2-06-22117/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtuasja number 2-06-22117 Määruse kuupäev

08. juulil 2011.a. Tallinnas Kohtunik Ann Meriluht Kohtuasi OÜ SW(pankrotis) pankrotiasi

Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Lõpetada OÜ SW(pankrotis, registrikood XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks.

2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja pole raha saanud:

1.

2.

3.

9. Kokku

23 015, 47

3. Kohustada pankrotihaldurit likvideerima OÜ SW(pankrotis) ja äriregistrist kustutama kahe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Vabastada Urmas Tross tema kohustustest pärast OÜ SW(pankrotis) äriregistrist kustutamist.

4. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest alates. Asjaolud OÜ SW pankrot kuulutati välja 22.12.2006.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega, pankrotihalduriks nimetati Urmas Tross. Pankrotihaldur esitas kohtule 19.05.2011.a. lõpparuande antud pankrotiasjas, milles palub lõpetada OÜ SW(pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu.

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotimenetluses puudus vara mida müüa ja midagi laekunud ei ole.

2. Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta PankS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - puuduvad; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pole väljamakseid tehtud; 3) massikohustused – pole tehtud; 4) pankrotimenetluse kulud – PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud alljärgnevad :

• kohtukuludpuuduvad ;

• ajutise halduri tasusummas 17 100 krooni, väljamaksmata.

• ajutise halduri kulu AB Kraavi ja Partnerid summas 1062 krooni, väljamaksmata.

• halduri tasupuuduvad vahendid taotlemiseks;

• OÜ Konkurss menetluskulu – puuduvad vahendid taotlemiseks.

3. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

VÕLAUSALDAJA TUNNUSTATUD NÕUE JA NÕUDE JÄRK

VÄLJAMAKS RAHULDAMATA NÕUDE JÄÄK (euro) 1.

2.

3.

9. Kokku

23 015, 47

4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses pandiga tagatud vara, mida realiseerida, puudub.

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Puudub müümata vara ja ka teistelt isikutelt midagi enam saada ei ole.

6. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur esitab lühikokkuvõtte vara valitsemisest, kajastades vara valitsemisega seonduvaid olulisemat informatsiooni ja sündmusi. Võlgnikul toimus 2005 aastal aktiivne äritegevus ajavahemikus 14.02.2005 kuni juuni 2005. Nimetatud ajavahemikus laekus kontole kokku rahalisi vahendeid summas 3 592 921 krooni. Juhatuse liikme poolt on sularahas väljavõetud kontolt summas 1 484 100 krooni, deebetkaardiga on kontolt väljavõetud summas 1 189 975 krooni, 106 650 krooni on kulunud

VCT S puiesteel, 17 000 krooni on juhatuse liige tagasi maksnud kontole, ca 733 233 krooni eest on toimunud arveldusi seoses äritegevusega metsamaterjali ostmiseks, ca 61 962 krooni eest muud erinevad väljaminekud ja panga teenustasud. Antud juhul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks juhatuse liikme tegevus, raha väljavõtmine kontolt ja kasiinos mängimine, kuna laekunud vahendid on lihtsalt välja võetud ja sellega tekitatud maksejõuetus. Mingit raamatupidamist pole, mille tulemusena puudub ülevaade rahaliste vahendite kasutamise kohta. Selge on see, et kasiinosse makstud raha summas ca 106 650 krooni ei ole seotud majandustegevusega. Sularahana ja deebetkaardi alusel välja võetud rahaliste vahendite kohta, summas 2 674 075 krooni. Juhatuse liige on selgitanud, et on andnud suulise kokkuleppe alusel laenu ca 2 500 000 krooni, osa sularaha kasutas metsamaterjali ostmiseks ja vahendamiseks. Ütlusi tõendavaid dokumente esitanud ei ole. Seega võib eeldada, et rahaliste vahendite kasutamine äritegevuse väliselt on loonud olukorra, et pole võimalik tasuda olemasolevaid kohustusi.

12.06.2007 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati nõudeid alljärgnevalt :

- Maksu-ja Tolliamet , 7 000 krooni tunnustatud II järgu nõudena;

- AS SEM (registrikood XXX) tunnustatud nõue summas 282 268,24 krooni II järgu nõudena;

- 24.01.2007, RMK(registrikood XXX) tunnustatud nõue summas 70 845.84 II järgu nõudena. Kokku tunnustati nõudeid summas ca 360 113 krooni.

Kokkuvõtvalt on võlgniku juhatuse liige tekitanud kahju oma tegevusega summas ca 360 113 krooni. Haldur on kohtunud mitu korda võlgniku esindajaga ja iga kord on võlgniku esindaja olnud valmis pakkuma kompromissi, kuid lubaduste täitmiseni pole jõudnud. Viimane kord oli kohtumine 2008 aasta lõpus. Edaspidi viibis võlgnik pidevalt väljaspool Eestit. Kahjuks tuleb asuda seisukohale, et võlgniku esindaja on haldurit eksitanud valelubadustega, mille eesmärk on ära hoida nõude esitamine või kriminaalasja algatamine. Haldur on võlgniku esindajale selgitanud veel 2009 aasta detsembris 2010 aasta juunis telefoni teel ja kohtumistel, et taolisel viisil võlgniku maksjõuetuse tekitamine, raamatupidamise mittepidamine on majanduskuriteod. Haldur on konsulteerinud politseiuurijatega asja algatamise osas, viimast korda detsembris 2010. Konsulteerimise käigus selgus, et ainult kontoväljavõtted pole piisav alus kriminaalasja algatamiseks ja võib lõppeda lõpetamisega tõendamatuse tõttu või isegi algatamata jätmisega. Kui võlgnik korrastab kasvõi tagantjärgi dokumendid, vähendab see oluliselt karistuse määramise aluseid. Samuti puudub võlgnikul igasugune vara, mille tulemusena rahuldust võlausaldajatele pakkuda ei saa.

12.05.2011 üldkoosolekul tegi haldur ettepaneku võlausaldajatele lõpetada võlgniku tegevus pankrotimenetlus raugemisega, kuna puudub pankrotivara masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. 12.05.2011 võlausaldajate üldkoosolek nõustus menetluse raugemisega PankrS § 158 alusel (t/l 179). Vara ei ole ja laekumisi oodata ka rohkem ei ole. Pankrotihaldur leiab, et on põhjendatud menetlus lõpetada raugemisega pärast pankroti välja kuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks (PankrS § 158).

7. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses puuduvad esitatud hagid ja haldur ei kavatse hagi esitada.

8. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Nagu juba punktis 3, alapunktis 4 märgitud on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 alusel : Pankrotimenetluse kulud – PankrS § 150 (1) kohaselt on pankrotimenetluse kulud alljärgnevad : 1) kohtukuludpuuduvad ; 2) halduri tasusummas 17 100 krooni, väljamaksmata. 3) ajutise halduri kulu AB Kraavi ja Partnerid summas 1062 krooni, väljamaksmata. 4) halduri tasupuuduvad vahendid taotlemiseks; 5) OÜ K menetluskulu – puuduvad vahendid taotlemiseks.

9. Kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga maksejõuetuse tekkimise põhjusena ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud

9.1 Kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga maksejõuetuse tekkimise põhjusena Majanduskuriteo tunnustega tegu on maksejõuetuse tekkimise põhjus, kuid menetluse algatamise perspektiivitus ja tõendite nappus välistab avalduse esitamise. Võlgniku juhatuse liige on tekitanud kahju oma tegevusega summas ca 360 113 krooni (tunnustatud nõuded). Rahaliste vahendite väljavõtmisega kontolt ja kasiinos mängimine on maksjõuetuse tekitamine, samuti raamatupidamise mittepidamine on majanduskuriteod. Nagu eelpool märgitud on haldur konsulteerinud politseiuurijatega asja algatamise osas, viimast korda detsembris 2010. Konsulteerimise käigus selgus, et ainult kontoväljavõtted pole piisav alus kriminaalasja algatamiseks ja võib lõppeda lõpetamisega tõendamatuse tõttu või isegi algatamata jätmisega. Kui võlgnik korrastab kasvõi tagantjärgi dokumendid, vähendab see oluliselt karistuse määramise aluseid. Samuti puudub võlgnikul igasugune vara, mille tulemusena rahuldust võlausaldajatele pakkuda ei saa. Aegumine ja võlgnikult hüvituse mitte saamise perspektiiv on see, miks on jäetud avaldus esitamata.

9.2 Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud

9.2.1 Halduri tasu ja kulud Halduri tasu ja kulude määramiseks puudub pankrotivara.

Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS §

158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg

3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

Kohus, arvestades eeltoodut ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kuna võlgnikul puudub massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. Halduri aruande kohaselt on ebatõenäoline, et laekub täiendavalt vahendeid pankrotivarasse. Seega puuduvad vahendid PankrS § 146 nimetatud väljamakseteks ja pankrotimenetluse jätkamiseks. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadanded pankrotimenetluse teate, millise kohaselt tehti OÜ SW(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepanek tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 000 eurot hiljemalt 06.07.2011.a. (t/l 195,196). Ükski võlausaldaja ei ole kohut informeerinud soovist edasist pankrotimenetlust finantseerida. Samuti ei nähtu nimetatu Harju Maakohtu deposiitkonto väljavõttest (t/l 201- 202). Kohus pole tuvastanud pankrotimenetluse raugemisega lõpetamist välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla võlgniku juhatuse liikme kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Antud juhul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks juhatuse liikme tegevus, raha väljavõtmine kontolt ja kasiinos mängimine, kuna laekunud vahendid on lihtsalt välja võetud ja sellega tekitatud äriühingu maksejõuetus. Mingit raamatupidamist pole, mille tulemusena puudub ülevaade rahaliste vahendite kasutamise kohta. Kohus leiab, et dokumentatsiooni puudumine viitab võlgniku juhatuse liikme raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumisele. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 2 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslaseks iga Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. RpS § 4 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud: korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. Kuna võlgniku pankrotihaldurile ei ole võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni, siis järeldub sellest, et võlgniku juhatuse liige ei ole raamatupidamise korraldamise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Karistusseadustiku (KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Kohus leiab, et kuna võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud nõuetekohaselt raamatupidamise korraldamise kohustust, millest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada võlgniku vara ja kohustuste koosseisu, samuti välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea, kuna on jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse, mille tulemusel puudub ülevaade võlgniku majanduslikust seisundist.

PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 1 järgi halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 66 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele. Käesoleval juhul on pankrotihaldur palunud kohtul jätta halduri tasu ja kulud määramata, kuivõrd pankrotipesas puuduvad selleks vahendid. TsÜS § 41 lg 1 järgi juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Urmas Tross halduri ülesannete täitmisest. Kuivõrd OÜ SW(pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Nimetatu tuleb ülesandeks teha pankrotihaldurile. Pärast osaühingu registrist kustutamist tuleb haldur vabastada halduri kohustustest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotihaldur palub OÜ SW(pankrotis) dokumentide hoidja jätta määramata, kuivõrd äriühingul dokumendid puuduvad.

Juhindudes PankrS § 158 lg 4 ning võttes aluseks halduri vastavasisulise ettepaneku, asub kohus seisukohale, et OÜ SW(pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, kuna kohus on tuvastanud, et pankrotiavarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Ann Meriluht Kohtunik