3-08-525/111 · Tallinna Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Virgo Saarmets, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2011, Tallinn Haldusasja number 3-08-525 Haldusasi R. R. kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 11.12.2007 maksuotsuse nr 12-5/333 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2010. a otsus Menetlusosali...
Legislator headnote
AI generatedKeywords
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Virgo Saarmets, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2011, Tallinn Haldusasja number 3-08-525 Haldusasi R. R. kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 11.12.2007 maksuotsuse nr 12-5/333 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2010. a otsus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – R. R. Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus Menetluse alus ringkonnakohtus R. R. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta R. R. apellatsioonkaebus rahuldamata.
Muuta Tallinna Halduskohtu 18.11.2010 otsust haldusasjas nr 3-08-525, asendades otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendava osa punktides 8-10 ja 12 toodud põhjendustega. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
Jätta R. R. menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirja- likus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadus- tiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse (edaspidi LäMTK) 11.12.2007 maksuotsusega nr 12-5/333 kohustati R. R. tasuma tollimaksu 91 221 krooni ja käibemaksu 180 620 krooni. Maksuotsuse põhjendused:
3-08-525 2(12)
1) R. R. importis Ameerika Ühendriikidest Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile 09.01.2007 tollideklaratsiooniga 07EE3300EE90043989 (tl 125) kaks kasutatud ATV-d Suzuki LT- A700XK7 700 cm3 kaubakoodiga 8703219000, üks väärtusega 3090 USD (09.01.2007 tolli USD vahetuskursi 11,8356 alusel 36 572 krooni) ja teine väärtusega 3230 USD (38 229 krooni, edaspidi ka ATV1 ja ATV2). 23.04.2007 tollideklaratsiooniga 07EE3300EE90788191 (tl 121) importis R. R. USA-st Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile kasutatud sõiduauto Cadillac (edaspidi sõiduauto), kaubakoodiga 8703249000, väärtusega 9250 USD (23.04.2007 tolli USD vahetuskursi 11,7622 alusel 108 800 krooni). Imporditud sõidukid deklareeriti tolliprotseduuri- dele vabasse ringlusesse lubamise lisakoodiga C01, mis tähendab, et tegemist oli isikliku vara importimisega seoses kolmandast riigist püsivalt ühendusse elama asumisega, mis andis võima- luse kohaldada maksusoodustust ning vabaneda tolli- ja käibemaksu tasumisest.
R. R. esitas 08.01.2007 ja 23.04.2007 LäMTK-le imporditollimaksuvabastuse taotlused Euroopa Ühenduse Nõukogu määruse nr 918/83, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (edaspidi Määrus nr 918) alusel seoses isikliku vara, sh eelnimetatud mootorsõidukid, impordiga püsivalt elama asumisel Euroopa Ühendusse. Määruse nr 918 art 2 kohaselt võib füü- siline isik, kes asub kolmandast riigist alaliselt elama ühenduse tolliterritooriumile, importida isiklikke asju (milleks art 1 lg 2 p c kohaselt on ka eramootorsõidukid) imporditollimaksuvabalt, kui art-test 3-10 ei tulene teisiti. Sama määruse art 3 kohaselt kohaldatakse maksuvabastust isik- like asjade suhtes, mis on kuulunud asjaomasele isikule või äratarvitamatu kauba puhul on olnud tema kasutuses tema endises alalises elukohas kuus kuud enne kuupäeva, millal tema alaline elukoht lakkab olemast kolmandas riigis ja on ette nähtud samal eesmärgil kasutamiseks uues alalises elukohas. Käibemaksuseaduse (KMS) § 17 lg 2 kohaselt ei maksustata käibemaksuga Määruse nr 918 1. ptk-s nimetatud kaupade importi tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätesta- tud tingimustel.
LäMTK rahuldas 08.01.2007 taotluse 09.01.2007 otsusega nr 10-1/18 (tl 97) ja 23.04.2007 taot- luse eelnimetatud otsuse lisaga, vabastades R. R. tema isiklikelt asjadelt Määruse nr 918 art-te 2 ja 3 alusel imporditollimaksust kauba vabasse ringlusse lubamisel. Maksuvabastuse otsuses osundati, et Määruse nr 918 art 7 lg-st 1 tuleneb tingimus, mille kohaselt ei tohi tollimaksuvabalt imporditud asju 12 kuu jooksul nende asjade vabasse ringlusse lubamisest tasuta ega tasu eest kasutada anda, kasutada tagatisena ega võõrandada ilma pädevale asutusele ette teatamata;
2) Määruse nr 918 art 7 lg 2 sätestab, et mis tahes tasuta või tasu eest kasutada andmise, tagati- sena kasutamise või võõrandamise korral enne sama artikli lg-s 1 osutatud tähtaja lõppemist tu- leb maksta vastavad imporditollimaksud neilt isiklikelt asjadelt määra alusel, mis kehtib sellise tasuta või tasu eest kasutada andmise, tagatisena kasutamise või võõrandamise kuupäeval, vasta- valt asjade liigile ja pädeva asutuse poolt sellel kuupäeval määratud või aktsepteeritud tolliväär- tusele. Analoogselt sätestab tolliseaduse (TS) § 56 lg 1, et ühenduse tolliseadustiku, ühenduse tollimaksuvabastuse süsteemi või tolliseaduse alusel imporditollimaksudest vabastatud kaup loe- takse ühenduse tolliterritooriumile tollisoodustusega imporditud kaubaks, mida sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kasutada ainult neil eesmärkidel, milleks tollisoodustused on kehtestatud.
Kontrolli käigus leidis tõendamist, et R. R. on maksuvabastuse saanud ATV-d 1 ja 2 ning sõidu- auto võõrandanud enne Määruses nr 918 sätestatud tähtaja 12 kuud möödumist. Seega on ta rik- kunud maksusoodustuse saamise tingimusi ning ATV-delt 1 ja 2 ja sõiduautolt tuleb tasuda nii tolli- kui käibemaks määra alusel, mis kehtis võõrandamise hetkel;
R. R. teavitas LäMTK-i 06.06.2007 taotluses soovist maksta ära impordimaksud kaubalt ATV1 müügihinnaga 43 000 krooni ja ATV2 müügihinnaga 45 000 krooni. 16.07.2007 teavitas R. R.
