3-10-1017/51 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juuli 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-10-1017

Haldusasi

Bwin International Ltd kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 19.03.2010 kirjas nr 12.2-4/7102-1

nimetatud,

05.03.2010

kuni

16.03.2010

koostatud

ettekirjutustele

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 20. juunil 2011

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Bwin International Ltd;

Esindajad: Priit Lätt ja Merit Lind.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus

Esindaja Tomek Tosin.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-kaebus

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt avaldati 12.03.2010 teade selle kohta, et MTA on alustanud

hasartmänguseaduse (HasMS) § 56 alusel ettekirjutuste saatmist Interneti-ühendust pakkuvatele

üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajatele (ISP), kohustusega blokeerida ebaseaduslikud

kaughasartmängu võimalused.

2. 15.03.2010 esitas kaebuse esitaja MTA-le teabenõude, milles palus MTA-l väljastada kaebuse

esitaja esindajale õigusteenuse osutamiseks kõik ülalviidatud pressiteates nimetatud, ISP-dele

esitatud ettekirjutused, mis puudutavad kaebuse esitaja õigusi. 19.03.2010 esitas Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) vastuse kaebuse esitaja teabenõudele, milles teatas,

et on ajavahemikul 05.03.2010 kuni 16.03.2010 välja saatnud kokku 188 samasisulist ettekirjutust

erinevatele ISP-dele. Kõnealusele vastusele oli lisatud nimekiri ettekirjutuste saajatest ja ühe

ettekirjutuse koopia. Vastusest nähtus, et PMTK on koostanud kokku 188-le erinevale ISP-le Eestis

samasisulised ettekirjutused, milledele on lisatud nimekiri blokeeritavatest domeeninimedest,

milliste hulgas on ka kaebuse esitajale kuuluv domeeninimi www.bwin.com .

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

3. Kaebuse esitaja on seisukohal, et HasMS § 16 lg-st 1 ja § 22 lg 1 p-st 4 tulenev nõue taotleda

täiendavaid

tegevus-

ja

korralduslubasid

Eestis

kaughasartmängu

pakkumiseks

piirab

põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt välisriigis registreeritud hasartmängukorraldajatele, sh

kaebuse esitajale Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 56 tagatud teenuste osutamise vabadust.

Samuti leiab kaebuse esitaja, et teenuse osutamise vabadust piirab ka HasMS § 52 lg-st 1 tulenev

hasartmängude

kaughasartmänguna

korraldamiseks

korraldusloa

väljastamiseks

vajalikuks

eeltingimuseks olev nõue tuua vastavaks tegevuseks kasutatavat tarkvara sisaldavad serverid

Eestisse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et eelnimetatud HaMS sätted on vastuolus Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikliga 56 ning selles osas Euroopa Kohtu poolt väljendatud seisukohtadega.

Seega on Euroopa Liidu esmase õigusega vastuolus ka vastustaja ettekirjutused, mis põhinevad

Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevatel HasMS normidel. Kaebuse esitaja rõhutab, et HasMS

vastuolu korral Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatuga, tuleb lähtuda Euroopa Liidu

toimimise lepingus sätestatust.

4. Kaebaja arvates riivab ka domeeninime blokeerimine põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt

kaebuse esitajale Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 56 tagatud teenuste osutamise vabadust.

Kaebuse esitaja leiab, et HasMS § 56 lg-s 2 sätestatud meede, mille kohaselt on vastustajal õigus

teha ettekirjutus ebaseadusliku kaughasartmängu domeeninime blokeerimiseks, on vastuolus

Euroopa Liidu õigusega. Selline piirang riivab kaebuse esitaja teenuse osutamise vabadust, piirates

ühtlasi märkimisväärselt ka tarbijate võimalusi vastavasisuliste kaebuse esitaja poolt osutatavate

teenuste kasutamiseks. Vastavasisulise blokeerimismehhanismi kehtestamise eesmärgiks on

võidelda kuritegevuse ja ebaseadusliku kaughasartmängude korraldamisega Eestis, kuid kaebaja

arvates ei võimalda selline blokeerimismehhanism enamasti taotletavaid eesmärke saavutada –

senine seaduslik kaughasartmängude korraldamine võib blokeerimismehhanismide rakendamise

tulemusena suunduda illegaalse teenuseosutamise rajale. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et seadusandja

poolt HasMS-s kehtestatud regulatsioon ei peegelda soovi vähendada ühiskonnas tervikuna

süstemaatiliselt hasartmängude pakkumist ning võidelda kuritegevusega, vaid seaduseandja poolt

taotletavad eesmärgid on sisemiselt omavahel vastuolus. See omakorda viitab aga sellele, et

seadusandja tegelikuks eesmärgiks ei ole ühiskonnas süstemaatiliselt hasartmängude pakkumise

vähendamine, vaid pigem maksutulude suurendamine.

