2-11-5679/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-5679

1(7)

K O H T U M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Võtta J F ära lapse A F isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus.

3. Seada A F üle eestkoste ning määrata A F eestkostjaks T F kuni A F täisealiseks saamiseni.

4. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning on kohustatud:

- hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma tegevuses eestkostetava huvidest;

- valitsema eeskostetavate olemasolevat vara, sooritama selleks vajalikke tehingud, käsutada rahalisi vahendeid pankades.

5. Eestkostjal tuleb:

- esitada Viru Maakohtu kohtumajale kirjalik nimekiri alaealise A F vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta;

- esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 05. juuliks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid;

- teatama kohtule oma elukoha muutusest.

6. A F ei või ilma T F nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki A F otseseid tsiviilkohustusi või kui A F täitis tehingu vahenditega, mille Kohtuasja number 2-11-5679 Määruse tegemise aeg ja koht

05. juuli 2011.a, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Hooldusõiguse piiramise ja eestkoste seadmise menetlus Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: T F (IK XXX) Puudutatud isikud:

A F (IK XXX), esindaja Tiina Mare Hiob J F (IK XXX) Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu)

2-11-5679

2(7) andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

7. T F peab hoidma oma vara eraldi A F varast ega tohi kasutada A F vara oma huvides.

8. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest T F.

9. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumäärusele on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

T F esitas 11. veebruaril 2011.a kohtule avalduse J F vanema hooldusõiguse piiramiseks ja alaealisele A F eestkostja määramiseks. Alaealise ema J F asukoht on teadmata, ei tööta, on töövõimetu, lapse ülalpidamiseks raha ei anna, ei osale lapse kasvatamisel, temal on alkoholisõltuvus. Sünnist saadik elab A F vanaema juures, on tema ülapidamisel ja hoole all. J F on kolmel korral kohtulikult karistatud. T F palub määrata ennast lapse eestkostjaks.

Avalduse alusel algatas kohus hagita menetluse, kaasas menetlusse A F elukohajärgse eestkosteasutuse Narva Linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) ning määras lapsele esindaja.

Eestkosteasutuse arvamus (tl 26-27)

15. märtsil 2011.a kohtule esitatud kirjalikus arvamuses leiab eestkosteasutuse esindaja lastekaitseinspektor Leili Korp, et on põhjendatud ära võtta J F isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus alaealise A F suhtes ning määrata lapsele eestkostja.

J F asukoht on teadmata, tema eluviis on asotsiaalse inimese eluviis, tal on alkoholisõltuvus. Isikuhooldusõiguse äravõtmine on põhjendatud sellega, et J F sellise pideva eluviisi tõttu ei saa täita lapse A F vanema kohustusi ja sellega on põhjendatud oht lapse jaoks. Varahooldusõiguse äravõtmine on põhjendatud sellega, et ei ole otstarbekas seda jätta isikule, kes ei ole suuteline oma lapse eest hoolitsema.

Lastekaitseinspektor 09.03.2011.a külastas A F perekonda. Vestluse käigus on tehtud kindlaks, et pärast seda, kui ema J F lahkus, elab laps vanaema T F perekonnas. Korteris on lapsel tuba õppimiseks ja puhkamiseks, on olemas vajalik mööbel, rõivad, jalatsid, koolitarbed ja teised esemed. Narva linn on seisukohal, et T F omadused ja võimed võimaldavad tal täita eestkostja kohustusi. Tema elutingimused, varaline seisund, perekonnaliikmete omavahelised suhted ja

2-11-5679

3(7) psühholoogiline kliima on lapsele soodsaks eluja kasvukeskkonnaks. Tervislikke vastunäidustusi lapse eestkostele võtmiseks T F ei ole. Kolmeliikmeline perekond elab kahetoalises korteris. T F tegeleb kohusetundlikult A F hoolitsemise ja kasvatamisega.

A F esindaja arvamus (tl 35-37)

Advokaat Tiina Mare Hiob kohtus 08.03.2011.a eestkostja kandidaadi T F ning võttis 25.03.2011.a telefoni teel ühendust A F raviarstiga – lastepsühhiaatri dr R. Belõtševiga.

T F ei tea midagi oma tütrest J, pole teda ammu näinud. J F on liikumispuudega invaliid peale autoõnnetust. Avaldajale on teada, et J F esinevad tõsised alkoholija narkoprobleemid, isik on korduvalt karistatud nii varavastastekui narkokuritegude toimepanemise eest. Avaldaja kinnitusel elab J F Tallinnas kellegi meesterahvaga üürikorteris, tema eluviisid ei ole muutunud.

Dr R.Belõtševi kinnitusel peaks A F elu korraldama keegi teine isik, mitte vanaema T F. A F esineb tõsine psüühikahäire. A F tuleb tegeleda väga tõsiselt, teda juhendada, kontrollida, suunata ja kindlustada vajalike ravimite manustamine. Dr R.Belõtšev kahtleb, kas vanaema sellega toime tuleb, kuna on ise puudega inimene, vanaisa on puudega inimene ja vanaemal pole lapselapsega intensiivseks tegelemiseks piisavalt võimekust.

