3-11-1073/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-1073 Haldusasi

L. J. kaebus Tallinnas XXX tn X korteri erastamisega seonduvalt RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata L. J. taotlus haldusasja menetluse peatamiseks.

2. Tagastada L.J. kaebus läbivaatamatult.

3. Saata määruse ärakiri kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 11 lg 8; § 471).

ASJAOLUD

1. L. J. esitas 2. mail 2011. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tagastada temalt võõrandatud vara ja taastada tema omandiõigus korterile asukohaga Tallinn, XXX tn X. Kaebusest nähtuvalt sai kaebaja kõnealuse korteri 1985. a. Kaebaja soovis korterit erastada ning viis avalduse XX Majavalitsusse, kus ei võetud kaebaja avaldust vastu põhjendusega, et avalduse esitamise tähtaeg on möödas. Hiljem erastati korter kaebaja EVP-de eest ning kaebaja tasus ka muud erastamisega seotud kulutused, kuid korteri omanikuks sai teine isik.

2. Tallinna Halduskohus jättis 19. mai 2011. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks ja taotluste täpsustamiseks. Kohus hoiatas, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus läbivaatamatult. Kohtumääruses juhtis kohus kaebaja tähelepanu järgmistele asjaoludele: 1) kaebaja saaks halduskohtus põhimõtteliselt vaidlustada otsust, millega vaidlusalune korter erastati kaebaja isale E. M.-le (erastamisotsuse tühistamise või selle õigusvastasuse tuvastamise taotlus vastavalt HKMS § 6 lg 2 p 1 ja lg 3 p 1), kaebajalt erastamisavalduse vastuvõtmisest keeldumist (õigusvastasuse tuvastamise ja avalduse menetlemiseks kohustamise taotlus vastavalt HKMS § 6 lg 2 p 2) või nõuda erastamismenetluses tekitatud kahju hüvitamist (HKMS § 6 lg 3 p 3); 2) kaebuse materjalidest tulenevalt võib eeldada, et Tallinnas XXX tn X asuva korteri erastamisega seoses kohtusse pöördumise tähtajad on praeguseks möödunud, seega tuleb kaebajal kaebuse juurde kindlaks jäädes esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, näidates seejuures ära mõjuvad põhjused, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist; 3) kaebajal tuleb selgitada, miks korteri erastamine E. M.- le on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi ning millise eespool nimetatud taotluse kaebaja soovib esitada; 4) kaebaja ei kuulu selliste isikute hulka, kelle kaebus oleks riigilõivuseaduse (RLS) § 22 alusel riigilõivust vabastatud, mistõttu tuleb L. J. kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg-le 13.

3. L.J.-le toimetati määrus kätte 26. mail 2011. a ning kaebaja esitas 3. juunil 2011. a halduskohtule järgmised taotlused: 1) XXX tn X asuva korteri erastamise õigusvastaseks tunnistamine; 2) tähtaja ennistamine erastamisavalduse esitamiseks ja selle vastuvõtmiseks kohustamiseks; 3) tähtaja ennistamine kaebaja väljakirjutamise tühistamiseks aadressilt XXX tn X; 4) korteri erastamisdokumentides ja ostu-müügilepingus E. M. isikuandmete asendamine L. J. isikuandmetega ning korteri kandmine kinnistusregistrisse L. J. nimele.

4. 27. juunil 2011 saabus kohtule L. J. taotlus, milles ta palub peatada haldusasja menetlus seoses kriminaalasjaga.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 3 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Kohus leiab, et kuigi kaebaja on taotlusi täpsustanud, esineb kaebuses siiski puudusi, mida kaebaja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud ja mis takistavad kaebuse menetlusse võtmist.

6. Kaebaja eesmärki arvestades tõlgendab kohus täpsustatud taotlusi selliselt, et L. J. on esitanud vaidlusaluse korteri E. M.-le erastamise (erastamisotsuse) õigusvastasuse tuvastamise nõude (HKMS § 6 lg 3 p 1) ja erastamisavalduse menetlemiseks (vastuvõtmiseks) kohustamise nõude (HKMS § 6 lg 2 p 2). Põhimõtteliselt saab L. J. halduskohtule esitatud kaebusega nõuda ka õigusvastase erastamisotsusega tekitatud tagajärgede kõrvaldamist (riigivastutuse seaduse § 11). Selliste taotlustega kaebuse menetlemise eest tuleb aga tasuda riigilõivu riigilõivuseaduse § 57 lg-s

13 ettenähtud suuruses.

