3.1.5. Taganemata seisukohast, et juhatuse otsus on põhjendamatu, motiveerimata ja seetõttu

arusaamatu ning ebaseaduslik, märgime, et Salme JS põhikiri, mittetulundusühingute

seadus ega mingi muu õigusakt ei pane jahiseltsi liikmele kõrgendatud lojaalsus-

kohustust, konkurentsikeeldu ega ka keeldu olla samaaegselt mitme jahiseltsi liige,

mistõttu E Rle ette heidetav Salme JS-le „vastu töötamine ja usalduse

kuritarvitamine omakasu eesmärgil" ei saa olla aluseks tema seltsi liikmete hulgast

väljaarvamisele.

A K ja A K puhul puudub juhatuse otsuses igasugune põhjendus nende seltsist

väljaarvamise põhjuste kohta.

Salme JS põhikirja p 2.8 järgi on seltsist väljaarvamine raskeim sanktsioon jahiseaduse,

jahieeskirjade, põhikirja, seltsi kodukorra ja jahigruppide eeskirjade nõuete

mittetäitmise ning distsiplineerimatuse eest. Hagejate käitumises ei ole juhatus ühtki

eeltoodud loetelusse puutuvat rikkumist välja toonud. Arvates hagejad Salme JS-st

välja, on juhatus rakendanud seltsi liikmete suhtes distsiplinaarvõimu, rikkudes

põhikirja nõudeid.

3.1.6. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 3 järgi tuleb mittetulundusühingust

välja arvatud liikmele tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest

viivitamatult kirjalikult teatada. Juhatus küll saatis hagejatele posti teel 20.10.2010

koosoleku protokolli koopia, kuid protokollist ei selgu hagejate Salme JS-st välja-

arvamise põhjused.

3.1.7. Juhatuse 20.10.2010 otsus rikub hagejate õigusi:

1) hagejate õigust vabale eneseteostusele - õigust kuuluda Salme JS-i. Hagejate seltsi

liikmeks vastuvõtmisel on aktsepteeritud nende vastavust seltsi põhikirja p 2.1.

nõuetele;

2) põhiseaduse § 17 kohaselt ei või kellegi au ega head nime teotada. Hagejate

motiveerimata ja sisulise põhjenduseta otsusega Salme JS-st väljaarvamisega on

haavatud hagejate au ja väärikust;

3) juhatuse otsusega kaasneb hagejatele kui aktiivsetele jahimeestele reaalne tegevus-

piirang - hagejad on kohustatud tagastama jahiload ja neil puudub Õigus jahi-

tegevuseks Salme JS jahimaadel (jahiseaduse § 9, § 34 lg 3).

3.1.8. Eelpool toodud põhjendustel on Salme JS juhatuse 20.10.2010 otsus hagejate Salme

JS-st väljaarvamise kohta hagejate õigusi rikkuv ning TsÜS § 32 ja § 38 lg 2 alusel

vastuolu tõttu heade kommetega tühine.

3.2. MTÜ Salme Jahiseltsi 11.12.2010 üldkoosoleku otsus on tühine

3.2.1. Salme JS juhatuse 20.10.2010 otsuse ärakiri väljastati hagejatele posti teel, hagejad

said otsuse kätte 28.10.2010.

3.2.2. Salme JS põhikirja p 2.9. järgi tuleb juhatuse poolt tehtud otsuse ärakiri saata seltsi

liikmele kümne päeva jooksul vastava otsuse tegemise päevast arvates. Põhikirja

punktis 2.10 on sätestatud, et seltsi liikme mittenõustumisel juhatuse poolt tehtud

otsusega on temal õigus kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul otsuse ärakirja

saamise päevast alates.

3.2.3. Hagejad ei nõustunud Salme JS juhatuse 20.10.2010 otsusega nende seltsist välja-

arvamise kohta ja esitasid Salme JS üldkoosolekule kaebuse (pöördumise) juhatuse

otsuse peale (lisad 8-10).

3.2.4. Juhatus kutsus seltsi üldkoosoleku Ku 11.12.2010.a. Üldkoosoleku teade avaldati seltsi

veebilehel www.salmejahiselts.ee (lisa 11).

