2-11-10577/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-11-10577 Otsuse kuupäev 07.juuli 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad GAja K Ahagi E Avastu elatise nõudes

3 811,50 eurot

Hageja I: GA (isikukood xxx Xxx); Hageja II: K A (isikukood xxx, Xxx); Hagejate seaduslik esindaja: S A (isikukood xxx);

Kostja: E A (isikukood xxx, xxx); Kostja esindaja: Julia T (xxx)

Asja läbivaatamise kuupäev 15.juuni 2011 Istungil osalenud isikud Hagejate seaduslik esindaja S A, kostja E A ja kostja esindaja Julia T

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. 1. Välja mõista E A elatusraha tütre GA kasuks igakuiselt 150 eurot kuus alates 11.märtsist 2011 kuni GA 18 aastaseks saamiseni või kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

2. Välja mõista E A elatusraha tütre K A kasuks igakuiselt 150 eurot kuus alates 11.märtsist 2011 kuni K A18 aastaseks saamiseni või kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Välja mõista E A GA kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju 633,80 eurot .

4. Välja mõista E A K A kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju 633,80 eurot .

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused S Aja E A abielust on xxx sündinud tütred GA ja K A. Alates märtsikuust 2010 ei ela abikaasad koos. Kostja laste kasvatamisel ei osale ning rahaliselt lapsi ei toeta. 10.03.2011 esitatud hagiavalduses paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatis 423,50 eurot kuus lapse kohta ning seda tagasiulatuvalt alates juunist 2010. 23.05.2011 hagiavalduse täpsustuses on hagejad põhjendanud oma nõuet ning näidanud ära laste tegelikud kulud 481,12 eurot lapse kohta. Hageja on näidanud ühe lapse kulutused järgmiselt: Toidule 130 eurot, riietele 57,92 eurot, kommunaalkulud (sh üür, tasu televisiooni ja interneti eest) 72,43 eurot, sideteenus 5,86 eurot, elektrikulu 2,84 eurot. Täiendavalt tasus hageja 2010 märtsist kuni õppeaasta lõpuni eesti ja inglise keele tundide eest 800 krooni lapse kohta ja 30.05.2010 tasus 400 krooni kingituste eest. Lastel on tuvastatud lampjalgsus, milleks on vajalik tellida erijalatsid, mille hind on ca 63,91 eurot. Lapsed vajavad repetiitoreid nii inglise kui eesti keeles, mille eest tuleb tasuda igakuiselt 50 eurot. Peale loetletute on veel kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, ravimitele 5 eurot meelelahutustele (teater, kino jm) 13 eurot.

Kostja arvamus Kostja tunnistab hagi osaliselt, so PKS § 101 lg 1 ettenähtud suuruses. Kostja leiab, et hageja poolt näidatud osa kuludest ei ole seotud laste vajadustega. Alates 2010 juunist on kostja kandnud kõik eluaseme-, sidekulud ja kulutused laste koolikohustuste täitmiseks. Kostja käsundi alusel tasub nimetatud kulusid kostja ema T A oma arvelduskontolt. Kostja seletuse kohaselt oli ta mõni aeg töötu ning hetkel on ta töötanud mitteametlikult 3 nädalat, mille eest ei ole veel tasu saanud. Tööandjaga on kokku lepitud tasuks 3 eurot tunnis.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 99 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega on laste kulutused summas 481 eurot tõendatud. Kulude suurusele ei ole kostja ka vastuväiteid esitanud.

Samas ei loe kohus põhjendatuks, et kostja peaks laste ülalpidamise kuludest kandma ca 88 %. Asjaolu, et hageja on täitnud varasemalt kostja rahalisi kohustusi, ei puuduta lastele väljamõistetava elatise suurust. Seega peaks olema mõlema vanema panus ühe lapse ülalpidamisse 240,56 eurot.

Kostja väite kohaselt on tema töötasu 3 eurot tunnis, so 528 eurot kuus. Arvestades, et kostjal puudub muu vara, mille realiseerimisel oleks võimalik laste

3 ülalpidamiskohustuse täitmine, leiab kohus, et kostja ei ole võimeline andma elatist nõutavas summas, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja enda kasutusse jääks sellisel juhul 46,88 eurot.

Arvestades kostja sissetulekut ca 528 eurot kuus peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista ühele lapsele elatis summas 150 eurot, kahele lapsele kokku 300 eurot.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuni 01.juulini 2010 kehtinud PKS § 70 lg 2 sätestas, et kohus võib hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolud.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja ei ole andnud elatist enne hagi esitamist juunist 2010 alates. Samas on kostja ema tasunud eluruumiga seonduvad kulud (KÜ v) summas 3 650 eurot, küttekulud 780,20 eurot, Eesti Energiale 44,88 eurot ja 122,37 eurot telefoni kasutamise eest. Laste keeleõppe eest tasus T Tallinna Linnakantseleile 342 eurot.

Kuigi hageja leiab, et see oli vanaema poolne panus lastelastele, leiab kohus, et hagejad ei ole ise pidanud kandma selles osas kulutusi, st nende kahju suurus on seega väiksem. Laste osa T Apoolt kantud kulutustest moodustab kokku 1 532,39 eurot. (kommunaalkulud 72,43 x 2 + elektrikulu makstud 44,88 eurot + telefonikulu 5,86 x 2) Laste keeleõppe ja toidu kulud on tasutud enne 1.juunit 2010 ning seda kohus ei arvesta.

Elatusraha ühele lapsele alates 01.06.2010 kuni 11.03.2010 moodustaks 1 400 eurot, kahele lapsele 2 800 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 1 267,61 eurot, millest kummagi lapse kasuks 633,80 eurot. (2 800 – 1 532,39 = 1 267,61)

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda.

Koidula Laurisaar kohtunik