3-08-525 3(12) LäMTK-i soovist maksta ära impordimaksud sõiduautolt müügihinnaga 123 000 krooni. LäMTK vastas taotlustele vastavalt 07.06.2007 ja 25.07.2007, et imporditollimaksude arvutamiseks on vaja teada võõrandamise kuupäeva ja seepärast tuleb tollile esitada võõrandamisleping või selle koopia; kui kaup on võõrandamata, võtab LäMTK R. R. taotlust kui tolli teavitamist.
Enne kontrolli algust 02.08.2007 ei olnud R. R. sõidukite võõrandamislepinguid esitanud. Kont- rolli käigus esitas R. R. 02.10.2007 järgmised müügilepingud eraisikutega: ATV1 müüdud 07.06.2007 hinnaga 31 200 krooni ja ATV2 hinnaga 33 600 krooni A. M. ning sõiduauto 16.07.2007 hinnaga 112 000 krooni I. R..
ARK andmetel liiklusregistris sõidukite uuteks omanikeks märgitud Sampo Pangalt ja Hansa Liisingult saadi järgmised dokumendid. Hansa Liising esitas sõiduauto 17.07.2007 müügilepin- gu, kus sõiduki müügihinnaks oli 765 000 krooni, 17.07.2007 United Motors AS koostatud sõi- duki hindamise akt nr 2007-20, mille kohaselt sõiduauto väärtus oli 845 000 krooni, ja Hansa Liisingu kontoväljavõte 608 000 krooni tasumise kohta R. R.. Sampo Pank esitas 06.06.2007 lepingud ATV1 ja ATV2 ostmise kohta R. R. müügihinnaga kummalgi sõidukil 104 500 krooni ja 06.06.2007 Romi Autoservice OÜ koostatud sõiduki hindamise aktid nr 2007-01 ja 2007-02, mille kohaselt kummagi sõiduki väärtus oli 107 500 krooni.
LäMTK ei arvesta R. R. esitatud müügilepinguid, kuna need ei kajasta tegelikult toimunud te- hinguid, mida kajastavad Sampo Pangalt ja Hansa Liisingult saadud andmed;
3) TS § 1 kohaselt kohaldatakse Eesti Vabariigi ja väljaspool Euroopa Ühenduse territooriumi asuvate riikide ja territooriumide vahelisele kaubandusele, sellega tegeleva isiku ja tolli õiguste- le, kohustustele ja vastutusele Euroopa Ühenduse Nõukogu määrust nr 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (edaspidi ÜTS). ÜTS art 214 lg 1 kohaselt määratakse kaubalt tasumisele kuuluv impordi- või eksporditollimaksu summa, võttes aluseks arvestuspõ- himõtted, mis on selle kauba puhul kohaldatavad ajal, kui selle suhtes tekib tollivõlg. ÜTS art 205 lg 2 kohaselt tekib tollivõlg impordil hetkest, kui kaupa tarbitakse või kasutatakse esma- kordselt muudel kui kehtivate õigusaktidega ettenähtud tingimustel. VÕS kohaselt loetakse võõ- randamiseks võõrandamislepingu, mis võib olla ka müügileping, sõlmimist. Tollivõlg tekkis võõrandamise hetkel – ATV1 ja ATV2 puhul 07.06.2007 ja sõiduauto puhul 18.07.2007, kui teh- ti omaniku vahetamise kanded liiklusregistris.
R. R. on tollimaksu ja käibemaksu võlgnik ÜTS art 205 lg 3, art 201 lg 3 ja KMS § 3 lg 6 p 1 kohaselt. KMS § 15 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 18 % maksustatavast väärtusest. ÜTS art 20 lg 1 kohaselt põhinevad tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluvad tollimaksud Euroopa Ühenduste tollitariifistikul. Euroopa Ühenduse Nõukogu määrusega nr 2658/87 on keh- testatud Euroopa Ühenduse kombineeritud nomenklatuur (edaspidi KN), mis peab vastama nii ühtse tollitariifistiku kui ka ühenduse väliskaubanduse statistika nõuetele. KN kaupadele kehtes- tatud meetmed on toodud Euroopa Ühenduse tollitariifistiku elektroonilises andmebaasis TARIC, mille rakendamiseks Eestis on välja töötatud Eesti Tollitariifistik (edaspidi ETT), mille kohaselt on Ameerika Ühendriikidest imporditud kasutatud sädesüütega sisepõlemiskolbmooto- riga sõiduautode ja muude mootorsõidukite kaubakood 8703219000, kui silindrite töömaht on kuni 1000 cm3 (ATV-d 1 ja 2), ning kaubakood 8703249000, kui silindrite töömaht on üle 3000 cm3 (sõiduauto). Mõlemal juhul rakenduvad ETT järgi sõidukitele järgmised meetmed: tollimaks 10% imporditava kauba maksustatavast väärtusest ja käibemaks 18%;
4) Lähtudes eeltoodust, tuleb R. R. tasuda ümberasuja varana maksuvabalt imporditud ning enne Määruse nr 918 art 71 lg 1 sätestatud tähtaja möödumist võõrandatud mootorsõidukitelt tolli- ja käibemaks LäMTK kui pädeva asutuse poolt määratud tolliväärtustelt. LäMTK aktsepteerib sõi-
3-08-525 4(12) duauto puhul United Motors AS ja ATV1 ning ATV2 puhul Romi Autoservice OÜ kui eksperdi poolt hinnatud sõidukite „tehnilist seisukorda ja turuväärtust arvestavaid maksumusi“ (seega ATV-de puhul 107 500 krooni tükk ja sõiduauto puhul 845 000 krooni).