5. Kaebaja leiab, et ettekirjutuste tegemisel on rikutud haldusmenetluse seadust (HMS). Kaebuse

esitaja leiab, et vastustaja oleks pidanud menetlusse kaasama ka kaebuse esitaja. Nimetatud

haldusmenetlusse kaasamise kohustusest tuleneb ka haldusorgani ärakuulamisõiguse võimaldamise

kohustus. Nagu maksumaksja, nii peab ka kolmas isik teadma, milliste andmete põhjal haldusorgan

otsuse teeb ning tal peab olema võimalus haldusorganit abistada. Ärakuulamisõigus on üks

fundamentaalsetest haldusmenetluse põhimõtetest. Juhul kui menetlust läbiviiv haldusorgan selle

õiguse realiseerimist seadusliku aluseta takistab või piirab, on õiguspärase haldusmenetluse eest

vastutava haldusorgani selline tegevus vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 14 tuleneva hea

halduse põhimõttega, kujutades endast asja sisulist otsustamist mõjuvat menetlusõiguse rikkumist.

Vaidlustatud ettekirjutustega sisuliselt peatati kaebuse esitaja ettevõtlus Eestis ilma igasuguse

eelneva teavitamiseta ning kaebuse esitajalt teavet või arvamust küsimata ning talle

ärakuulamisõigust võimaldamata. Kaebuse esitaja ei saanud esitada vastustajale oma õiguslikku

positsiooni ega järelevalveasjaga seotud tõendeid. Kaebuse esitaja on seetõttu seisukohal, et selline

haldusmenetluse läbiviimine on äärmiselt ebatavaline ning vastuolus ülalviidatud õigusprintsiipide ja

õigusnormidega, mistõttu eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse esitaja menetlusse kaasamata jätmine

lugeda oluliseks menetlusveaks, mis toob kaasa ettekirjutuste tühistamise.

6. Tulenevalt eeltoodust palub kaebuse esitaja tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 19.03.2010 kirjas nr 12.2-4/7102-1 nimetatud, 05.03.2010 kuni 16.03.2010 koostatud

ettekirjutused.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud ettekirjutused on õiguspärased ja motiveeritud, mistõttu

puuduvad alused nende tühistamiseks. Vastustaja kaebuse esitaja käsitlusega ei nõustu ning vaidleb

sellele vastu. Vastustaja leiab, et vaidlust ei ole selles, et kaebajal puudub Eestis kaughasartmängu

korraldamiseks tegevus- ja korraldusluba ning ta ei vasta ka seepärast HasMS § 9 lõikes 1 nimetatud

kriteeriumidele. Kuna Euroopa Liidu tasandil ei ole hasartmängusektor harmoniseeritud, siis on

liikmesriikidel otsustuspädevus hasartmängu korraldamise õiguslikuks reguleerimiseks. Seejuures ei

tohi vastava valdkonna seadusandlus õõnestada Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, mida HasMS

kuidagi ei tee. Niisiis on liikmesriigil sotsiaalsetel kaalutlustel, tarbijakaitse ning kuritegevusega

võitlemise huvides voli sisse seada teenusepakkujatele tingimused, mille täitumise korral tekib isikul

õigus hasartmängude korraldamiseks. Vastustaja viitab siinkohal HasMS §-le 1, mis sätestab

otsesõnu,

et

käesoleva

seaduse

eesmärk

on

kehtestada

kõrgendatud

nõudmised

hasartmängukorraldajatele ja sätestada meetmed mängijate kaitseks, vähendada hasartmängude

negatiivseid tagajärgi ja nende mõju ühiskonnale. Arvestades, et liikmesriigil on pädevus ette näha

vajalikud kriteeriumid, mida isik peab hasartmängude korraldamiseks täitma ning menetluse, mis

tuleb tegevus- ja korraldusloa saamiseks läbida, siis on igati õiguspärane ja nii Euroopa Liidu õiguse

kui ka Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlas luba mitteomavate ettevõtjate hasartmängu

korraldamise

keelamine.