3.2.5. 11.12.2010 üldkoosolek otsustas: „Hääletuse tulemusena jäi kehtivaks juhatuse

20.10.2010 koosoleku otsus välja arvata Salme Jahiseltsi liikmeskonnast E.R, A.K ja

A.K ja peatada nimetatud isikutele igasugune jahitegevus Salme JS piirkonnas" (lisa 3

lk 2).

3.2.6. MTÜS § 20 lg 2 järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või

põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras. MTÜS § 20 lg 5 järgi peab üldkoosoleku

2-11-7785

kokku kutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud

pikemat tähtaega. MTÜS § 20 lg-s 6 on sätestatud, et üldkoosoleku Kokku kutsumise

teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord.

Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku Kokku kutsumise teate

saatmiseks.

3.2.7. Salme JS üldkoosoleku Kokku kutsumise nõuded on ette nähtud seltsi põhikirja punktis

4.11., mille järgi tuleb üldkoosoleku Kokku kutsumisest ette teatada kirjalikult

vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku kutses peab olema näidatud

koosoleku toimumise aeg ja koht ja selle päevakord.

3.2.8. Salme JS 11.12.2010 üldkoosoleku Kokku kutsumisel rikuti seaduses ja põhikirjas ette

nähtud üldkoosoleku Kokku kutsumise korda:

1) üldkoosoleku teade avaldati ainult Salme JS veebilehel (lisa 11). Teate juures

puudub selle avaldamise aeg, puudub võimalus kontrollida, kas on järgitud 7-

päevase etteteatamise nõuet;

2) üldkoosoleku

Kokku

kutsumisel

rikuti

kirjaliku

ette

teatamise

nõuet.

Üldkoosolekust kirjaliku etteteatamise vorminõuet saab analoogia põhjal sisustada

TsÜS § 78 lg-s 1 sätestatuga - kirjaliku vormi järgimine eeldab adressaadile teate

edastamist dokumendi vormis teate esitaja poolt omakäeliselt allkirjastatuna. Neile

nõuetele veebilehel avaldatud üldkoosoleku teade ei vasta;

3) üldkoosoleku teates avaldatud päevakord ei vasta koosolekul tegelikult arutatule ja

on eksitav. Üldkoosoleku teates on märgitud päevakorrapunkti all nr 2 „E.R, A.K,

A.K avalduste arutelu". Salme JS põhikirja p 4.4.13 järgi kuulub üldkoosoleku

pädevusse seltsi liikmeks vastuvõtmisest keeldumise ja seltsist väljaarvamise

otsusega mittenõustumise peale esitatud kaebuste lahendamine. Faktiliselt arutas

üldkoosolek hagejate kaebusi juhatuse 20.10.2010 otsuse peale, millega juhatus

hagejad seltsist välja arvas. Avaldatud koosoleku päevakorra järgi ei ole võimalik

aru saada, et üldkoosolekul tulevad arutamisele kaebused seltsi juhatuse otsuse

peale.

3.2.9. TsÜS § 38 lg-s 2 on sätestatud, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on

tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või

kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud

korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse

tuvastanud. MTÜS § 24' lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud

üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui

otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku Kokku kutsumise korda, otsus rikub

mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud

seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud

muul juhul. Riigikohus on 08.04.2008 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-22-08 (p 11)

leidnud, et kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust

selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku Kokku kutsumise korra

rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse

vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse.

3.2.10.Salme JS üldkoosoleku 11.12.2010 otsus on vastavalt MTÜS § 24" Ig-le 1 tühine, kuna

otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku Kokku kutsumise korda.

3.2.11.Kohtupraktikas on järjekindlalt peetud äriühingu osanikele või aktsionäridele koosoleku

toimumisest või selle päevakorrast õigel ajal teatamata jätmist piisavalt oluliseks

rikkumiseks, et lugeda koosolekul vastu võetud otsused tühiseks (vt nt Riigikohtu

05.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 24; Riigikohtu 17.06.2002. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-82-02, p 20; 29.01.2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p-d 13,

14; 08.04.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-08, p 11; 08.10. 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-08, p-d 19, 20). Leiame, et samad põhimõtted laienevad -tulenevalt TsÜS §

38 kohaldumisest kõikidele juriidilistele isikutele - ka mittetulundusühingutele.