Tulenevalt KMS § 12 lg-st 1 ja § 13 lg-st 7, vähendab LäMTK kauba tolliväärtuse saamiseks hindamisaktidel kajastatavaid summasid käibemaksu võrra, ATV1 ja ATV 2 puhul 91 102 kroo- nini ja sõiduauto puhul 716 102 kroonini. Tulenevalt ÜTS art-test 29 ja 32 ning KMS § 13 lg-st 1, arvestatakse tolliväärtusesse ka veokulud, mis ATV1 puhul on 5723 krooni, ATV2 puhul 5982 krooni ja sõiduauto puhul 2209 krooni. Seega on ATV1-lt makstav tollimaks 9682 krooni ja käibemaks 19 171 krooni, ATV2-lt makstav tollimaks 9708 krooni ja käibemaks 19 223 kroo- ni ning sõiduautolt makstav tollimaks 71 831 krooni ja käibemaks 142 226 krooni.
2. R. R. kaebuses taotleti maksuotsuse tühistamist.
1) Maksuotsuses ei ole põhjendatud, mis alusel on sõidukid loetud kaubaks, mis tuleb allutada Euroopa Ühenduse tollimaksudele olukorras, kus Euroopa Ühendus on WTO kollektiivliikmena sidunud end WTO liikmete vahelise üldise tolli ja kaubanduskokkuleppe ja selle siduslepingute- ga ning käivad läbirääkimised nimetatud kokkulepete uuendamiseks ja täiendamiseks;
2) Määruse nr 918 art 7 lg-st 2 ja ÜTS art-test 29 ja 32 ei tulene, et kauba parendamisega seotud kulutused arvatakse tingimusteta kauba maksustatava väärtuse (tolliväärtuse) hulka. Pigem järel- dub art 32 lg-st 1 vastupidine. Sõidukite hind kasvas kaebuse esitaja ja Hansa Liisingu ning Sampo Panga vahelistes võõrandamislepingutes märgitud tasemeteni seetõttu, et kaebuse esitaja oli sõidukitele teinud märkimisväärseid materiaalseid ja esteetilisi parendusi;
3) Maksuhaldur ei ole motiveerinud, millest on järeldatud, et ekspertide poolt määratud hind oli kaupade turuhind, samuti millise turu (Eesti, Euroopa Ühenduse või maailma) oma.
3. LäMTK kaebusega ei nõustunud.
Määruse nr 918 art 7 lg 2 kohaselt kuuluvad kaebaja poolt Eestisse toodud ja enne 12 kuu möö- dumist võõrandatud sõidukid maksustamisele. Määruse nr 918 art 7 lg 2 ja ÜTS art-te 29 ning 32 järgi ei tule kauba tolliväärtusest maha arvata enne maksukohustuse tekkimist kauba parenduste- le tehtud kulutusi. Eeltoodu oleks ka asjakohatu, kuna kaup tuleb maksustada võimalikult sarna- se väärtusega, mis on kaubal maksukohustuse tekkimise ajal. Käesoleval juhul tekkis maksuko- hustus (tolliväärtus) ajal, mil kaebuse esitaja võõrandas kõnealused kaubad Eesti Vabariigis. Seega tuli lähtuda kauba maksustamise ajal kaubal olnud väärtusest. Kauba parendamisega soe- tud kulutused on üks osa kauba väärtusest ning kuuluvad seetõttu ka kauba maksustatava väärtu- se (tolliväärtuse) hulka. Parenduste eest tulnuks kaebuse esitajal maksta ka siis, kui ta teostanuks need USA-s, s.o enne ühenduse tollipiiri ületamist. Määruse art 7 lg-st 2 tulenevalt peab toll kindlaks tegema ja aktsepteerima kaupade tolliväärtuse selle seisuga, mil isik kauba võõrandab. Toll lähtus sõltumatute ekspertide poolt määratud kauba väärtusest, kuna see kajastas sellise kauba turuhinda kõige objektiivsemalt ning selle määramisel olid eksperdid arvestanud kõiki kauba iseärasusi (tehniline seisukord, välimus, lisaseadmed jne).
4. Tallinna Halduskohtu 18.11.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused:
1) Imporditud sõidukid deklareeriti kaebuse esitaja poolt vabasse ringlusse lisakoodiga C01, mil- lega anti deklareerijale võimalus kohaldada maksusoodustust ning vabaneda tolli- ja käibemaksu tasumisest. Seega ei määratud imporditud kaubale enne vabasse ringlusse suunamist ka tolliväär- tust.
3-08-525 5(12)
Imporditollimaksude määramist juhul, kui kaup võõrandatakse enne Määruse nr 918 art 7 lg-s 1 toodud tähtaega, reguleerib sama määruse art 7 lg 2 ning toetavad Euroopa Ühenduse Nõukogu „määruse 2658/83/EMÜ (ühenduse tollitariifistik)“ (ilmselt pidas kohus siinkohal silmas siiski ÜTS-i) art 205 lg 2 ning art 214 lg 1. ÜTS art 205 lg 2 kohaselt tekib tollivõlg impordil hetkest, kui kaupa tarbitakse või kasutatakse esmakordselt muudel kui kehtivate õigusaktidega ettenähtud tingimustel. Seega R. R. tekkis tollivõlg 06.06.2007. Määruse nr 918 art 7 lg 2 järgi „mis tahes tasuta või tasu eest kasutada andmise, tagatisena kasutamise või võõrandamise korral enne lõikes 1 osutatud tähtaja lõppemist tuleb maksta vastavad imporditollimaksud neilt isiklikelt asjadelt määra alusel, mis kehtib sellise tasuta või tasu eest kasutada andmise, tagatisena kasutamise või võõrandamise kuupäeval, vastavalt asjade liigile ja pädeva asutuse poolt sellel kuupäeval määra- tud või aktsepteeritud tolliväärtusele.“ ÜTS art 214 lg 1 sätestab printsiibilt sarnaselt, et kaubalt tasumisele kuuluv impordi- või eksporditollimaksude summa määratakse „võttes aluseks arves- tuspõhimõtted, mis on selle kauba puhul kohaldatavad ajal, kui selle kauba suhtes tekib tolli- võlg“. Eelviidatud normidest võib teha järelduse, et juhul kui võõrandatud kauba parendused on tehtud enne maksukohustuse tekkimist, (antud juhul enne 06.06.2007), võetakse nende tegemi- seks tehtud kulutused arvesse kauba tolliväärtuse määramisel;
2) ÜTS art-s 30 väljendub kauba tolliväärtuste määramise meetodite hierarhiline ülesehitus, mil- le kohaselt hinnatava kauba tehinguhind on eelistatum esiteks identse ja teiseks sarnase impordi- tud kauba tehinguhinna suhtes.
