2-11-19231/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

07 juuli 2011.a Jõhvis Tsiviilasja number 2-11-19231 Kohtunik Helgi Vinni Tsiviilasi

M. V.´i avaldus J. V.`ilt vanema hooldusõiguste täielikult äravõtmiseks alaealiste laste suhtes ja alaealistele lastele eestkoste määramiseks. Menetlustoiming Vanema hooldusõiguse määramine lapse suhtes / eestkoste määramine Kohtuistungi toimumise aeg 30.juuni 2011.a Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: M. V. (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isikud: J. V. (IK xxx elukoht: xxx) Pärnu Linnavalitsus (e-post: linnavalitsus@lv.parnu.ee) Aseri Vallavalitsus (e-post: info@aserivv.ee)

L. V. ( IK xxx) L.-V. V. (IK xxx) Alaealistele määratud esindaja: vandeadvokaat I. G. (epost: xxx)

RESOLUTSIOON

1. M. V. avaldus rahuldada.

2. Võtta J. V.`ilt täielikult ära hooldusõigus alaealiste laste L. V.`i (isikukood xxx) ja L.-V. V. (IKxxx) suhtes.

3. Seada eestkoste alaealiste L. V.`i (IK xxx) ja L.-V. V.´i (IKxxx) üle ning määrata nende eestkostjaks M. V. (IK xxx) kuni L. V.`i ja L.-V. V.´i täiealiseks saamiseni.

4. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ja lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvides. Eestkostjale kuulub L. V.`i ja L.-

V. V.´i isikuhoolduskui ka varahooldusõigus.

5. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.

6. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama Viru Maakohtule kirjaliku aruande kord aastas. Esimese aruande esitamise aeg on 07.07.2012. a.

7. Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

8. Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks 07. juulil 2011.a. kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.

9. Kohtumääruse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida- Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

10. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

TsMS § 478 4 lg 4 kohaselt, määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 532 lg 1 kohaselt, kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

TsMS § 532 lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale.

ASJAOLUD JA ASJA EDASINE KÄIK

M. V. esitas 26.04.2011.a. avalduse J. V.`ilt hoolduseõiguse täielikuks äravõtmiseks laste L. V.`i ja L.-V. V.´i suhtes ja alaealistele lastele L. V.`ile ja L.-V. V.´ile eestkoste määramiseks. Avalduse kohaselt on 05.05.1997 sündinud Villu V.´i ja J. R. kooselust sündinud tütar L. V.. Villu V. ja J. R. abiellusid 30.03.2001. 20.03.2004 sündis neil poeg L.-V. V.. 07.06.2010 lahutasid Villu V. ja J. V. abielu. 19.08.2010 suri Villu V.. Alates 06.01.2011 elavad alaealised lapsed avaldaja juures ja on täielikult tema ülalpidamisel. J. V. kolis Pärnusse oma uue elukaaslase juurde ning pole huvi tundnud laste käekäigu üle ega neid külastanud. J. V. ei ole võimeline ülal pidama oma lapsi ega hoolitsema nende eest. Alaealised lapsed soovivad elada avaldaja juures. Avaldaja on nõus olema L. V.´i ja L.-V. V.´i eestkostjaks ja palub avaldus rahuldada.

Viru Maakohtu 09.05.2011 kohtumäärusega määrati alaealistele L. V.`ile ja L.-V. V.´ile esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. L. V.`i ja L.-V. V.´i esindas tsiviilasja menetluses vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev.

J. V. esitas 10.05.2011 kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ta on nõus hooldusõiguse määramisega L. V.i ja L.-V. V.i suhtes.

Vambola V. esitas 13.05.2011 kohtule kirjaliku avalduse, milles ta on nõus L. V.´i ja L.-V. V.´i suhtes ainuhooldusõiguse ja eestkoste määramisega tema abikaasa M. V.´ile.

Aseri Vallavalitsus esitas 18.05.2011 kohtule seisukoha antud asjas, mille kohaselt lähtuvalt laste huvidest ja stabiilse elukorralduse tagamiseks tuleb L. V.i ja L.-V. V.i hooldusõigus anda vanaema M. V.´ile.

Pärnu Linnavalitsus esitas 30.05.2011 kohtule seisukoha, mille kohaselt J. V.ilt oma alaealiste laste isikuja varahooldusõiguse ära võtmine ei ole laste huvides ning pigem tuleb leida võimalusi toetada laste ja ema vahelist suhtlust, mis võimalusel aitaks lastel naasta ema juurde. Alaealiste üle tuleks seada eestkoste ning eestkostjaks määrata nende vanaema M. V..

29.06.2011 esitas alaealiste esindaja I. G. kohtule arvamuse, mille kohaselt ta toetab avaldust ning palub see rahuldada, võtta J. V.ilt täielikult ära hooldusõigus oma alaealiste laste L. V.i L.-

V. V.i suhtes ning seada laste üle eestkoste, määrates nende eestkostjaks M. V. kuni laste täisealiseks saamiseni või vanema hooldusõiguse taastamiseni.

KOHTUISTUNG

30.06.2011 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud nõude juurde ja palus avaldus rahuldada. Avaldaja selgitas, et laste ema läks Pärnusse uue elukaaslase juurde. J. V. ise ütles, et ei saa lastega hakkama. Tema närvikava on ebastabiilne. Ta ei käi tööl, ei oska rahaga ringi käia. Ta suhtleb lastega aeg-ajalt telefonitsi. 2 korda on ta ka nende juures käinud. Avaldaja on nõus olema lapselastele eestkostjaks.