Ebaseadusliku

kaughasartmängu

korraldaja

internetileheküljele

juurdepääsu blokeerimise kohustamine soodustab taotletava eesmärgi saavutamist, taotletavat

eesmärki pole võimalik saavutada mõne vähemkoormava, kuid sama efektiivse abinõuga ning

selline abinõu kujutab endast mõõdupärast vahendit taotletava eesmärgi suhtes. Seetõttu leiab

vastustaja, et HasMS § 56 lg 2 alusel antud ettekirjutused on seaduslikud.

8. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes HKMS § 23 lg 3 p 1, 26 lg 1 p 6 ja § 92 lg 1 palub vastustaja

jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses

seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.

10. HaMS § 9 lg 1 ja § 16 lg 1 kohaselt on hasartmängu korraldamiseks vaja esiteks hasartmängude

korraldamise tegevusluba, mis antakse usaldusväärsele juriidilisele isikule, kes vastab

hasartmänguseaduse (HasMS) nõuetele. Seega teostab riik konkreetsele juriidilisele isikule

tegevusluba andes kontrolli selle üle, kas tema arvates on juriidiline isik hasartmängude

korraldamiseks piisavalt usaldusväärne.

11. Teiseks on HasMS kohaselt vaja konkreetse hasartmänguliigi korraldamiseks vaja isikul

korraldusluba. HaMS § 22 lg 1 p 4 sätestab, et hasartmängu korraldusluba antakse eraldi

hasartmängu liigi või alaliigi kaughasartmänguna korraldamiseks.

12. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal puudub Eestis kaughasartmängu korraldamiseks tegevus- ja

korraldusluba ning ta ei vasta ka seepärast HasMS § 9 lõikes 1, § 16 lõikes 1 ja § 22 lõikes 1

nimetatud kriteeriumidele. Vaidlust pole selleski, ilma nimetatud lubadeta hasartmängude

korraldamine oleks ebaseaduslik majandustegevus karistusseadustiku § 372 mõttes.

13. Kaebuse esitaja on vaidlustanud HasMS § 56 lg 2 alusel antud ettekirjutuse domeeninime

blokeerimiseks. Nimetatud sätte kohaselt on internetiühendust pakkuv üldkasutatava elektroonilise

side teenuse osutaja kohustatud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse alusel ja selles märgitud

tähtpäevaks blokeerima ettekirjutuses määratletud ebaseadusliku kaughasartmängu domeeninime

talle kuuluvates nimeserverites (Domain name server). MTA ongi teinud 11.03.2011 korralduse nr 122-

3/258-1 internetiühenduse pakkujale OÜ-e General DataComm Interational, kes on selle ka täitnud

ja kaebuse esitaja domeeninime www.bwin.com blokeerinud.

14. Kohus leiab, et HasMS § 56 lõikes 2 sätestatud meede – domeeninime blokeerimine

ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamisel – on proportsionaalne ja seetõttu põhiseadusega

kooskõlas. Kõrgendatud nõuded hasartmängu korraldajale, mh tegevus- ja korraldusluba, on

kehtestatud HasMS § 1 lõikes 1 väljendatud avalikust huvist lähtudes. Seega on avalikes huvides

mitte lasta hasartmängu korraldada isikul, kellele ei ole väljastatud tegevus- ja korraldusluba, ehk

kelle vastavust HasMS nõuetele riik ei oleks eelnevalt kontrollinud. Ebaseadusliku

kaughasartmängu korraldaja internetileheküljele juurdepääsu blokeerimise kohustamine soodustab

kahtlemata taotletava eesmärgi saavutamist, kuna sel ajal ei ole võimalik antud internetilehekülge

kasutada ja sel viisil ei ole võimalik sellel teenusepakkujal kaughasartmängu korraldada. Mis puutub

kaebuse esitaja väidetesse, et põhimõtteliselt on võimalik nendest blokeerinutest ka mööda hiilida,

siis sel juhul on tegemist juba ebaseadusliku hasartmängu korraldamisega, mis eirab riigi poolt

kehtestatud keeldu. Efektiivse piirangumeetme kasutamisel ei saa paratamatult välistada seda, et

selle piirangu kõrvaldamiseks kasutatakse ebaseaduslikke vahendeid. Seega leiab kohus

kokkuvõtlikult siiski, et tegemist on eesmärgi saavutamist soodustava vahendiga.