Kaebuse esitaja võõrandatud sõidukite tolliväärtuse määramisel ei saanud vastustaja esimeses järjekorras juhinduda kaebaja ja AS Hansa Liising Eesti ning AS Sampo Pank vaheliste müügi- tehingute hindadest, kuna nende puhul ei olnud tegemist ühenduse tolliterritooriumile müüdud kauba eest eksportimisel makstud hinnaga, vaid siseriikliku müügitehingu hinnaga.
Euroopa Ühenduse Komisjoni määruse nr 2454/93/EMÜ, millega kehtestatakse rakendussätted määrusele 2913/92/EMÜ (edaspidi Määrus nr 2454), art 142 lg 1 kohaselt on identne kaup ühes ja samas riigis toodetud kaup, mis on igas suhtes ühesugune, kaasa arvatud kauba füüsilised omadused, kvaliteet ja maine; sarnane kaup – ühes ja samas riigis toodetud kaup, mis ei ole igas suhtes ühesugune, kuid millel on sarnased omadused ja koostis, mis võimaldavad täita samasu- gust otstarvet ja üksteist kaubanduslikult asendada.
Kuna tollil puudusid andmed hinnatavate kasutatud mootorsõidukitega ligikaudu samal ajal ühendusse imporditud identse ja sarnase kauba tehinguväärtuste kohta, tuli tuletatud või arvuta- tud väärtuse meetodi rakendamiseks imporditud sõidukite tolliväärtuse määramisel lähtuda ÜTS art 31 lg-st 1, mis sätestab, et kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata art-te 29 ja 30 alusel, mää- ratakse see ühenduses kättesaadavate andmete alusel. Kättesaadavateks andmeteks peab vastus- taja AS United Motors ja OÜ Romi Autoservice koostatud sõidukite hindamise akte, käsitledes neid eksperthinnangutena, mis kajastasid sellise kauba turuhinda kõige objektiivsemalt, kuivõrd hinna määramisel olid eksperdid vastustaja väitel arvestanud kõiki kauba iseärasusi (tehniline seisukord, välimus, lisaseadmed jne).
Sellesse maksuhalduri seisukohta tuleb suhtuda kriitiliselt. 17.07.2007 ja 06.06.2007 nn eksper- tiisiaktides (tl 68 ja 94) puudub ekspertiisiaktidele omane struktuur ja uuringud, mistõttu need kujutavad endast ennemini hinnapakkumist kauba müügiks toojale kui ekspertiisi iseloomustavat teaduslikult põhjendatud järeldust. Samuti puuduvad maksuhalduril igasugused andmed hinda- mist läbi viinud isikute pädevuse kohta. Sel põhjusel ei saa AS United Motors ja OÜ Romi Autoservice koostatud sõidukite hindamise akte pidada dokumentideks, mis tõsikindlalt kajas- taksid R. R. poolt võõrandatud sõidukite turuhinda.
3-08-525 6(12)
Maksuhaldur saanuks kauba tolliväärtuse määramiseks tellida kas korrektse eksperthinnangu või Euroopa Kohtu lahendi C-11/89 valguses muude võimaluste puudumisel alternatiivselt siiski ju- hinduda siseriigis toimunud müügitehingute hindadest kui kättesaadavatest andmetest kauba tol- liväärtuse määramisel, mis seejuures erinevalt motiveerimatust nn eksperthinnangust tõepoolest kajastanuksid tegelikkuses aset leidnud tehingut ning kauba turuväärtust tehingu toimumise ajal.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5. R. R. apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Apellant leiab, et halduskohus on otsuse tegemisel rikku- nud oluliselt kohtumenetluse norme ja kohaldanud ebaõigesti seadust, sh Euroopa Liidu õigusak- te.
1) Maksuotsuses on tollimaksu ja käibemaksu määramise metoodika väär. Maksuotsuses võeti aluseks sõidukite hindamisaktides näidatud väärtused, kuigi apellant müüs tegelikult sõidukid Hansa Liising Eesti AS-le odavamalt (sõiduauto hinnaga 765 000 krooni ja ATV-d hinnaga kok- ku 209 000 krooni). United Motors AS ja Romi Autoservice OÜ ei olnud Määruse nr 918 art 7 lg 2 mõttes pädevad asutused tolliväärtuse määramiseks ning nende hindamisaktides näidatud väärtusi ei ole põhjendatud käsitleda tolliväärtusena, mille alusel saaks määrata tollimaksu ja käibemaksu. Hindamisaktides ei ole näidatud mingit metoodikat, kuidas aktides näidatud väärtus on leitud. Maksuotsusest ja kohtuotsusest ei nähtu, mille alusel ja millist õigusakti kohaldades lugesid maksuhaldur ja halduskohus hindamisaktides toodud väärtused tolliväärtusteks Määruse nr 918 art 7 lg 2 mõttes ning United Motors AS ja Romi Autoservice OÜ tolliväärtuse määrami- seks pädevateks asutusteks. Maksuotsuses puudub tolliväärtuse leidmise metoodika.
Kauba tolliväärtust ja tolliväärtuse määramise metoodikat käsitlevad ÜTS art-d 28-36. Määruse nr 918 art 7 lg-s 2 nimetatud tolliväärtuse all tuleb mõista ühe ÜTS art-tes 29-31 viidatud meeto- di alusel leitud tolliväärtust. Ka halduskohus on oma otsuses märkinud, et tolliväärtuse määrami- sel tuli lähtuda ÜTS-st. Maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks tolliväärtuse määramisel kohaldanud mõnda eeltoodud metoodikatest. Samuti ei nähtu United Motors AS ja Romi Autoservice OÜ hindamisaktidest, et sõidukite väärtuse leidmisel oleks rakendatud mõnda eel- nimetatud metoodikatest. Maksuotsuses ei põhine tolliväärtuse leidmine United Motors AS ja Romi Autoservice OÜ hindamisaktide põhjal ühelgi eeltoodud metoodikal, kuigi maksuhalduril oli kohustus tolliväärtus määrata ühel nendest meetoditest põhineval alusel.
