3-11-298/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.07.2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-298

Haldusasi

J.T. kaebus Tartu Vangla 29.11.2010 käskkirjale nr 1-

4/2729

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: J.T.

Vastustaja: Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte kanda.

3. Sekretäril edastada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse

otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei

taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD

1. Tartu Vangla 29.11.2010 käskkirjaga nr 1-4/2729 karistati kinnipeetava J.T.d

distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks vangla justiitsministri 30.11.2000

määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 82 lg 3, vangistusseaduse

(edaspidi VangS) § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVK) p 12.5.4 nõuete süülise

rikkumise eest. J.T. rikkumine seisnes selles, et 30.10.2010 kella 11.45 paiku omas suus

kilesse pakitud tubakat ca 3 sigareti jagu. J.T. esitas 22.12.2010 Tartu Vanglale vaide Tartu

Vangla 29.11.2010 käskkirja 1-4/2729 tühistamiseks. Tartu Vangla jättis 21.01.2011

vaideotsusega E5 643-1 J.T. vaide rahuldamata ja leidis, et käskkirja andmine oli õiguspärane.

2. Tallinna Halduskohtusse saabus 04.02.2011 J.T. kaebus Tartu Vangla 29.11.2010

käskkirjale nr 1-4/2729. Kaebaja taotleb ka riigilõivust vabastamist ning vastustajalt

vaideotsuse väljanõudmist seoses sellega, et tal endal on koopiate tegemise võimalus piiratud.

Kohus jättis 08.02.11 kohtumäärusega kaebuse käiguta ning kohustas kaebajat esitama kohtule

vaideotsuse ärakirja. Riigilõivust vabastamise taotluse jättis kohus lahendamata kuni on selge,

kas kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.

3. Kaebaja edastas 11.02.11 kohtule nõutud vaideotsuse koos lisadega.

4. 22.02.2011 määrusega jättis kohus kaebuse korduvalt käiguta, kohustades kaebajat tasuma

riigilõivu osaliselt.

5. Kaebaja esitas 28.02.2011 määruskaebuse kohtu 22.02.2011 määrusele, millega jäeti

kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks osaliselt rahuldamata.

6. Kohus tegi 01.03.2011 kohtunõude kinnipidamisasutusele, kus kaebaja hetkel viibib, et

välja selgitada kaebaja väidetavad muutunud asjaolud.

7. 02.03.2011 saabus kohtusse vastus kohtunõudele.

8. 07.03.2011 kohtumäärusega rahuldas kohus määruskaebuse, vabastas kaebaja täielikult

riigilõivu tasumisest kaebuselt, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla

ja andis viimasele tähtaja oma seisukoha esitamiseks.

9. Vastustaja edastas kohtule 5.04.2011 oma seisukoha, milles nõustus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

10. Kohtu 18.04.2011 määrusega määrati kohtuasja lahendamise vormiks kirjalik menetlus.

Menetlusosalistele anti tähtaeg viimaste täiendavate taotluste, tõendite ja oma lõplike

seisukohtade esitamiseks hiljemalt 10.05.2011.

11. Kaebaja esitas kohtule 25.04.2011 esialgse õiguskaitse taotluse, mida kohus palus

täpsustada.

12. Kaebaja edastas 03.05.2011 kohtule avalduse mille järgi ei soovi enam esialgse

õiguskaitse kohaldamist, kuna kandis juba ära karistuse, mille andmise üheks aluseks oli

käesolevas kohtuasjas 3-11-298 vaidlustatud käskkiri.

13. Kaebaja väljendas oma 10.05.2011 avaldusega soovi muuta tühistamiskaebus

õigusvastasuse tuvastamise kaebuseks.

14. Kohus aktsepteeris oma 25.05.2011 määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks ja

sellest tulenevalt andis pooltele uue aja viimaste täiendavate taotluste, tõendite ja oma lõplike

seisukohtade esitamiseks hiljemalt 8.06.2011. Kohtulahendi kuulutamise ajaks määras kohus

06.07.2011.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

15. Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla käskkirja nr 1-4/2729 ja soovib selle õigusvastasuse

tuvastamist põhjendatud huviga esitada kahju hüvitamise taotlus tulevikus, kuna käskkirjaga

määratud karistus on kaebaja poolt juba ära kantud.