Kohus juhtis kaebuse käiguta jätmise määruses kaebaja tähelepanu vajadusele riigilõivu tasuda, kuid L. J. ei ole esitanud tõendit riigilõivu tasumise kohta ja ka kohtu kantselei kontrollitud elektroonilistest laekumistest ei nähtu riigilõivu tasumist käesolevas haldusasjas. Kaebaja märgib kaebuses ja vastuses kaebuse käiguta jätmise määrusele, et on riigilõivu tasumisest vabastatud RLS § 22 lg 1 p 3 alusel, kuna on ebaseaduslikult süüdimõistetud seoses tema esitatud erastamisavalduse vastuvõtmisest keeldumisega ning korteri erastamisega tema tahte vastaselt teise isiku nimele. Kohus kaebajaga ei nõustu. RLS § 22 lg 1 p 3 kohaselt ei võeta riigilõivu ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku väärteokaristuse rakendamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamise eest. Kaebaja ei ole esitanud kaebust, mis oleks suunatud tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse tühistamisele või sellega tekitatud kahju hüvitamisele. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja ei kuulu ka nende isikute hulka, kes on riigilõivust vabastatud RLS § 22 lg 1 p 6 alusel, kuna vaidlusalune korter ei ole õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara ning kaebaja ei kuulu kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ka õigusvastaselt represseeritud isikute hulka okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 2 lg 1 kohaselt. Samuti ei laiene kaebuse esitaja ükski teine RLS § 22 riigilõivu tasumisest vabastamise alus. L. J. ei ole ka taotlenud enda riigilõivu tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu.

Kuna kaebuse esitajal oli kohustus riigilõivu tasuda, ta ei ole kohtu antud tähtajaks riigilõivu tasunud ja kohus on hoiatanud kaebajat riigilõivu tasumata jätmise tagajärgede eest, tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult HKMS § 11 lg 3 alusel.

7. Kohus märgib täiendavalt järgmist. Kinnistusraamatust nähtuvalt on XXX tn X korteri omanikuks E. M.. Kaebuse taotlusi võib mõista ka selliselt, et L. J. taotleb muuhulgas kinnistusraamatu kande muutmist. Eeldusel, et see taotlus ei ole hõlmatud õigusvastase erastamisotsuse tagajärgede kõrvaldamise taotlusest, tuleks see tagastada HKMS § 11 lg 4 alusel, sest sellise taotluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus selgitas kaebuse käiguta jätmise määruses, et hagi kinnistusraamatu kande muutmiseks esitatakse maakohtusse. Kohus jääb selle seisukoha juurde ning selgitab täiendavalt, et maakohtu pädevus sellist hagi läbi vaadata tuleb TsMS §-dest 1 ja 9, mille kohaselt on tsiviilasjaks eraõigussuhtest tulenev kohtuasi ja tsiviilasja lahendamiseks on pädev maakohus, ning asjaõigusseadusest. Kaebuse lisades märgitud asjaolusid arvestades (kinnistusraamatusse omanikuna kantud E. M. on surnud ja L. J. on üks tema pärija) võib kinnistusraamatu kande parandamise alus tuleneda ka pärimisseadusest. HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

8. Kuna kaebus tuleb eespool toodud põhjustel tagastada, ei ole alust rahuldada L. J. taotlust haldusasja menetluse peatamiseks. Taotlus on ka täielikult põhistamata.

9. Kohus selgitab L. J.-le, et HKMS § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uue samasisulise kaebusega halduskohtusse, kui kaebaja tasub RLS § 57 lg-s 13 ettenähtud riigilõivu. Kaebaja võib taotleda ka enda riigilõivu tasumisest vabastamist maksujõuetuse tõttu HKMS § 91 lg 1 sätestatud alusel. Riigilõivu tasumisest vabastamine on erandlik ja maksejõuetust tuleb tõendada kaebajal endal.

Monika Laatsit