15. Teiseks leiab kohus, et taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne vähemkoormava,

kuid sama efektiivse abinõuga. Alternatiiv oleks kaebuse esitaja enda kohustamine enda veebilehte

sulgema, kuni tal vajalikud tegevus- ja korraldusload on olemas, kuid õiguskuulekat käitumist

eeldades on tulemus kaebuse esitaja jaoks sama – veebilehe kasutamine on peatatud. Sellises

olukorras on otstarbekam lasta veebileht blokeerida juba internetiühenduse pakkujal.

16. Kohus leiab ka, et domeeninime blokeerimine on meetmena mõõdukas. Kuni kaughasartmängu

korraldajal ei ole nõutavat tegevus- ja korraldusluba, ei ole tal ka õigust nõuda tema veebilehe

segamatu külastamise lubamist. HasMS § 1 lõike 1 kohaselt on hasartmänguseaduse eesmärk

kehtestada kõrgendatud nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestada meetmed mängijate

kaitseks, vähendada hasartmängude negatiivseid tagajärgi ja nende mõju ühiskonnale. Avalik huvi

juriidiliste isikute eelnevaks kontrolliks enne seda, kui nad asuvad hasartmänge korraldama, kaalub

üles erahuvi hasartmängu korraldada, olukorras, kus isiku ei ole tegevuse alustamiseks vajalikku

riiklikku kontrollimenetlust läbinud. Seega kujutab domeeninime blokeerimine tegevus- ja

korralduslubade puudumisel, mis on iseenesest kaughasartmängu korraldamise eelduseks, endast

mõõdupärast vahendit taotletava eesmärgi suhtes.

17. Kaebuse esitaja on toonud välja, et enne seda, kui MTA saaks domeeninimede blokeerimise

korralduse välja anda, võiks olla otstarbekas teostada kohtul selle toimingu osas eelkontrolli.

Kaebaja tõi paralleeli maksukorralduse seaduse § 130 lõike 1 punktiga 51, mille kohaselt juhul, kui

maksuhaldur soovib taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud

laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile, tuleb seda taotleda kohtult. Kohus

leiab, et domeeninime blokeerimise otsustamiseks ei ole kohtulik eelkontroll vajalik. Esiteks ei tehta

HasMS § 56 lõike 2 alusel kaalutlusotsust, mistõttu ka kohtul puuduks sootuks võimalus erinevate

otsusevariantide vahel kaaluda ja seetõttu puuduks kohtu kui otsustaja roll. Teiseks on Eesti õiguses

kohtulik eelkontroll haldustoiminguks vaid erandjuhtudel rakendatav meede, kuna seda asendab

kiire, operatiivse ja sümboolse riigilõivuga kaebuse esitamise võimalus halduskohtule, kus omakorda

on õigus taotleda esialgset õiguskaitset.

18. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et tegevus- ja korraldusloa nõue HasMS-s rikub Euroopa

Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 56 lõikes 2 (end. Euroopa Ühenduse

asutamislepingu art 49), sätestatud tegutsemisvabadust. Kohus leiab, et HasMS § 16 lg-st 1 ja § 22 lg

1 p-st 4 tulenev nõue taotleda täiendavaid tegevus- ja korralduslubasid Eestis kaughasartmängu

pakkumiseks

ei

piira

põhjendamatult

ja

ebaproportsionaalselt

välisriigis

registreeritud

hasartmängukorraldajatele, sh kaebuse esitajale Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 56

tagatud teenuste osutamise vabadust. ELTL artikkel 56 näeb ette järgmist: Järgnevate sätete

kohaselt keelatakse liidu piires teenuste osutamise vabaduse piirangud liikmesriikide kodanike

suhtes, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis kui see isik, kellele teenuseid pakutakse. Euroopa

Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kohaldada käesoleva peatüki

sätteid kolmanda riigi kodanike suhtes, kes osutavad teenuseid ja asuvad liidu piires. ELTL artikli

52 lg-st 1 tulenevalt on lubatud piirangud, mis on õigustatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või

rahvatervise huvides. Ka käesolevas asjas on Tallinna Ringkonnakohus osundanud 10.12.2010

määruses sellele, et Euroopa Kohus on oma kohtupraktikas tunnustanud mitmeid ülekaalukaid