16. Kaebaja väidab, et kuigi käskkirja järgi seisnes tema distsipliinirikkumine selles, et

30.10.2010 kella 11:45 paiku jalutuskäigult tulles oli tal suus kilesse pakitud tubakat ca 3

sigareti jagu, ei ole selline väide tõene. Kaebaja väidab, et näris suus üksnes kilejuppi, milles

ei olnud tubakat.

17. Kaebaja selgitab, et 30.10.2010 jalutuskäigult tulles oli läbiotsimine teostatud, kuid

ametnikku häiris kiletüki närimine ning viimane andis korralduse sülitada kiletükk talle pihku.

Kaebaja leidis, et selline käitumine on ametniku suhtes solvav ning karistatav kriminaalkorras

karistusseadustiku § 275 järgi. Kaebaja viskas kilejupi korraldust eirates trepile, sest

prügikasti ei olnud. Kaebaja väidab, et sellega intsident lõppes, keegi temalt seletust ei

nõudnud, aktile allkirja ei soovinud ja tema suundus sektorisse.

18. Kaebaja märgib, et distsiplinaarmenetluse käigus soovis ta videosalvestiste vaatlust, kuid

seda ei tehtud. Samuti ei võetud seletusi teistelt läbiotsimise juures viibinud ametnikelt ja

seega on läbiotsimist teostanud ametnik iseendale tunnistajaks. Kaebaja lisab veel, et

tubakatoodete kokkukorjamise koht ei ole määratletud ning sektori esine ei ole sektor.

19. Kaebaja leiab, et kilepakendi tubakaga võis treppidele jätta mõni teine kinnipeetav, kes

tuli jalutuskäigult. Samuti võis vanglateenistuja eelnevalt või hiljem trepilt ära võtta

kilepakendi ning teadmata põhjusel omistada selle kaebajale.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

20. Vastustaja leiab, et kaebaja väited, et tema näris suus ainult kilejuppi, on ümber lükatud

vanemvalvur K. Koppeli 25.11.2010 antud seletusega, millest nähtub, et korduvatele

korraldustele anda ära suust pakike, võttis kaebaja suust paki ja viskas selle koridori.

Vastustaja märgib, et vanemvalvur kinnitab seletuses, et teisi kinnipeetavaid koridoris ei

olnud ja treppidele visatud pakist avastas ta tubakat. Vastustajal puudub alus kahelda

vanglateenistuja poolt koostatud ettekandes, aktis ning seletuses. Ei ole tuvastatud asjaolu, et

vanemvalvur K. Koppelil oleks olnud põhjust esitada tõele mittevastavat ettekannet ja

seletust. Samuti leiab vastustaja, et kaebaja ei ole toonud välja konkreetseid asjaolusid, mis

võiksid viidata võimalikule ametniku pahatahtlikkusele seoses kaebajaga.

21. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et kaebajat on kolmel korral (10.06.2010 käskkirjaga

nr 1-4/907; 02.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1804 ja 09.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1874)

karistatud suitsetamistarvete hoidmise eest. Kaebajale on antud koheselt võimalus selgituste

andmiseks, kuid kaebaja ei ole seda soovinud ning esimesed selgitused andis 22.11.2010.

Sellest tulenevalt leiab vastustaja, et kaebajal piisavalt aega läbi mõelda oma selgituste sisu

ning

anda

menetluse

käigus

selliseid

selgitusi,

mis

võiksid

teda

vabastada

distsiplinaarkaristusest. Seetõttu ei pea vastustaja kaebaja väiteid usaldusväärseteks.

22. Kaebaja väitele, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole üle kuulatud tunnistajaid, märgib

vastustaja, et kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus taotlenud täiendavate tõendite

kogumist – tunnistajate ülekuulamise näol ega videosalvestise vaatlusena. Videosalvestistel ei

ole jäädvustatud heli, seega ei oleks võimalik videosalvestise vaatlusel kontrollida kaebaja ja

vanemvalvuri vahelist vestlust. Samuti ei võimalda videosalvestis tuvastada, millise eseme

viskas kaebaja trepile ning kas see kiletükk sisaldas tubakat. Seetõttu ei oleks videosalvestise

vaatlust andnud käesoleva distsiplinaarmenetluse juures tõenduslikku väärtust. Vastustaja