L. V. on avaldusega nõus ja avaldas, et ema pole nende kasvatamisega hakkama saanud ning on nende suhtes ükskõikne. Alates jaanuarist elavad nad vanaema juures ning ema on vahel helistanud ja internetis suhelnud. Vanaema hoolitseb nende eest.

Eestkosteasutuse esindaja avaldas, et kui L.-V. V. tuli ema juurest lasteaeda, oli tal sotsiaalne mahajäämus, lapsega oli valesti käitutud ja hooldatud. Peale vanaema juurde tulekut on mahajäämus likvideeritud. Lapsed on saavutanud stabiilsuse. Elamistingimused on vanaema juures paremad.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 5521 lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10 aastase lepse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohus kuulas alaealise lapse L. V.i ära 30. juunil 2011.a. Laps selgitas kohtule, et ta elab vanaemaga. Ema ei hoolitsenud tema ja venna eest. Ema tarbib alkoholi, on vahest helistanud ja internetis suhelnud. Laps on nõus, et vanaema määratakse talle eestkostjaks.

Isikuja varahooldusõiguse äravõtmise nõue.

01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PkS) defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isikuja varahooldus) (PkS § 116 lg 2).

Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb.

PkS § 134 lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii varakui isikuhooldusõiguse).

PkS § 135 lg 2 kohaselt isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Avaldaja, eestkosteasutuse Aseri Vallavalitsuse esindaja ja alaealiste esindaja taotlevad laste vanemalt täielikku hooldusõiguse äravõtmist (nii varakui ka isikuhooldusõigust) ning paluvad määrata laste eestkostjaks nende vanaema M. V.i.

Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et J. V. ei osale laste kasvatamises ja nende eest hoolitsemises. Ta on nõus eestkoste määramisega oma lastele.

Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (PkS 123).

Lapsel on õigus vanema armastusele ja hoolele. Kohus on seisukohal, et suhetes vanematega tähendab lapse parim huvi lapse õigust kasvada üles keskkonnas, mis tagab talle kindlustunde, stabiilsuse ja hoolitsuse nii tervisliku seisundi kui üldise heaolu eest. Vaatamata vanema seadusest tulenevalt kohustusele last kasvatada ja tema eest hoolitseda, ei täida J. V. vanema kohustusi. Seeläbi on laste õigusi ja huve oluliselt kahjustatud.

Menetlusosaliste seletustest ning tsiviilasja materjalidest nähtub, et J. V. laste eest hoolitsemise ega nende kasvatamisega ei tegele ega ole selleks suuteline. Laste ema ei ole võimeline (sisuliselt ei soovi) tagama oma alaealistele lastele turvalist keskkonda ja arengut. Ta on jätnud põhjuseta täitmata enda kui lapsevanema kohustused laste eest hoolitsemisel. Samas on Aseri Vallavallavalitsus andnud puudutatud isikule võimalusi parandada oma elukorraldust.

Kohus leiab, et kahjustatud huvi ei pea ainuüksi väljenduma vägivallas või ähvardavas käitumises lapse suhtes, vaid võib väljenduda ka lapse ees vanema kohustuste täitmata jätmises. Kui vanem ilma mõjuva põhjusteta lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ei osale, kahjustab see lapse emotsionaalset ja füüsilist tervist ning heaolu.

Maakohus on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada ja J. V.`ilt tuleb täielikult ära võtta hooldusõigus, so nii isikukui ka varahooldusõigus, L. V.i ja L.-V. V.i suhtes.

Pärast perekondlike probleemide lahendamist ja hooldusõiguse äravõtmise aluseks olevate asjaolude äralangemist võib lapsevanem pöörduda kohtu poole avaldusega vanema hooldusõiguse taastamiseks.

Eestkostja määramise nõue

PkS § 171 lg 1 ja 2 kohaselt kui esindusõigus ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või vallavõi linnavalitsuse ametnik, politseinik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik, prokurör, notar, ja kohtutäitur, kellel on andmeid eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest teatama vallavõi linnavalitsusele ja kohtule eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi. Sama kohustus on ka eestkostet vajava lapse sugulastel.

PkS § 173 lg 1 kohaselt eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või vallavõi linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel.

Antud juhul on eestkoste seadmise avalduse esitanud huvitatud isik ehk laste vanaema.

Kohus on tuvastanud, et lapse vanemalt tuleb hooldusõigus alaealiste L. V.i ja L.-V. V.i suhtes täielikult ära võtta. Seega jääb vanem J. V. ilma laste esindusõigusest.

M. V.i puhul on täidetud PkS § 174 sätestatud eestkostjale esitatavad nõuded M. V. sobib eestkostjaks oma isikuomadustelt, varalisest seisundist lähtuvalt ja võimetelt eestkostja kohustusi täita. M. V. on andnud nõusoleku olla oma lapselaste eestkostjaks.

PkS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus.

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava L. V.i ja L.-V. V.i ja nende vara eest oma ülesannete piirides.

Eestkostja esindusõigus on välistatud PkS § 180 sätestatud juhtumitel.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/.

Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Helgi Vinni

Kohtunik