üldisi huve, mille puhul on piirangud õigustatud. Näiteks Euroopa Kohtu 06.03.2007 otsuses

liidetud kohtuasjades C-338/04, C-359/04 ja C-360/04 (nn Placanica jt kaasus) p-s 46 on kohus

viidanud tarbijakaitse, pettuste ja hasartmängudega seotud liigse kulutamise ennetamise ning üldise

avaliku korra säilitamise eesmärkidele. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et „võitlus kuritegevuse

vastu võib endast kujutada ülekaalukat üldist huvi, mis õigustab piiranguid ettevõtjate suhtes, kellel on õigus

hasartmängusektoris teenuseid osutada. Arvestades saadava tulu ja mängijatele pakutavate potentsiaalsete võitude

suurust, hõlmavad need mängud väärtegude ja pettuste toimepanemise kõrgendatud ohtu.“ (vt Euroopa Kohtu

08.09.2009 otsus kohtuasjas C-42/07, p 63). Seega ehkki HaMS § 52 lg 1 piirab täielikku teenuste

osutamise vabadust Euroopa Liidu liikmesriikides, on eeltoodud põhjustel tegemist lubatud

piiranguga.

19. Kuna hasartmängude valdkonda ei ole Euroopa Liidu tasandil ühtlustatud, on iga liikmesriigi

ülesandeks määratleda neis valdkondades vastavalt oma väärtustele nõuded, mis tagavad asjaomaste

huvide kaitse (vt nt Euroopa Kohtu 08.09.2009 otsus kohtuasjas C-42/07, p 57). Eelpool viidatud

Euroopa Kohtu lahendis Placanica jt kaasuses p-s 48 on märgitud, et „kuigi liikmesriigid on vabad

määrama kindlaks oma hasartmängualase poliitika eesmärgid ja vajaduse korral täpselt määratlema

soovitud kaitse taseme, peavad kehtestatud piirangud vastama oma proportsionaalsuselt siiski

tingimustele, mis tulenevad Euroopa Kohtu praktikast“. Eelpool viidatud Euroopa Kohtu

kohtuasjas C-42/07, kus osapooleks oli ka Bwin International Ltd, leidis kohus, et internetis

hasartmängude käitamiseks ainuõiguse andmine ühele ettevõtjale, kes on otseselt avaliku võimu

järelevalve all, võimaldab nimetatud kohtuasjas toodud juhtudel juhtida mängude käitamise ringi ja

seda võib pidada sobivaks, et kaitsta tarbijaid ettevõtjate toimepandud pettuste eest. Lisaks toodi

otsuses välja, et üksnes asjaolu, et selline ettevõtja pakub hasartmänguteenuseid interneti kaudu

seaduslikult teises liikmesriigis, kus on tema asukoht ja kus ta peab täitma seadusest tulenevaid

nõudeid ja alluma selle riigi pädevate ametivõimude kontrollile, ei ole piisav tagatis, et kaitsta

liikmesriigi tarbijaid pettuste ja kuritegevuse ohtude eest, võttes arvesse raskusi, mis võivad

asukohaliikmesriigi ametivõimudel sellistel asjaoludel ettevõtjate kvaliteeti ja ausust hinnates

tekkida.

20. HaMS-s sätestatud regulatsiooni eesmärk HaMS § 1 lg 1 kohaselt on kehtestada kõrgendatud

nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestada meetmed mängijate kaitseks, vähendada

hasartmängude negatiivseid tagajärgi ja nende mõju ühiskonnale. HaMS eelnõu seletuskirja kohaselt

on HaMS eesmärgiks reguleerida nõudlust hasartmängude järele, vältida ja piirata võimalikke

hasartmängudega tavapäraselt seonduvaid majanduslikke ning sotsiaalseid negatiivseid tagajärgi, seal

hulgas kuritegusid ning pettuseid, samas on rõhutatud ka vajadust parandada hasartmänguteenuste

kvaliteeti ja hasartmängusektori mainet. Hasartmängude korraldamine on HasMS eesmärke silmas

pidades tegevusala, mida riik ei ole otsustanud tulenevalt oma järjekindlast hasartmängupoliitikast

soodustada, kuna hasartmängude ohtlik mõju inimestele võib kohtu hinnangul pidada suisa