3.2.12.Eeltoodust lähtuvalt palume tuvastada Salme JS üldkoosoleku 11.12.2010.a otsuse

2-11-7785

tühisus ja taastada hagejate liikmelisus MTÜ-s Salme Jahiselts. 3.2.13.Hagejatel on Salme JS

üldkoosoleku 11.12.2010 otsuse tühisuse tuvastamise vastu õiguslik huvi hagiavalduse

punktis 3.1.7 toodud põhjendustel.

3.3. Alternatiivnõue: tunnistada Salme JS juhatuse 20.10.2010 otsus ja üldkoosoleku

11.12.2010 otsus kehtetuks

3.3.1. TsMS § 370 lg 2 järgi võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet

selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei

rahuldata. TsMS § 370 lg-st 2 lähtuvalt esitame alternatiivse nõude tunnistada Salme

JS juhatuse 20.102.2010 otsus ja üldkoosoleku 11.12.2010 otsuse kehtetuks, kui kohus

ei rahulda nõuet tuvastada juhatuse otsuse ja üldkoosoleku otsuse tühisus.

3.3.2. MTÜS §-s 16 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et liikme võib mittetulundusühingust välja

arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette

näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Liikme võib mittetulundusühingust

põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirja sätete täitmata jätmise või ühingu

olulisel määral kahjustamise tõttu. Salme JS põhikirja punkti 2.11 kohaselt teeb seltsi

liikme väljaarvamise ja jahipidamisõiguse peatamise lõppotsuse üldkoosolek. MTÜS §

16 lg 4 järgi võib juhul, kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, liige nõuda

väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.

3.3.3. Hagejad esitasid Salme JS üldkoosolekule põhikirja punktis 2.10. ettenähtud korras

kaebuse juhatuse 20.10.2010 otsuse peale.

3.3.4. Ehkki MTÜS-s ja Salme JS põhikirjas ei ole kehtestatud üldkoosoleku otsusele sisu- ja

vorminõudeid, tuleneb MTÜS § 16 lg-st 3, et liikme väljaarvamise otsus peab olema

põhjendatud. Salme JS 11.12.2010 üldkoosoleku otsuses puudub igasugune põhjendus

hagejate seltsist väljaarvamise otsuse lõppotsuse tegemise kohta.

3.3.5. Hagejatele ei saadetud MTÜS § 16 Ig-s 3 ettenähtud korras põhjendatud otsust nende

Salme JS-st väljaarvamise kohta. Hagejatele saadeti posti teel üksnes teade sisuga:

„Seoses üldkoosoleku hääletustulemustega on juhatuse otsus kehtiv" ühes hääletuse

protokolliga.

3.3.6. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi

seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Salme JS

üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik ja hagejate huve riivav neil samadel põhjendustel,

millistel põhjendustel on ebaseaduslik ja hagejate õigusi rikkuv Salme JS juhatuse

20.10.2010 otsus (hagiavalduse punktid 3.1.4 kuni 3.1.7). MTÜS ja Salme põhikiri

lubavad liikme mittetulundusühingust tema tahte vastaselt välja arvata ainult liikme

süülise käitumise korral. Sellise väljaarvamisotsuse tegemine eeldab liikme poolt

mittetulundusühingut kahjustava või põhikirja nõudeid rikkuva käitumise tuvastamist ja

põhjendatud otsuse tegemist. Kõnealusel juhul ei ole juhatus ega üldkoosolek seaduse

ja põhikirja nõudeid järginud ja on võtnud vastu Salme JS põhikirjaga vastuolus oleva

otsuse.

3.3.7. Eeltoodud põhjendustel paluvad hagejad tunnistada Salme JS juhatuse 20.102.2010

otsus ja üldkoosoleku 11.12.2010 otsuse kehtetuks ja taastada hagejate liikmelisus

MTÜ-s Salme Jahimeeste Selts.

Hagejad paluvad hagimenetluse menetluskulud jätta kostja kanda, pannes temale kohustuse

hüvitada hagejate menetluskulud.

