2-10-30392/13 · 2-10-30392/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 2 – 10 – 30392

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „08“juuli 2011.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 10 – 30398 Tsiviilasi: S. L. hagi I. L.´i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagi hind: 1 595.- eurot. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: S. L. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudus; Kostja: I. L. (isikukood: xxx, rahvastikuregistrisse kantud elukoht puudub, hageja poolt teatatud elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudus; Kohtuistungi toimumise aeg: „04“juuli 2011.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Marge Ojaäär, tõlk, Vaike Hanni ja hageja, S. L.; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Lahutada S. L. ja I. L.´i abielu, mis registreeriti „19“novembril 2004.a. Ida – Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr.339. Pärast lahutust anda S. L.´le tagasi abielueelne perenimi – „K.“. Abielust sündinud alaealise lapse: J. L. (isikukood: xxx, sündinud: „xxx.a.) hooldusõigus anda täielikult üle S. L.´le.

Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta S. L. ja I. L.´i endi kanda.

Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.

2 Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

S. L. ja I. L. elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.3), registreeritud abielus alates „19“novembrist 2004.a.. Poolte registreeritud abielust sündis, rahvastikuregistri väljatrüki kohaselt, alaealine laps: J. L. (isikukood: xxx), kes, rahvastikuregistri väljatrüki andmetel, elas aadressil: xxx. Hagiavalduse kohaselt lahkus I. L. perekonnast ja ei olnud S. L.´t mitte kunagi materiaalselt abistanud. S. L. ei pea abielu jätkamist võimalikuks, kuna abielusuhted olid pöördumatult lõppenud. S. L. pöördus abielu lahutamiseks hagiga kohtusse, kuna I. L. ei olnud nõus abielu lahutama perekonnaseisuasutuses. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, I. L., kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Hagiavaldus koos lisadega, aga samuti ka kirjalik kohtukutse, antud I. L.´ile kätte allkirja vastu Ida Prefektuuri politseiametnike poolt 24.mail 2011.a., aadressil: Äri tn.2, Iisakus.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL

Hageja, S. L., taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist, ilma kostja osavõtuta kohtuistungist, kuna S. L. abikaasa, I. L., varjas ennast kõikide eest, sest oli Kukruse linnaosast ärandanud sõiduauto ja teinud ärandatud sõidukiga avarii. Kohus rahuldas S. L. taotluse, kuna I. L.´il oli kohtukutse käes allkirja vastu, kohtuistungile mitteilmumise põhjused kohtule teadmata. TsMS §414 lg.1 kohaselt võis kohus asja lahendada sisuliselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudus, kui hagi aluseks olevad asjaolud olid kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võis selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus luges tõendatuks, et kuna I. L. hoidub kõrvale kohtust, põhjusel, et ärandas sõiduki ja tegi sellega avarii, siis ei ole kohtul mõistlik eeldada, et I. L. ka edaspidi kohtusse ilmuks.

Hageja, S. L., palus kohtuistungil hagi rahuldada, kuna abielusuhted olid pöördumatult lõppenud, sest I. L. lahkus pere juurest juba kuus aastat tagasi. Ühiseid alaealisi lapsi S. L.´l ja I. L.´il abielust sündinud ei olnud. I. L. ei ole alaealise lapse: J. L. (isikukood: xxx), bioloogiliseks isaks. I. L. kanti alaealise lapse: J. L. (isikukood: xxx) sünniakti sisse isana ainult selle pärast, et S. L. ja I.

3 L. olid lapse sünni hetkel registreeritud abielus. S. L. taotles endale kohtuistungil alaealise lapse: J. L. (isikukood: xxx), ainuhooldusõigust. I. L.´ilt elatusraha väljamõistmist lapse ülalpidamiseks S. L. ei soovinud. Abieluvara lepingut pooltel sõlmitud ei olnud. Abikaasade ühisvara S. L. jagada ei soovinud. Varalisi vaidlusi, ega ka vaidlusi lapse kasvatamise üle, S. L. ja I. L.´i vahel ei olnud. Pärast lahutust soovis S. L. saada tagasi oma abielueelse perenime – „Karpova“.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. S. L. hagiavaldusega (tl.1). S. L. ja I. L.´i abielutunnistusega (tl.3). S. L. riigi menetlusabi taotlusega (tl.4-6). Kohtu päringutega S. L. varalise seisundi väljaselgitamiseks, aga samuti vastustega neile päringutele (tl.7-36). Viru Maakohtu 01.oktoobri 2010.a. määrusega (tl.37-39) S. L.´le riigi menetlusabi andmise ning riigilõivu tasumisest vabastamise kohta. Viru Maakohtu 05.oktoobri 2010.a. määrusega (tl.40). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist S. L., I. L.´i ja alaealise lapse, J. L. (isikukood: XXX), andmetega. 04.juulil 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada PkS §22 sätteid, mille kohaselt, kui abikaasad elavad lahus, ei või abikaasa välja nõuda temale kuuluvaid perekonna huvides kasutatud esemeid juhul, kui teine abikaasa vajab esemeid oma eraldatud majapidamises ja tal on esemete edasikasutamiseks õigustatud huvi. Perekonna eluaseme tavalise sisustuse esemed, mis kuuluvad abikaasadele ühiselt, jagatakse nende vahel õigluse põhimõttest lähtudes. Kui abikaasad ei jõua vara jagamisel kokkuleppele, otsustab asja kohus hagita menetluses. Kohus võib kindlaks määrata esemete kasutamise eest makstava mõistliku tasu. PkS §22 sätestatu ei mõjuta esemete omandiõigust, kui pooled ei lepi kokku teisiti. PkS §23 kohaselt, kui abikaasad elavad lahus või kui üks neist tahab eraldi elada, võib üks abikaasa nõuda, et teine abikaasa loovutaks perekonna ühise eluaseme või osa sellest talle ainukasutamiseks, kui see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Otsustamisel arvestatakse omandisuhteid ja piiratud asjaõigusi kinnisasjale, millel perekonna eluase asub. Eluaseme loovutamise võib määrata kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui abielu lõppemiseni. Kui üks abikaasa on kohustatud loovutama perekonna eluaseme või selle osa ainukasutamiseks teisele abikaasale, võib ta sellelt nõuda õiglast kasutustasu.

Vastavalt PkS §65 sätetele võib abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad

4 vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PkS §67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. PkS §70 kohaselt lahendab PkS §68 ja §69 nimetatud vaidlused kohus hagimenetluses, kas koos abielu lahutamise asjaga või iseseisva asjana.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et S. L. hagi I. L.´i vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et PkS §65 sätete kohaselt, võis abielu lahutada kohtuotsusega S. L. hagi alusel I. L.´i vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. Kohus luges tõendatuks, et abielu lahutamine kohtus oli põhjendatud, kuna I. L. ei olnud nõus abielu lahutama perekonnaseisuasutuses.

Kohus luges tõendatuks, et PkS §67 kohaselt, võis kohus abielu lahutada, kuna S. L. ja I. L.´i abielusuhted olid pöördumatult lõppenud. I. L. lahkus pere juurest kuus aastat tagasi ning vahepeal oli S. L.´l sündinud, teise meesisikuga, alaealine laps, J. L. (isikukood: XXX), kelle sünniakti oli isana kantud I. L.. Kohus luges tõendatuks, et eelpooltoodud asjaoludel oli abielusuhted lõppenud, sest abikaasadel abielulist kooselu enam ei olnud ja oli täielikult alust arvata, et S. L. ja I. L. kooselu enam ei taasta. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhul ei olnud vajalik tarvitusele võtta abinõusid poolte lepitamiseks, kuna see oli asjaoludest tulenevalt võimatu ja ebamõistlik.

Kohus luges tõendatuks, et S. L. ja I. L.´i abielu, mis registreeriti „19“novembril 2004.a. Ida – Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta oli koostatud abieluakt nr.339, kuulus kohtu poolt lahutamisele. Pärast lahutust pidas kohus vajalikuks anda S. L.´le tagasi abielueelne perenimi – „K.“. Kohus luges tõendatuks, et I. L. elas ebakorrapäralist eluviisi ning temal puudus registreeritud elukoht, millistel asjaoludel oli I. L.´il äärmiselt raskendatud oma alaealise lapse: J. L. (isikukood: XXX), suhtes hooldusõiguse kasutamine. Kohus luges tõendatuks, et alaealise lapse: J. L. (isikukood: XXX) huvides oli, et kohus pidas vajalikuks poolte abielust sündinud alaealise lapse: J. L. (isikukood: XXX, sündinud: „xxx.a.) hooldusõiguse täielikult üleandmist S.

5 L.´le selliselt, et I. L.´ile jääb alles alaealise lapsega: J. L.´ga (isikukood: XXX), suhtlemisõigus.

Johannes Külaots Kohtunik