peab vajalikuks märkida, et teiste vanglateenistujate ülekuulamine ei annaks samuti

tõenduslikku väärtust, kuna tunnistajad saavad anda ütlusi faktiliste asjaolude kohta. Kuna

trepilt tõi kilepaki ära just vanemvalvur K. Koppel, ei saa teised vanglateenistujad kinnitada

ega ümber lükata kaebaja väiteid, kas vanemvalvur K. Koppel võttis treppidelt ära just selle

kileeseme, mille kaebaja sinna viskas. Seega ongi ainsateks menetluse käigus kogutud

tõenditeks vanemvalvuri K. Koppeli seletused, akt eseme leidmise/äravõtmise kohta ning

kaebaja enda selgitused. Kaebaja selgitused aga ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega.

23. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et kaebaja on toime pannud distsipliinirikkumise

ning vastustaja on kaebajat karistanud õiguspäraselt. Ükski kaebaja poolt kaebuses

väljatoodud asjaolu ei anna alust distsiplinaarkaristuse kehtetuks tunnistamiseks.

Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole rikutud ühtegi menetlusnormi sellisel määral, mis oleks

mõjutanud asja otsustamist või oleks aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.

24. Vastustaja palub jätta kaebaja kaebuse Tartu Vangla 29.11.2010 käskkirja nr 1-4/2729

õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

25. Kohus leiab, et käesoleva asja õigeks lahendamiseks on eelkõige vajalik

distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendite kaalumine ja kaebaja ning vastustaja väidete

usaldusväärsuse kontrollimine.

26. Kohus leiab, tuginedes talle esitatud materjalidele ja kaebusele, et käesoleval juhul ei ole

vaidlust sündmuste põhilises osas. Kaebaja ei vaidle vastu, et ta näris kilest eset, keeldus seda

üle andmast vangivalvurile vaatamata viimase korraldusele ja viskas selle läbiotsimise

ruumist läbi ukse välja koridori treppidele, kust valvur selle ära tõi.

27. Poolte seisukohad lahknevad põhiliselt osas, kas kaebaja näris paljast kiletükki või oli

tegemist kilepakiga, milles oli vastavalt vastustaja dokumenteeritud väidetele umbes 3

sigareti jagu tubakat. Samuti lähevad lahku poolte seisukohad küsimuses, milliseid korraldusi

andis vanglaametnik Koppel täpselt toimunud intsidendi käigus ja kas kaebajalt küsiti

seletust vahetult peale intsidenti.

28. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb usutavamaks lugeda vastustaja poolt

esitatud versioon sündmustest ja põhjendab seda järgmiselt. Nähtuvalt vahetult pärast

sündmust koostatud vanemvalvur Kristjan Koppeli ettekandest (tl 18) avastas ta 30.10.2010

kinnipeetav J.T. suust jalutuselt tuleku järgi läbiotsimist tehes kilest paki, milles oli ca 3

sigareti jagu tubakat.

29. Kaebaja ei vaidlusta ei oma kaebuse teisel leheküljel ega ka vaides (tl.20 pöördel)

asjaolu, et vangivalvur tõi koridorist treppidelt kilesse pakitud tubakapaki. Hiljem kohtule

esitatud täiendavates seisukohtades tõstatab kaebaja küsimuse asitõendi (tubakapaki)

hävitamise osas ja seab sisuliselt selle olemasolu kahtluse alla.

Kohus leiab, tuginedes dokumentaalsetele tõenditele, kaebaja enda distsiplinaarmenetluse

käigus esitatud vaidele ja kaebusele ning Aktile eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl. 18

pöördel), et usutavalt on tõendatud umbes kolme sigareti jagu tubakat sisaldanud

kilepakikese

leidmine

ja

olemasolu

distsiplinaarkaristuse

määramise

põhjustanud

vahejuhtumi toimumise kohas ja ajal ning selle leidmine treppidelt K. Koppeli poolt.