Hagejate menetluskulude summaline suurus on 1154,55 €, sealhulgas riigilõiv 319,55 € ja

õigusabikulud 835 €. Hagejad kinnitavad, et nimetatud õigusabikulud on kantud seoses kohtu-

menetlusega. Hagejad eraisikutena ei ole käibemaksukohustuslased ega saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Hagejad on menetluskulusid summaliselt kandnud järgmiselt:

hageja E R 480,72 €, sellest riigilõiv 106,52 € ja õigusteenuse tasu 374,20 €; hageja A K

336,92 €, sellest riigilõiv 106,52 € ja õigusteenuse tasu 230,40 €; hageja A K 336,92 €, sellest

riigilõiv 106,52 € ja õigusteenuse tasu 230,40 €;

2-11-7785

Õigusteenuse tasu on asjas kujunenud järgmiselt:

1. MTÜ Salme Jahimeeste Selts juhatuse 20.10.2010.a otsusega tutvumine; E.Rle MTÜS ja

TsÜS normide ja MTÜ juhtorganite otsustele kaebuse esitamise võimaluse selgitamine,

soovituste andmine seoses MTÜ Salme Jahimeeste Selts üldkoosolekuga, et vältida

kohtumenetlust ja asi lahendada kohtueelses menetluses - 23.11.2010 30 min, tunnihind

1500 krooni; esitatud E.Rle arve nr 10216 summas 750 krooni (47,93 €);

2. MTÜ Salme Jahimeeste Selts poolt E.Rle saadetud dokumentidega tutvumine, hagi

esitamiseks vajaliku teabe saamiseks MTÜ juhatusele teabenõude koostamine

29.12.2010.a - 1 tund, tunnihind 1500 krooni; esitatud arve nr 10243 tasumiseks E.Rle,

arve summa 1500 krooni (95,87 €);

3. Faktiliste asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega tutvumine, kohtupraktika analüüs,

hagiavalduse koostamine ja hagi lisade formeerimine, hagiavalduse teksti ja nõuete

klientidega kooskõlastamine ning e-toimiku süsteemi kaudu hagi kohtule esitamine:

12.01.2011 kell 1000 - 1230; 23.02.2011 kell 1100 - 1330 ja 25.02.2011 kell 1400 - 1500

(hagiavaldus 7 lehel ühes 17 lisaga), Ku 6 tundi, tunnihind 86,48 €, millest iga hageja

tasus 1/3. Esitatud arved E.Rle, A.Kle ja A.Kle vastavalt nr 11041, 11042 ja 11043,

igaühele summas 172,80 €, Ku 518,40 € (3 x 172,80).

4. Kostja avaldusega hagi õigeksvõtmise kohta tutvumine, hagi õigeksvõtmise õiguslike

tagajärgede hagejatele selgitamine, kohtu nõudel seisukoha andmine kostja avalduse

kohta: 07.04.2011 kell 1630-1730 ja 21.04.2011 kell 1115-1215, 2 tundi, tunnihind 86,48 €,

millest iga hageja tasus 1/3. Esitatud arved E.Rle, A.Kle ja A.Kle vastavalt nr 11086,

11087 ja 11088, igaühele summas 57,60 €, Ku 172,80 € (3 x 57,60).

KOSTJA SEISUKOHT

2. Kostja võtab eelmenetluses hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud

nõuet /tl. 82/. Kostja kinnitab, et on teadlik hagi õigeksvõtuga kaasnevatest tagajärgedest.

Kostja palub võtta vastu MTÜ Salme Jahimeeste Seltsi hagi õigeksvõtt E R, A K ja A K hagis

MTÜ Salme Jahimeeste Seltsi vastu.

Kostja vastuväited hagejate menetluskulude nõudele on järgmised.

Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse kohaselt taotlevad hagejad kostjalt

õigusabikulude väljamõistmist summas 1154,55 eurot, sealhulgas riigilõiv 319,55 eurot ja

õigusabikulud 835 eurot.