Kohtuotsusest nähtub, et ka halduskohus ei nõustunud maksuotsuses toodud tolliväärtuse leidmi- se käsitlusega. Siiski jättis kohus millegipärast kaebuse rahuldamata. Otsus on seetõttu vastuolu- line – kohtu põhjendused ei ole kooskõlas kohtu järeldustega;
2) Halduskohus ei ole vastuolus HKMS § 25 lg-ga 2 ja TsMS § 232 lg-ga 1 põhjendanud, miks ta on jätnud arvestamata apellandi poolt kohtumenetluse käigus esitatud tõendid (kuluarved) sõi- dukitele tehtud parenduste kohta, kuigi kohus võttis need tõendina haldusasja toimiku materjali- de juurde. Apellant väitis, et tolliväärtuse määramisel ei ole põhjendatud arvestada peale impor- timist ja vabasse ringlusse lubamist sõidukitele tehtud parendusi.
ÜTS art 32 lg 1 sätestab loetelu kuludest, mis lisatakse tolliväärtuse määramisel art 29 alusel im- porditud kauba eest tegelikult makstud või makstavale hinnale. Selles loetelus ei ole kaubale pä- rast vabasse ringlusse laskmist tehtud parenduseks tehtud kulutusi. ÜTS art 32 lg 3 sätestab, et tolliväärtuse määramisel ei tohi tegelikult makstud või makstavale hinnale lisada samas artiklis
3-08-525 7(12) loetlemata kulusid. Seetõttu tulnuks võõrandatud sõidukite tolliväärtus määrata ilma parendusku- lutusi arvestamata;
3) Halduskohus ja maksuhaldur on tuvastanud tollivõla tekkimise hetke ebaõigesti, kohaldades ebaõigesti ÜTS art 205 lg 2 sätteid. Kohtuotsuses ja maksuotsuses märgitud ÜTS art 205 pole kaebuse esitaja tollivõla tekkimise hetke tuvastamisel kohaldatav. ÜTS art 205 lg-t 2 tuleb sisus- tada ja tõlgendada läbi sama artikli lg 1, mille kohaselt tollivõlg impordil tekib, kui kaupa, mil- lelt tuleb tasuda imporditollimaks, tarbitakse või kasutatakse vabatsoonis või -laos muudel kui kehtivate õigusaktidega ettenähtud tingimustel. Seega reguleerib ÜTS art 205 tollivõla tekkimist juhtumil, kui tollivõlg tekib seoses sellega, et vabatsoonis või -laos asuvat kaupa tarbitakse või kasutatakse ettenähtud tingimuste vastaselt. Kaebuse esitaja sõidukid ei asunud vabatsoonis või - laos, vaid need olid vabas ringluses, mistõttu ei saanud ta neid kasutada vabatsoonis või -laos ettenähtud tingimuste vastaselt.
Maksuotsuses on maksuhaldur, kohaldades ÜTS art 205 lg-t 2, asunud seisukohale, et ATV-de ja sõiduauto võõrandamise kuupäevaks tuleb lugeda kuupäev, mil ARK-s tehti omaniku vahetami- sel registritoiming (ATV-de puhul 07.06.2007 ning sõiduauto puhul 18.07.2007). Halduskohus aga asus seisukohale, et tollivõlg tekkis 06.06.2007.
ARK-s peetav register on oma olemuselt andmekogu ja registritoimingud ei tekita, muuda ega lõpeta registrisse kantud vara omandiõigust. Vastavalt Hansa Liising Eesti AS-ga 17.07.2007 sõlmitud müügilepingule nr 0170689L-OM, tuleb sõiduauto võõrandamise hetkeks lugeda 17.07.2007 ja vastavalt AS-ga Sampo Pank 06.06.2007 sõlmitud müügilepingutele nr 270606OF ja nr 270607OF ATV-de võõrandamise hetkeks 06.06.2007. Seega on nii maksuotsuses kui ka kohtuotsuses tuvastatud apellandil tollivõla tekkimise hetk ebaõigesti. Asjas ei oma tähtsust, et viga on kummalgi juhtumil ühepäevane. Haldusaktiga maksude määramise seisukohalt omab tähtsust, mis hetkel apellandil tollivõlg tegelikult tekkida saanuks.
6. LäMTK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et maksuotsus ja koh- tuotsus on seaduslikud ja põhjendatud. Kohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Kohus on igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, ühtki apellandi olulist väidet pole jäetud tähelepanuta.
1) ÜTS art 29 lg 1 kohaselt on imporditud kauba tolliväärtus tehinguväärtus ehk ekspordiks ühenduse tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind, mida on vajaduse korral korrigeeritud vastavalt art-tele 32 ja 33. Käesoleval juhtumil ei lähtunud vastus- taja tolliväärtuse määramisel apellandi, AS Hansa Liising Eesti ja AS Sampo Pank vahelistes müügitehingutes sisalduvatest hindadest, kuivõrd nende puhul ei ole tegemist ekspordiks ühen- duse tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult makstud hinnaga – st need müügitehingud kajastavad kauba hinda siseriiklikus müügitehingus, mitte kauba hinda seoses kauba ekspordi aluseks olnud müügitehinguga. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole kauba võõrandamise ajal olnud tegemist kauba ühendusse eksportimise aluseks olnud tehinguga, ei saa lähtuda tolliväärtuse määramisel ÜTS art 29 lg-s 1 sätestatud tehinguväärtuse meetodist. Vastustaja ei maksusta tol- limaksuga mootorsõidukite müügitehinguid Euroopa Liidu sees (milleks vastustajal puudub pä- devus), vaid nende mootorsõidukite importi ühendusse. Mootorsõidukite import Eestisse ei toi- munud seoses tehinguga, vaid isikliku vara toimetamisega Eestisse, seoses kolmandast riigist püsivalt ühendusse elama asumisega.