üldteada asjaoluks. Ohtlikkus seisneb selles, et hasartmängude mängimine võib tekitada sõltuvust,

millest vabanemine võib osutuda väga raskeks. Sõltuvus omakorda võib olla nii raskekujuline, et

laostab nii inimese kui tema perekonna, muutes hasartmängusõltlase mitteusaldusväärseks

partneriks nii tööalastes suhetes kui kõikvõimalikes varalistes suhetes. Seetõttu leiab kohus, et antud

juhul ei ole isegi oluline, et vastustaja ei ole oma positsioonile lisanud täpseid statistilisi uuringuid

hasartmängude ja eriti just interneti teel pakutavate hasartmängude kahjulikust mõjust. Arusaadavalt

on riigil ülekaalukas avalik huvi vähendada hasartmängude kättesaadavust ka nende korraldajate

arvukuse piiramise teel. See piirab ettevõtlusvabadust, kuid ei riku seda. Kuna Euroopa Liidu

tasandil ei ole nõudeid hasartmängude korraldamisele ühtlustatud, ongi hasartmängupoliitika riigiti

erinev ja on paratamatult mõnes riigis liberaalsem ja teises jälle konservatiivsem. Eestis on

järjekindlalt viljeletud konservatiivset hasartmängupoliitikat. Kuna EL tasandil ühtlustatud nõuded

puuduvad, ei ole Eestil võimalik ka lubada kaebajat hasartmänguturule tema Austrias, Gibraltaril

või Maltal saadud tegevuslubadega, kuna Eesti nõuded ei ühti nimetatud riikides kehtivate

nõuetega. Konkreetselt ei paikne kaebaja hasartmängu korraldamiseks kaughasartmänguna

kasutatavat tarkvara sisaldav server Eestis, mis on aga Eesti HasMS § 52 lg 1 nõue ja ilmselgelt

mitte Austria ega Malta lubade eelduseks olnud nõue. HasMS-s on lisaks tegevus- ja korraldusloa

nõudele ka hulgaliselt muid piiranguid, nt HasMS § 10 lõikes 1 toodud täiendava reservkapitali nõue

ja § 9 lõike 2 kohaselt peab see olema hasartmängukorraldaja ainus tegevusala.

21. Erinevate teenuste osutamisele ja kaupade müümisele on riigil õigus kehtestada piiranguid, kui

need on põhiseadus §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega kooskõlas ega riku ka ELTS § 56.

Põhiseaduse § 31 teine lause sätestab, et seadus võib kehtestada ettevõtlusega tegelemise õiguse

kasutamise tingimused ja korra. Nii on seadustes erinevaid ettevõtlusvabaduse piiranguid

kehtestatud näiteks äriühingu õiguslikule vormile, aktsiakapitali suurusele (nt krediidiasutuste

seaduse § 131 sätestatud nõuded krediidiasutusena tegevusloa taotlemiseks). Erinevate

tegevuslubade vajalikkus ettevõtlusega tegelemise eeldusena on samuti laialt kasutatav, mille kohta

võib ohtralt näiteid tuua. Ettevõtlusvabadusele kui põhiõigusele saab seadusega teha piiranguid, kui

need on proportsionaalsed ega riku võrdse kohtlemise põhimõtet.

22. Kaebuse esitaja ei ole tegevus- ja korralduslube taotlenud ja toonud sellega seoses välja asjaolu,

et ta ei vasta ühele korraldusloa eelduseks olevale hasartmängu korraldamise nõudele. Nimelt

sätestab HaMS § 52 lg 1 hasartmängu korraldamiseks kaughasartmänguna eelduse, et kasutatavat

tarkvara sisaldav server peab asuma Eestis ja selle valdaja peab tagama järelevalveametnikele

takistamatu ligipääsu serverile. Kaebuse esitaja hinnangul on selline nõue ebaproportsionaalselt

koormav. Hasartmängude korraldamise osas sidevahendite, sh ka interneti vahendusel, märgitakse

HasMS seletuskirjas seda, et välisoperaatorite poolt interneti vahendusel Eestisse suunatud

hasartmänge on tehniliselt keeruline piirata ning vaid Eesti järelevalvele allutatud korraldajate puhul

on mängijatel võimalik eeldada, et hasartmänge korraldatakse ausal, turvalisel ning vastutustundlikul

viisil. Kohus nõustub selle käsitlusega. Iseenesest on kaebuse esitajal õigus selles, et ka regulaarse

monitoorimise ja aruandekohustusega on võimalik järelevalvet teostada, kuid see seab siiski Eesti

järelevalveametnikele teatud takistusi. Muuhulgas ei ole olukorras, kus server ei paikne Eesti

jurisdiktsiooni all, võimalik serverile ligipääsu keelamise, aruande esitamata jätmise või mingil

põhjusel

monitooringu

takistatuse

korral

Eesti

riigil

võimalik

samas

mahus

oma

järelevalvekohustusi täita kui siis, kui server paikneks Eestis. Paratamatult tuleb serveri välismaal