Hagejad on lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäära

puhul ekslikult leidnud, et lähtuda tuleb Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008.a määruse nr

137 §-is 2 sätestatud piirmäärast 12 800 eurot. Hagejate poolt esitatud nõude kohta sätestab

TsMS § 131 lg 2 üheselt, et hagi hinnaks on 1595 eurot. Seega on teiselt poolelt lepingulise

esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks antud juhul 1600 eurot ning hagejate

menetluskulud ei moodusta mitte 15%, vaid 52% lepingulise esindaja teiselt menetlusosaliselt

sissenõudmise piirmäärast. Võttes arvesse, et kotja võttis hagi kohe õigeks, tegemist on lihtsa

vaidlusega ning asjas ei ole ühtegi istungit toimunud, on tegemist ebamõistlikult suurte

kuludega. Kostja avaldab käesolevaga, et ei nõustu hagejate õigusabikulude suurusega. Kulud

õigusabile, mille hüvitamist hagejad taotlevad, ei ole ajaliselt proportsionaalsed tehtud tööde

mahuga, mistõttu on hagejate poolt taotletavad õigusabikulud ebamõistlikult suured.

Kostja on seisukohal, et hagejate esindamiseks käesolevas asjas väidetavalt kulunud 9,5

töötundi ei vasta hagejatele tegelikult käesoleva tsiviilasja raames osutatud õigusabile, mida

kostja peaks hüvitama. Töötundide selline maht ei ole mõistlik ega proportsionaalne

arvestades kohtuasja lihtsust ning asjaolu, et kostja võttis juba esimeses menetlusdokumendis

hagi õigeks. Alljärgnevalt analüüsib kostja hagejate menetluskulude nimekirja alusel

hagejatele õigusabina osutatud üksikuid teenuseid:

1)MTÜ Salme Jahimeeste Selts juhatuse 20.10.2010.a otsusega tutvumine; E.Rle MTÜS ja

TsÜS normide ja MTÜ juhtorganite otsustele kaebuse esitamise võimaluse selgitamine,

soovituste andmine seoses MTÜ Salme Jahimeeste Selts üldkoosolekuga, et vältida

2-11-7785

kohtumenetlust ja asi lahendada kohtueelses menetluses (arve nr 10216, kestus 0,5 tundi,

tunnihind 1500 krooni).

2)MTÜ Salme Jahimeeste Selts poolt E.Rle saadetud dokumentidega tutvumine, hagi

esitamiseks vajaliku teabe saamiseks MTÜ juhatusele teabenõude koostamine (arve nr 10243,

kestus 1 tund, tunnihind 1500 krooni).

Kostja on seisukohal, et nimetatud õigusteenus ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga, vaid

kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludega. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-63-10 punktis

12 leidnud, et kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa TsMS-i

menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel nõuda. Seetõttu ei kuulu nimetatud kulutused

kostja poolt hüvitamisele.

3) Faktiliste asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega tutvumine, kohtupraktika analüüs,

hagiavalduse koostamine ja hagi lisade formeerimine, hagiavalduse teksti ja nõuete

klientidega kooskõlastamine ning e-toimiku süsteemi kaudu hagi kohtule esitamine (arved nr

11041, 11042 ja 110436, kestus 6 tundi, tunnihind 86,48 eurot).

Kostja on seisukohal, et materjalidega tutvumiseks kulutatud aeg ei ole mõistlik ega

proportsionaalne arvestades asjaolu, et hagejate esindaja on varasemalt juba kahel korral asja

materjalidega tutvunud. Kostja leiab, et antud staadiumis oli uudseks informatsiooniks

teabenõude kaudu saadud materjal ning nõustub hüvitama sellega tutvumiseks kulunud ajana

0,2 tundi. Kostja leiab, et aastast-aastasse korratud Riigikohtu praktika hagiavaldusse lisamine

ei võta advokaadilt, kes oma ametist tulenevalt Riigikohtu praktikaga niikuinii kursis on (või

peaks olema), olulist ajakulu. Kohtupraktika analüüsi ning hagiavalduse koostamise

põhjendatud ajakuluks peab kostja maksimaalselt 2 tundi.

Hagiavalduse teksti ja nõuete klientidega kooskõlastamise põhjendatud ajakuluks peab kostja

0,2 tundi. Hagi lisade formeerimine ning e-toimiku süsteemi kaudu hagi kohtule esitamine on

advokaadi igapäevatöö toimingud, millele kuluv aeg on minutite küsimus. Kostja on nõus

aktsepteerima nimetatud toimingutele kulunud mõistliku ajana 0,2 tundi.