ÜTS art 30 lg 1 kohaselt, kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata art 29 alusel, siis tuleb tolli- väärtuse määramiseks kohaldada art 30 lg-s 2 toodud järjestuses esimest punkti, mille alusel saab
3-08-525 8(12) tolliväärtust määrata. Tolliväärtuse määramise meetodid on järjekorras vastavalt art 30 lg-le 2: identse kauba tehinguväärtus; sarnase kauba tehinguväärtus; väärtus, mis põhineb ühikuhinnal (tuletatud väärtus), millega imporditud kaupa või identset või sarnast imporditud kaupa on müü- dud ühenduse piires kõige suuremas üldkoguses isikule, kes ei ole müüjaga seotud; arvutatud väärtus, mille rakendamisel arvestatakse materjali kulu, kauba tootmiskulusid, kasumit ja üldku- lusid. Määruse nr 2454 art 142 lg 1 kohaselt on identne kaup – ühes ja samas riigis toodetud kaup, mis on igas suhtes ühesugune, kaasa arvatud kauba füüsilised omadused, kvaliteet ja mai- ne; sarnane kaup – ühes ja samas riigis toodetud kaup, mis ei ole igas suhtes ühesugune, kuid millel on sarnased omadused ja koostis, mis võimaldavad täita samasugust otstarvet ja üksteist kaubanduslikult asendada; samasse klassi või liiki kuuluv kaup – teatud tööstusharus või - sektoris toodetud kaubagruppi või -sortimenti kuuluv kaup, sealhulgas ka identne või sarnane kaup.
Kuna Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed kolmandatest riikidest ühendusse eksportimiseks müüdud hinnatavate kasutatud mootorsõidukitega ligikaudu samal ajal ühendusse imporditud identse ja sarnase kauba tehinguväärtuse kohta, ei ole võimalik hinnatavale kaubale määrata tol- liväärtust identse või sarnase kauba tehinguväärtuse meetodeid rakendades. Andmete puudumi- sel ei saa kasutada ka tuletatud väärtuse ega ka arvutatud väärtuse meetodit. Andmete puudumise põhjus on asjaolu, et kasutatud autode hind on suuresti sõltuvuses paljudest teguritest, mida tol- lideklaratsioonile ja lisadokumentidele ei märgita – tehniline seisukord, läbisõidumõõdiku näit jms.
Arvestades eeltoodut, tuleb imporditud kaupade tolliväärtuse määramisel lähtuda ÜTS art-st 31, mis sätestab, kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata art-te 29 ja 30 alusel, määratakse see ühen- duses kättesaadavate andmete alusel. Sama põhimõte tuleneb ka GATT VII artikli rakendamise lepingu art-st 7. Kuna apellant ei võimaldanud mootorsõidukite võõrandamisel vastustajal moo- torsõidukite hindamist läbi viia, siis ainsad vastustajale kättesaadavad andmed olid Romi Autoservice OÜ ja AS United Motors sõidukite hindamise aktid. AS United Motors ja OÜ Romi Autoservice on käsitlenud mootorsõidukite tehnilist olukorda ja lisavarustust, mis on õige hinna määramisel vältimatu. Samuti on arvestatud mootorsõidukite hindamisel kasutatud mootorsõi- dukite turu seisu. Seega on tegemist võrdleva metoodikaga. Hindamisaktid on kontrollitavad, kuna neist nähtub, millise meetodi kohaselt on hind määratud ning kuidas on hindajad selle tu- lemuseni jõudnud. Hindamisaktidest lähtumine on igati kooskõlas ÜTS art 31 lg-s 1 sätestatud tolliväärtuse määramise metoodikaga;
2) Määrusest nr 918 ja ÜTS-st ei nähtu, et kauba tolliväärtusest tuleks maha arvata enne maksu- kohustuse tekkimist kauba parendusele tehtud kulutused. Eeltoodu oleks ka asjakohatu, kuna kaup tuleb maksustada võimalikult sarnase väärtusega, mis on kaubal maksukohustuse tekkimise ajal. Käesoleval juhul tekkis maksukohustus (tolliväärtus) ajal, mil apellant võõrandas mootor- sõidukid Eesti Vabariigis. Seega tuli lähtuda kauba maksustamisel sellel ajal kaubal olnud väär- tusest. Vastustaja on seisukohal, et kauba parendamisega seotud kulutused on üks osa kauba väärtusest ning kuuluvad seetõttu ka kauba maksustatava väärtuse (tolliväärtuse) hulka.
HKMS § 5 lg 1 ja TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Apellandi poolt väi- detavalt tehtud parendused on tõendamata. Apellandi esitatud sularahaarved ei ole piisav tõend tehtud parenduste tõendamiseks. Kahtlust lisab asjaolu, et sularahaarved on väljastanud Romi Kaubaveod OÜ nimel Alvar Mikker, isik, kes apellandi poolt 02.10.2007 vastustajale esitatud müügilepingute kohaselt olevat ostnud apellandilt ATV-d (teadaolevalt ostis ATV-d hoopis Sampo Pank);
3-08-525 9(12) 3) Vastustaja jääb maksuotsuses toodud seisukoha juurde, et tollivõlg tekkis võõrandamise het- kel, mis on ATV-de puhul 07.06.2007 ja sõiduauto puhul 18.07.2007, kui tehti registrikanded ARK-s. Kohus on tõepoolest leidnud, et apellandil tekkis tollivõlg 06.06.2007, kuid selline koh- tu eksimus ei ole viinud ebaõige lahendini. Isegi kui eeldada, et apellandil tekkis tollivõlg vasta- valt 06.06.2007 ja 17.07.2007, siis selline eksimus ei ole viinud ebaõige haldusaktini, sest mak- susumma määramine ja selle suurus ei sõltu käesoleval juhul tollivõla tekkimise hetkest;
4) Kui ringkonnakohus otsustab mingis osas kaebuse rahuldada, palub vastustaja väljamõisteta- vaid menetluskulusid olulises ulatuses vähendada.
HKMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtu- vaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Riigikohus leidis 12.10.2006 otsuses nr 3-3- 1-48-06 (p 17), et halduskohtumenetluses on teise poole kasuks võimalik välja mõista vaid need kulud, mille eest isik on juba tasunud. 09.03.2009 otsuses nr 3-3-1-47-08 (p 28) pidas Riigikohus õigeks Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebuse väidet, et menetluskulude väljamõistmiseks ei piisa sellest, kui advokaat kinnitab õigusabikulude kandmist. Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, kust nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta ei ole piisav tõend. Vastustaja on seega seisukohal, et ei saa välja mõista õigusabikulusid, mille kohta on esitatud üksnes esindaja arve – see ei tõenda, et kulud oleks reaalselt kantud.
Halduskohtule esitas apellandi esindaja sularahaarved nr A000740 ja A000742, mille kohaselt on apellant tasunud sularahas õigusabi eest kaebuse koostamisel kokku 9000 krooni. Sularahaar- ve ei tõenda summa tasumist. Kulude tasumist oleks saanud ja pidanud tõendama kassa sissetu- leku orderiga või pangakonto väljavõttega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Apellatsiooniastmes käib vaidlus maksuotsuse õiguspärasuse üle kolmest aspektist: 1) kas Määruse nr 918 art 7 lg 2 kohaselt maksustatava imporditud kauba tolliväärtus hõlmab ka kauba- le pärast importimist ja enne tollivõla tekkimist tehtud parenduste väärtust ja kas käesoleval ju- hul on sõidukite väärtuse kasv selliste parenduste läbi tõendatud; 2) kas imporditud sõidukite tolliväärtus on ka muus osas määratud kooskõlas ÜTS-ga; 3) kas tollivõla tekkimise hetk on määratud õigesti.
8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et Määrusest nr 918 ja ÜTS-st ei näh- tu, et kauba tolliväärtusest tuleks maha arvata enne maksukohustuse tekkimist kauba parendusele tehtud kulutused.
Maksuotsuses ja halduskohtu otsuses viidatud ÜTS art 205 on tõepoolest asjakohatu, sest regu- leerib tollivõla tekkimist vabatsooni või vabalattu paigutatud kaubalt. ÜTS-s tollivõla tekkimise aega reguleerivatest sätetest seondub käesolev juhtum art-ga 204, millest tulenevalt tekib tolli- võlg impordil, kui ei täideta kohustust, mis tuleneb tolliprotseduuri kasutamisest, millele nimeta- tud kaup on suunatud, ja alates hetkest, mil seda kohustust enam ei täideta. Viidatud sättest koosmõjus Määruse nr 918 art 7 lg-ga 2 tuleneb ringkonnakohtu hinnangul otseselt, et tollivõlg tekib sama määruse art 2 alusel tollimaksuvabalt imporditud ja vabasse ringlusesse lubatud asja- de kasutusse andmise, tagatisena kasutamise või võõrandamise kuupäeval. Määruse nr 918 art 7 lg-st 2 („vastavalt /---/ pädeva asutuse poolt sellel kuupäeval määratud või aktsepteeritud tolli- väärtusele“) koosmõjus ÜTS art 214 lg-ga 1, mille kohaselt määratakse kaubalt tasumisele kuu- luv impordi- või eksporditollimaksu summa, võttes aluseks arvestuspõhimõtted, mis on selle
3-08-525 10(12) kauba puhul kohaldatavad ajal, kui selle suhtes tekib tollivõlg, tuleneb otseselt, et tolliväärtus tuli vaidlusalustel sõidukitel määrata tollivõla tekkimise, so nende sõidukite võõrandamise aja seisuga. Apellandi viidatud ÜTS art 32 ja selle lõige 3 ei ole aga asjakohased juba seetõttu, et art 32 reguleerib olukorda, kus tolliväärtus määratakse ÜTS art 29 alusel. Vaidlusaluste sõidukite tolliväärtust ei ole määratud ÜTS art 29 alusel.
Seetõttu ei ole apellandi esitatud tõendid sõiduautole tehtud parenduste kohta (Romi Kaubaveod OÜ arved tl 206-212) asjakohased ja ringkonnakohus ei hinda neid tõendeid.
9. Mis puudutab apellandi väidet, et maksuotsusest ja kohtuotsusest ei nähtu, mille alusel ja millist õigusakti kohaldades lugesid maksuhaldur ja halduskohus United Motors AS ja Romi Autoservice OÜ tolliväärtuse määramiseks pädevateks asutusteks, selgitab ringkonnakohus, et United Motors AS-i ja Romi Autoservice OÜ-d ei saagi pidada tolliväärtuse määramiseks päde- vateks asutusteks Määruse nr 918 art 7 lg 2 mõttes. Pädev asutus viidatud sätte mõttes on ÜTS art 4 p 3 ja TS § 2 lg 8 kohaselt toll, kelleks Eesti Vabariigis on Maksu- ja Tolliamet, ning kes vaidlustatud maksuotsusega maksude määramisel on ühtlasi määranud kaupade tolliväärtuse, millelt maksud on arvestatud.
10. Vastustaja on apellatsioonkaebusele vastates veenvalt põhjendanud, miks ei olnud käesoleval juhul võimalik kauba tolliväärtust määrata ÜTS art-te 29 ja 30 alusel. ÜTS art 31 lg 1 sätestab, et kui imporditud kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata art-te 29 või 30 alusel, määratakse see ühenduses kättesaadavate andmete alusel, kasutades meetodeid, mis on kooskõlas järgmiste põ- himõtete ja üldsätetega: üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli VII rakendamise leping, ül- dise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikkel VII ja ÜTS antud peatükk.
Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1947) art VII p 2 kohaselt peaks imporditud kauba tolliväärtus põhinema tollimaksustatud imporditud kauba või sellega samasuguse kauba „tegeli- kul väärtusel“, mis on hind, millega „importiva riigi õigusaktidega kindlaks määratud ajal ja ko- has sellist või samasugust kaupa täieliku konkurentsi tingimustes müüakse või pakutakse müü- giks tavapärases kaubandustegevuses“.