paiknemisega sisse välismaine element, mis võib raskendada järelevalve teostamist. Et aga Eesti riigi

järjepidev hasartmängupoliitika on konservatiivne ja seda tegevusala kontrollitakse oluliselt

rangemalt kui näiteks muid meelelahutusäri valdkondi, on HaMS § 52 lg 1 nõue serveri Eestis

paiknemiseks õiguspärane ja ka proportsionaalne. Asjaolu, et HaMS § 52 lg-st 1 tulenevalt peab

kaughasartmängu korraldamiseks kaughasartmänguna kasutatavat tarkvara sisaldava serveri Eestisse

paigutama, mistõttu peab kaebaja tegema ilmselt lisakulutusi, ei piira liigselt tema õigusi ja vabadusi,

sh ka teenuste osutamise vabadust. Käesoleval juhul ei ole kaebaja huvid kaalukamad rahva tervisest

ja avalikkuse üldistest huvidest, kuhu kuulub ka võitlus kuritegevusega ja laialdane tarbijakaitse.

Kaebuse esitaja ei ole ka kuidagi põhjendanud ega tõendanud seda, et serveri Eestisse paigutamine

oleks tõepoolest seotud ülemääraste kulutustega. Lisaks on muudel juhtudel kui interneti teel

välisriigis teenuse pakkumise puhul paratamatult vaja ka kohapealset esindust, töötajaid,

kontaktisikuid.

23. Teiseks on kaebuse esitaja toonud tegevus- ja korraldusloa hankimata jätmisel välja asjaolu, et

nende saamiseks taotluste esitamisel on riigilõivud väga suured, kaebuse kohtuse laekumise hetkel

vastavalt 750 000 ja 50 000 krooni. Kaebuse esitaja on leidnud, et sellised lõivumäärad on vastuolus

ELTL-s sätestatud tegutsemisvabadusega. Kohus leiab, et arvestades hasartmängude korraldamise

kui tegevusala sotsiaalselt tundlikku olemust on riik siinkohal teadlikult kehtestanud sellel alal

tegutseda soovivatele juriidilistele isikutele täiendava barjääri. Ilmselgelt ei ole hasartmängude

korraldamine tegevusalana riigi poolt soositud tegevus, pigem vastupidi. Ka tavapärasest suurem

riigilõiv tuleb siinkohal lugeda proportsionaalseks, kuna selle eesmärk – ohjeldada hasartmängude

kättesaadavust elanikkonnale - kaalub üles juriidiliste isikute ärihuvi hasartmänge korraldada.

Kohus leiab ka, et kuigi HasMS seletuskirjas on märgitud tegevus- ja korralduslubade andmisel ühe

eesmärgina täiendava maksutulu laekumine Eesti riigi eelarvesse, on selles osas ilmselgelt tegemist

täiendava eesmärgiga. HaMS § 16 lg 1, § 22 lg 1 p 4, § 52 lg 1 ja § 56 lg 2 peamiseks eesmärgiks on

siiski tagada tarbijate kaitse, vähendada hasartmängude negatiivseid tagajärgi, milleks muuhulgas on

ka kuritegevus (ka pettused) ja erinevad sotsiaalsed mõjud (ka hasartmängusõltuvus), ja nende mõju

ühiskonnale.

24. Kohus ei saa nõustuda kaebuse esitajaga ka selles, et interneti vahendusel teostatav

kaughasartmäng on sootuks turvalisem tavapärasest hasartmängust. Kohus leiab, et interneti teel

hasartmängude korraldamisel on vähemalt kaks täiendavat asjaolu, mis muudavad selle ohtlikumaks

tavapärase hasartmänguga, kus isik peab ise teenusepakkuja juurde kohale minema. Esiteks on

kaughasartmäng isikule pidevalt ja ükskõik kus kohas viibides kättesaadav. Teiseks on küll

kehtestatud vanusepiirang ning isikutuvastusnõue, kuid sellisel juhul ei saa siiski tagada seda, et

tuvastatud täisealise isiku asemel mängib alaealine, kes on leidnud isiku, kes tema eest oma

isikuandmeid annaks. Samuti võib alaealine viibida hasartmängu mängimise juures ja seda pealt

vaadata. Ka Euroopa Kohus on 08.09.2009 otsuses kohtuasjas C-42/07 samuti märkinud, et

kuivõrd tarbija ja ettevõtja vahel puudub otsene kontakt, hõlmavad internetis pakutavad

hasartmängud erinevat laadi ja selliste mängude traditsioonilise turuga võrreldes oluliselt suuremaid

ohte seoses pettustega, mida ettevõtjad tarbijate suhtes toime võivad panna. Veel on Rohelises

raamatus Interneti hasartmängude kohta siseturul (tlk 111 jj) on märgitud lk-l 6: „Interneti

kasutuselevõtt ja interneti hasartmänguvõimaluste kiire kasv koos märkimisväärselt erinevate riikide

õigusnormidega ei ole mitte üksnes suurendanud hasartmänguteenuste seaduslikku pakkumist teatavates

liikmesriikides, vaid on toonud kaasa ka ulatusliku loata tegutseva piiriülese turu. See hõlmab musta turgu

(litsenseerimata ja ebaseaduslikud kihlveod ja mängud, sealhulgas kolmandatest riikidest) ja nn halli turgu (ühes või

enamas liikmesriigis nõuetekohaselt litsenseeritud ettevõtjad reklaamivad ja/või pakuvad hasartmänguteenuseid teise

liikmesriigi kodanikele, omamata selleks vastavate riikide eriluba.“ Viimasest lausest nähtub ka, et ka

rohelises raamatud mööndi täielikult riiklike erilubade nõudmise võimalikkust.

25. Ka ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas 10.12.2010 tehtud määruses leidnud, et kaebajalt

ei ole iseenesest ära võetud õigust kaughasartmängu korraldamiseks, vaid kaebaja peab üksnes

taotlema tegevusluba hasartmängu korraldamiseks HaMS §-s 17 sätestatud korras ja seejärel

taotlema tegevusloa alusel korraldusluba kaughasartmängu korraldamiseks HaMS §-s 23 sätestatud

korras.

26. Tegevus- ja korralduslubade nõue ei ole kaebuse esitaja suhtes ebavõrdne kohtlemine.

Tegevus- ja korralduslubade nõue kehtib kõikidele hasartmängu korraldajatele sõltumata nende

asukohast, seega nii Eestis alaliselt tegutsevatele äriühingutele kui ka muudes EL riikides asuvatele

äriühingutele. Ka EL toimimise lepingu artikli 61 kohaselt niikaua kui teenuste osutamise vabaduse

piirangud ei ole kaotatud, rakendab iga liikmesriik selliseid piiranguid kõigi isikute suhtes, kes

osutavad teenuseid artikli 56 esimeses lõigus määratletud tähenduses, tegemata vahet nende

kodakondsuse või elukoha alusel. Kohtu hinnangul tähendaks kaughasartmängukorraldajatelt

tegevus- ja korralduslubade mitte nõudmine hoopis teiste hasartmängukorraldajate ebavõrdset

kohtlemist, kui nemad peaksid esmalt vastavad load hankima. Seega on HasMS kehtestatud

tegevus- ja korralduslubade hankimise nõuded välismaal registreeritud äriühingute osas kooskõlas

ka ELTL-ga.

27. Mis puutub ärakuulamisõiguse tagamata jätmisse, siis leiab kohus, et antud juhul puudus selleks

vajadus, kuna HaMS ei näe ette kaalutlusõigust otsustamisel selle üle, kas tegevust (sh

kaughasartmängude korraldamist) lubada või mitte. Nii on kaebuse esitajal küll õigus sellest, et

vaidlustatud haldusakt rikkus tema õigusi, ent ärakuulamisõiguse tagamine ei oleks haldusakti sisu

saanud muuta, kuna õiguslik järel sisaldus imperatiivselt HasMS § 56 lõikes 2.

28. Kaebaja on märkinud ka, et Euroopa Hasartmängu Assotsiatsioon (European Gaming &

Betting Association) on Eesti suhtes esitanud Euroopa Komisjonile kaebuse HaMS ja Euroopa

Liidu õiguse vastuolu kohta ning nimetatud kaebus kuulub menetlemisele kohtuvälises korras.

Kuna Euroopa Komisjon ei ole käesolevaks ajaks asunud seisukohale, et HaMS oleks vastuolus

Euroopa Liidu õigusega, siis ei ole ka kohtul alust tõlgendada HaMS tegevus- ja korralduslubade

väljastamist

reguleerivaid

sätteid

eeltoodust

erinevalt

ning

kaebaja

ettevõtlusvabadust

põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt piiravatena.

29. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud

enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda

kanda

Kadriann Ikkonen

kohtunik