Kostja on seega seisukohal, et põhjendatud ajakuluks käesolevas punktis nimetatud toimingute

tegemiseks on 2,6 tundi. Sellises mahus on kostja nõus hagejate kulud hüvitama.

4)Kostja avaldusega hagi õigeksvõtmise kohta tutvumine, hagi õigeksvõtmise õiguslike

tagajärgede hagejatele selgitamine, kohtu nõudel seisukoha andmine kostja avalduse kohta

(arved nr 11086, 11087 ja 11088, kestus 2 tundi, tunnihind 86,48 eurot). Kostja on seisukohal,

et ühelauselise avaldusega tutvumise mõistlik ajakulu on maksimaalselt paar minutit. Minutite

küsimus on ka hagi õigeksvõtu õiguslike tagajärgede selgitamine. Võttes arvesse, et hagejate

seisukoht kostja avaldusele on sisuliselt ühe lehekülje pikkune ning tegemist on sisult väga

lihtsa menetlusdokumendiga (¾ sellest moodustab hagejate seisukoht menetluskulude

kandmise osas), peab kostja antud punktis välja toodud teenuste põhjendatud ajakuluks 0,5

tundi. Sellises mahus on kostja nõus hagejate kulud hüvitama.

Eeltoodule tuginedes on kostja kokkuvõtvalt seisukohal, et hagejate esindaja poolt osutatud

õigusabi kulud on mõistlikud ja vajalikud 3,1 tunni ulatuses. Arvestades Advokaadibüroo

Kersti Põld OÜ tunnitasu määra, milleks on 86,48 eurot, on hageja nõus hüvitama kostjale

õigusabile kulunud summana 268,09 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist

kohtuistungit pidamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui

hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja

avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit

pidamata.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja

kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

2-11-7785

Eeltoodu alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa.

4. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS

1741 lg 1 kohaselt määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude

jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt

on kostja oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Hagejad on enne kohtusse

pöördumist juhtinud kostja tähelepanu vaidlustatud juhatuse otsuse õigusvastasusele, samuti

enne üldkoosolekut ja üldkoosolekul juhtinud kostja tähelepanu vastu võetava otsuse

õigusvastasusele (vt avaldused ja pöördumised, mis on esitatud hagiavalduse lisadena 5 -10 lk

22-32), kuid kostja sellele soovitult ei reageerinud. Hageja E R on kostjale teinud ettepaneku

liikmelisuse ennistamiseks ka veel enne kohtusse pöördumist 11.01.2011 (t.l. 90). Seega on

kohtu hinnangul kostja andnud oma käitumisega põhjuse kohtusse pöördumiseks ja

menetluskulud tuleb seetõttu jätta kostja kanda, pannes temale kohustuse hüvitada hagejatele

nende poolt kantud menetluskulud.

Hagejate menetluskuludeks on 1154,55 €, sealhulgas riigilõiv 319,55 € ja õigusabikulud 835

€.

Vastavalt TsMS § -le 131 on osaühingu või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja

otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul on hagihind 1/10 aktsia- või osakapitalist. Osaühingu

või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi

puhul ei loeta hagihinda väiksemaks kui 1595 eurot ja suuremaks kui 31 955 eurot (lg 1). Muu

juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi hind

on 1595 eurot.

Käesoleval juhul on hagejad esitanud muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks

tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi, s.t hagi hind on 1595 eurot.

Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 järgi on riigilõiv hagihinna 1595 eurot puhul 319,55 eurot.

Hagejad on nimetatud suurused riigilõivu tasunud /t.l. 114/ ja kostja peab selle summa

hagejatele hüvitama.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäära

puhul tuleb antud juhul lähtuda TsMS §-st 175 ja Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008.a

määruse nr 137 §-is 2 sätestatud piirmäärast, mille kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas,

sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Hagejate õigusabi

kogukulu 835 eurot moodustab seega maksimaalsest piirmäärast 15%, mida ei saa pidada

ülemäära suureks ning kohtu hinnangul on hagejate kulud õigusabile ajaliselt vastavalt esitatud

kohtukulude nimekirjale ja kuludokumentidele proportsionaalsed tehtud tööde mahuga ja

antud juhul põhjendatud.

Reena Undrest

kohtunik