Nimetatud asitõend on küll hävitatud vastavalt Aktile 2553 Eseme leidmise/äravõtmise kohta

E 3100, kuid see ei muuda olematuks asitõendi kohta fikseeritud andmeid. Kohus küll

möönab, et tõendi olemasolul oleks võimalik ilmselt teostada näiteks DNA analüüs, kuid

arvestades distsiplinaarmenetluse iseloomu ja olemust, ei ole taolise ekspertiisi läbiviimine

ilmselt proportsionaalne ja vajalik, eriti juhul, kui esinevad ka muud tõendid, mis toimunut

rekonstrueerida võimaldavad.

30. Kohus on samuti seisukohal, et usaldusväärsed pole kaebaja väited, et vanemvalvur

käskis tal suus oleva kiletüki sülitada vangivalvuri pihku. Kohus peab nimetatud väidet

eneseõigustuslikuks, otsituks ja ebausaldusväärseks. Nimetatud väiteid ei ole kaebaja

esitanud ka oma esmases seletuses intsidendi kohta 22.11.2010.

Pooled ei ole vaidlustanud asjaolu, et korraldused kileeseme, mis oli kaebaja suus,

äraandmiseks tehti. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et need korraldused jäeti täitmata.

Vaidlust ei ole asjaolu suhtes, et kaebaja võttis korduva korralduse saamise järel kileeseme

suust ja viskas selle läbi avatud ukse treppidele, kust vanemvalvur selle kohe üles korjas.

Kohus on seisukohal, et arvestades toimunu asjaolusid on usutav, et kaebaja püüdis

läbiotsimise käigus avastatud keelatud esemest vabaneda visates selle endast võimalikult

kaugele ja lootis, et seda ei õnnestu kohe treppidelt üles leida. Juhul, kui ta tõesti ei soovinud

vanglaametniku solvata ja oleks tahtnud teda veenda, et tal ei ole suus midagi keelatut, oleks

ta võinud kiletüki oma pihku võtta ja näidata vangivalvurile.

31. Lisaks eeltoodule peab kohus võimalust, et näritud väikest kiletükikest on võimalik visata

ruumist välja endast mitme meetri kaugusele, väheusutavaks. Tulenevalt kile eripärast ja

füüsikaseadustest ei ole selle väikeste tükikeste viskamine mitme meetri kaugusele eriti

tõenäoline.

32. Tulenevalt asjaolust, et kaebaja on ise oma kaebuses märkinud, et temal nimetatud

ametnikuga varem pistmist ei ole olnud (tl 1 pöördel), ei pea kohus tõenäoliseks ka

vanemvalvuri pahatahtlikkust või kaebaja sihilikku süüstamist ning mingi varem

valmispandud tubakapakiki kasutamist selleks. Arvestades vaidlustatud intsidendi

toimumisega seotud asjaolusid ning vanemvalvuri viivitamatut minekut eemalevisatud eseme

järgi, peab kohus piisavalt usutavalt tõendatuks, et vanemvalvur tõi treppidelt ära just selle

eseme, mille kaebaja sinna viskas.

33. Kohus leiab samuti, et kaebaja enda kaebuse ja hiljem lisatud täiendustega on sisuliselt

tõendatud, et kaebaja keeldus pärast intsidendi toimumist selle kohta seletuse andmisest.

Nähtuvalt nendest dokumentidest, peab kaebaja igasuguste seletuste andmist vangla

administratsioonile enne vaide esitamist mõttetuks, kuna nendega niikuinii ei arvestata.

Kaebaja veendumuse järgi loetakse neid alles vaide esitamise puhul ja mitte varem (tl 2).

Kohus on seisukohal, et sellise vaate omaksvõtuga vähendab kaebaja ise võimalusi, et tema

põhjendatud argumendid on usaldusväärsed nende hilisemale hindajale või et neid

arvestatakse. Kohtu arvates on kaebaja väitest usaldusväärsem vanemvalvur K. Koppeli

30.10.2011 ettekandes toodud väide, et kaebaja keeldus kirjalike seletuste andmisest.

34. Eelpooltoodud asjaolusid kogumina hinnates leiab kohus, et kaebaja kaebuses esitatud

väited on ümber lükatud kogutud tõendite ja nende analüüsiga ning kaebus tuleb HKMS § 26

lg 1 p 6 alusel halduskohtu poolt jätta rahuldamata.

35. HKMS § 92 kg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole taotlenud kohtult menetluskulude väljamõistmist ja menetluskulud jäävad

poolte kanda.

Daimar Liiv

Kohtunik