ARK-lt ja liisinguandjatelt (AS Sampo Pank ja Hansa Liising Eesti AS) saadud materjalidest võib järeldada, et hindamisaktide koostamise eesmärgiks oli sõiduki ostjaks olevale liisinguand- jale (kellele eeldatavalt kasutatud sõiduautode ostmine ja välja liisimine on professionaalne te- gevus) teabe andmine sellise sõiduki Eesti turuhinna kohta. Romi Autoservice OÜ ja United Mo- tors AS hindamisaktides (tl 88, 94 ja 96) märgitu kohaselt on hindamisel arvestatud sõiduki kau- banduslikku välimust, lisavarustust, tehnilist seisukorda ja hetke kasutatud sõidukite turu seisu. Hindamisaktide koostamise eesmärk ja hindamisaktides märgitud kriteeriumid on kooskõlas ka- sutatud sõiduki tolliväärtuse määramise ÜTS art-st 31 ja GATT 1947 art-st VII tulenevate nõue- tega. Seetõttu ei ole põhjendatud ka apellandi etteheide, et hindamisaktist ei nähtu, mis ÜTS art- tes 29-31 viidatud metoodikat on kasutatud. Tolliväärtuse määramisel aluseks võetud ÜTS art 31 annab koosmõjus lepinguga GATT 1947 tolliväärtuse määramise põhimõtted, millest tuleb mh kasutatud mootorsõiduki tolliväärtuse leidmisel lähtuda, kuid ei kirjuta ette kasutatud mootor- sõiduki hindamise metoodikat.
Ringkonnakohus peab põhjendamatuks ka halduskohtu etteheidet, nagu ei vastaks hinnapakku- mised eksperthinnangu nõuetele. „Ühenduses kättesaadavad andmed“, millest kauba tolliväärtu- se määramisel lähtuda saab, ei piirdu antud kauba turuhinna ekspertiisidega. Kasutada võib kõiki usaldusväärseid andmeid sellise kauba müügihindade kohta „täieliku konkurentsi tingimustes tavapärases kaubandustegevuses“. Tegemist oli hindamisaktidega, mida kasutas sõiduautode ostmise ja välja liisimisega majandus- ja kutsetegevusena tegelev isik. Hindamisaktide usaldus-
3-08-525 11(12) väärsuse seisukohast ei ole määravat tähtsust sellel, et tegelik müügihind kujunes vaidlusalusel juhtumil hindamisaktides märgitust mõnevõrra odavamaks, pealegi ei olnud erinevus suur.
Ringkonnakohus on seega seisukohal, et kauba tolliväärtuse määramisel sai maksuhaldur tugi- neda United Motors AS ja Romi Autoservice OÜ hindamisaktidele.
Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka isiku ÜTS art 6 lg-st 1 ja art-st 14 tulenevale kohustusele esitada tollile tollieeskirjade rakendamiseks kõik vajalik teave ja dokumendid ning osutada tolli- le vajalikku abi ning MKS § 56 lg-st 1 tulenevale maksukohustuslase kohustusele maksuhalduri- le teatada kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisuko- hast tähendust. Kaasaitamiskohustuse täitmise asemel esitas kaebuse esitaja tollile teadlikult andmed tehingute kohta, mille tegelikkusele mittevastavuses apellatsiooniastmes vaidlus puu- dub. Maksuhaldur on maksude ja kauba tolliväärtuse määramist põhjendanud sel viisil, et kaebu- se esitajale on läinud üle kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Seda tõendamisko- hustust ei ole kaebuse esitaja täitnud.
11. Ringkonnakohus osundab, et halduskohus on rikkunud kohtumenetluse norme. HKMS § 25 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. HKMS § 25 lg 5 ja TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldu- sed, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Nagu on märkinud Riigikohus (vt 12.12.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-07, p 10), on kohtuotsuse põhjendatuse nõude üks element ka tingimus, et otsuse resolutsioon ja põhjendused ei või olla vastuolulised. Menetlusosalistele peavad kohtuotsuse põhjendavast osast selguma põhjused, miks kohus lahendas asja kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil. Kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb esitada faktilised ja õiguslikud põhjendused ning nende omavahelised seosed. Asudes kohtuotsuse põhjendavas osas seisukohale, et maksuhaldur ei ole maksustatud kaupade tolliväär- tuse, mille põhjal maksuotsusega määratud maksud arvestati, määramisel tuginenud usaldus- väärsetele tõenditele, kuid jättes otsuse resolutsioonis kaebuse rahuldamata ja maksuotsuse jõus- se, tegi kohus otsuse, mille põhjendused on vastuolus resolutsiooniga.
12. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et mootorsõiduki võõrandamine ei ole samasta- tav omanikuvahetuse kohta liiklusregistrisse kande tegemisega. Vastupidist seisukohta ei tulene- nud võõrandamise ajal kehtinud liiklusseadusest ega ammugi maksuotsuses viidatud (kuni 30.06.2011 kehtinud) majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.08.2004 määrusega nr 175 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirjast“. Kuni 30.06.2011 kehtinud Vabariigi Valitsuse 21.07.2005 määrusega nr 197 kinnitatud „Riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse“ § 13 sätestas, et registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus ja andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisi- ti.
Kuid poolte vaidlus selles, kas kaupade võõrandamise ja ühtlasi tollivõla tekkimise ajaks on ATV-de puhul 07.06.2007 ja sõiduauto puhul 18.07.2007, nagu leiab maksuhaldur, või vastavalt 06.06.2007 ja 17.07.2007, nagu leiab apellant, ei ole oluline. Maksu määramise õiguslikud ja faktilised alused nimetatud kuupäevade seisuga ei erine. Seetõttu ei saanud maksuhalduri eelni- metatud eksimus maksusumma määramist mõjutada.
13. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab üksnes halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendava osa punktides 8-10 ja 12 toodud põhjendustega.
3-08-525 12(12) 14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka apellandi taotlus apellat- siooniastme menetluskulude (mille kohta pole esitatud muid kuludokumente kui maksekorraldus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 868,69 eurot tasumise kohta tl 240) väljamõistmiseks. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus