3-09-2729/139 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Kohtuistungi sekretär Reelika Rääst Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juulil 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2729 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet (PPA) Esindaja: Talvi Järvi Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – N.M. Kohtuistungi toimumise aeg

8. juulil 2011. a, Tallinnas Resolutsioon Pikendada luba N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni eelnimetatud isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 8. septembrini 2011. a (k.a). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu määruskaebuse alates käesoleva määruse kättesaamisele järgnevast päevast

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.11.2009 peeti Lääne Piirivalvepiirkonna poolt Pärnu maakonnas Valga-Uulu mnt 101 km kinni väidetav Afganistani Islamivabariigi kodanik N.M. (sünd. xx xx xxxx). Kuna N.M.l puudus isikut tõendav dokument, tuvastati ta enda ütluste alusel. Kinnipidamisel väitis N.M., et on Afganistani Islamivabariigi kodanik ning omab elukohta Afganistanis, Kabuli linnas xxxxxxx

2. 21.11.2009 alustas Lääne Piirivalvepiirkond väärteoasjas nr. 17.31/09/501 ning tuvastas menetluse käigus, et 21.11.2009 Läti Vabariigist Eesti Vabariiki saabumisel ei olnud N.M.l esitada Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seadusliku alusena viisaga või elamisloaga kehtivat reisidokumenti, rikkudes sellega välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lg 1.

3. Lääne Piirivalvepiirkond taotles Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajalt luba N.M. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuna kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei olnud võimalik isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia.

4. Tallinna Halduskohus andis 23.11.2009 määrusega haldusasjas nr. 3-09-2729 Lääne Piirivalvepiirkonnale loa N.M. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmismenetluse lõpule viimiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Järgnevate Tallinna Halduskohtu määrustega on kohus Politseija Piirivalveameti taotlusest lähtudes väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega pikendanud, viimati 09.05.2011 määrusega kuni 11.07.2011.

5. Väljasaatmiskeskuses viibimise ajal avaldas isik soovi taotleda Eestis varjupaika, 07.12.2009 võttis Kodakondsusja Migratsiooniameti pagulaste osakond N.M. varjupaigataotluse menetlusse. Käesolevaks ajaks on varjupaigamenetlus lõpule viidud. 12.08.2010 edastati varjupaiga andmisest keelduv otsus N.M. seaduslikule esindajale vandeadvokaadile Owe Ladvale. N.M. esindaja esitas 17.09.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse varjupaiga tagasi lükkava otsuse peale. Tallinna Halduskohus tagastas N.M. kaebuse 18.01.2011 määrusega läbivaatamatult. N.M. esindaja sai kohtumääruse kätte 03.03.2011 ning see on käesolevaks ajaks jõustunud.

6. 04.07.2011 saabus Tallinna Halduskohtule järjekordne Politseija Piirivalveameti (PPA) taotlus N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks vastavalt väljasõidukohustuseja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le 25.

7. Tallinna Halduskohtu 05.07.2011 kohtumäärusega võttis kohus eelnimetatud taotluse menetlusse ning määras kohtuistungi aja. Kohtuistung toimus 8. juulil 2011 Tallinnas. Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist osales istungil menetluskonverentsi vormis. Tõlgina osales istungil Lidia Leontjeva.

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI TAOTLUS

8. Eesti Vabariiki saabumisel ei olnud N.M.l esitada Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seadusliku alusena viisaga või elamisloaga kehtivat reisidokumenti. N.M. väitis kinnipidamisel, et on Afganistani Islamivabariigi kodanik, kuid tal puudus kehtiv reisidokument, mistõttu ei olnud tema väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia, mistõttu taotles Lääne Piirivalvepiirkond Tallinna Halduskohtult luba N.M. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. N.M. varjupaigataotlus lükati PPA 21.06.2010 otsusega tagasi. N.M. esitas kohtule 21.06.2010 otsuse tühistamiseks kaebuse, kuid Tallinna Halduskohus tagastas selle 18.01.2011 määrusega läbivaatamatult. N.M. esindaja sai otsuse kätte 03.03.2011. Kuna otsus on jõustunud on võimalik ka väljasaatmismenetluse jätkamine. PPA pöördus 04.05.2011 Eesti Vabariigi Välisministeeriumi poole palvega osutada abi N.M. dokumenteerimisel. Käesolevaks ajaks ei ole veel Välisministeerium PPA päringule vastanud. Tulenevalt eeltoodust, taotleb PPA luba N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt VSS §-le 25. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et 06.07.2011 saabusid dokumendid, mis on vajalikud N.M. väljasaatmiseks ja järgmisel päeval alustati vastavaid protseduure. Kuna tegemist on väljasaatmisega Afganistani, siis võib menetlus veel aega võtta ja seetõttu jäädakse oma taotluse juurde. N.M. SEISUKOHT TAOTLUSE OSAS

9. N.M. palus kohtuistungil teostada väljasaatmine võimalikult kiiresti , sest tal on ema haigestunud. Ta ei vaielnud taotlusele vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Politseija Piirivalveameti taotlus N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1, § 18 lõike 1, §

23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VSS 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. Vaidlust ei ole selle üle, et N.M.l puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus.

11. VSS § 25 sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi.

12. Kohtul tuleb isiku VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamisel lisaks kaaluda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. VSS § 24 lg 11 kohaselt väljasaadetav vabastatakse väljasaatmiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. N.M. paigutati väljasaatmiskeskusesse 23.11.2009 kohtumääruse alusel ja tema varjupaigataotluse võttis PPA menetlusse 07.12.2009. Kuna N.M. viibis väljasaatmiskeskuses alates 07.12.2009 kuni 12.08.2010 seoses varjupaigataotluse menetlemisega, ei ole praeguseks möödunud VSS § 24 lg 11 sätestatud maksimaalne 18 kuuline tähtaeg möödunud. VSS § 24 lg 2 sätestab, et väljasaadetav vabastatakse väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel. VSS § 24 lg 3 sätestab, et väljasaadetav vabastatakse lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel.

Käesoleval juhul ei ole teada, et sellised alused esineksid. Kohtu hinnangul ei esine ka selliseid asjaolusid, millest tulenevalt saaks väita, et isiku väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise näol oleks tegemist ebaproportsionaalse meetmega. Kuna N.M. saabus Eestisse ebaseaduslikult võib väljasaatmiskeskusest vabastamine ohustada või oluliselt raskendada tema väljasaatmist Eesti Vabariigist. Ka ei ole väljasaatmine praegusel hetkel muutunud võimatuks. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus taotluse ning annab loa pikendada N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra.

Daimar Liiv Kohtunik