Eeltoodust tulenevalt on A F esindaja seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt – st osas, mis puudutab J F lapse isikuja varahooldusõiguse täielikku äravõtmist PKS § 135 tähenduses. J F ei ole last kasvatanud, tema eest hoolitsenud, vaatamata lapse erivajadusele ja haigusele taganud lapsele vajalikku ravi ja stabiilset elukorraldust. Ema on poja õigusi ja huve kahjustanud. J F on jätnud lapse alates 2-st elukuust vanaema kasvatusele, ei ole kindlustanud lapsele vajalikku ravi, hoolitsust, majanduslikku toimetulekut ega ülalpidamist. J F on alkoholija narkosõltlane, korduvalt karistatud isik. A F esindaja on seisukohal, et J F suhtes ei ole võimalik muude toetavate abinõudega isikut kohustada ega abistada ega suunata vanemakohustusi täitma.

T F on asunud tegema koostööd A F raviarstiga ja eestkosteasutusega ning mõistnud koostöö tähendust A F tervisele. T F on valmis eestkostjana lähtuma dr R.Belõtševi ettepanekust ja arvamusest, kuna T F endal teadmised erivajadustega lapse raviks ja hoolduseks puuduvad.

Eeltoodu põhjal nõustub esindaja T F määramisega A F eestkostjaks.

Asjast puudutatud isiku A F ärakuulamine

05.05.2011.a kohtus ärakuulatud A F selgitas, et on nõus, et vanaema kasvatab. Viimast korda nägi ema haiglas oktoobris, paar korda on ema helistanud vanaemale, emaga ei kohtunud. Vanema koos tädiga kasvatab teda lapsepõlvest, ema raha ei anna üldse. Kui oli Tallinnas, siis vahel ostis magusat. Vanaema juures on hea elada, seal on oma tuba. Vanaema aitab õppida. Seisund on praegu parem, tarvitab ravimeid.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi T F oma avalduse juurde.

J F ei ilmunud kohtuistungile.

Narva linna esindaja ja alaealise A F esindaja toetavad T F avaldust J F isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse täielikult äravõtmiseks alaealise A F suhtes. Paluvad määrata lapse eestkostjaks T F.

2-11-5679

4(7)

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et J F tuleb täielikult ära võtta isikuja varahooldusõigus alaealise A F suhtes, määrata A F üle eestkoste ning A F eestkostjaks määrata T F.

Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et A F ema on J F. J F on vallasema, lapse isa kohta andmed puuduvad.

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Perekonnaseaduse § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 127 järgi hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara eest, muu hulgas last esindada.

Seega on vanemal kohustus oma lapse eest hoolitseda, teda kasvatada ning tema vara eest hoolt kanda.

A F ja T F ütlustest nähtuvalt ei ole J F seda teinud. Ta ei ole oma last kasvatanud, tema järele valvanud ega tema käekäigu eest hoolitsenud. J F ei ela koos oma poja A F ega anna raha tema ülalpidamiseks. Asjaolu, et J F on töötu, ei vabasta teda lapse eest hoolitsemise kohustusest. Seega on J F jätnud lapse hooletusse (kellegi teise kasvatada) ning oma vanema kohustusi ei täida. Asjaolu, et J F oma lapse eest ei hoolitse, kinnitavad ka Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja lastekaitseinspektor Leili Korp ja lapsele määratud esindaja.

PKS § 134 lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab lapse hooletussejätmine või vanemate suutmatus täita oma kohustusi ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib kohus lapse heaolu ohustamise korral muuhulgas kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isikuvõi varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. PKS § 135 lg 2 järgi võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

J F ei täida oma kohustusi lapse hoolitsemisel ja kastavamisel ega pea last ülal. T F ja A F ütlustest nähtub, et J F ei täida ega kavatse täita oma kohustusi lapse eest hoolitsemisel ega anda talle ülalpidamist.

Avaldaja ütluste kohaselt J F esinevad tõsised alkoholija narkoprobleemid, ta on korduvalt karistatud nii varavastastekui narkokuritegude toimepanemise eest. Seda tõendab ka Karistusregistri väljavõte.

Kohus leiab, et kuivõrd J F ei ole oma kohustusi pikka aja jooksul täitnud (laps elab vanaema juures sünnist saadik), on põhjust eeldada, et mistahes kohtupoolne korraldus hooldusõiguse rakendamiseks ei anna tulemusi. Lapse hooletusse jätmisest tuleneva ohu ärahoidmiseks tuleb võtta J F ära hooldusõigus alaealise lapse A F suhtes täielikult.

2-11-5679

5(7) PKS § 171 lg 1 järgi, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.

Kuna kohus võtab A F emalt ära hooldusõiguse, tuleb alaealisele PKS § 171 lg 1 kohaselt määrata eestkostja. Eestkostjaks võib määrata füüsilise isiku, juriidilise isiku või lapse elukohajärgse vallavõi linnavalitsuse.

A F eestkostjaks olemiseks on andnud nõusoleku T F, kelle juures sünnist saadik A F elab. T F eestkostjaks määramisega on nõus ka lapse esindaja advokaat Tiina Mare Hiob ja Narva Linnavalitsuse esindaja. A F on avaldanud kohtule, et soovib elada vanaema T F juures ning on nõus, et T F oleks tema eestkostjaks.

Kohus leiab, et puudutatud isikute ütluste ning esitatud arvamustega on tõendatud, et T F on senini korraldanud A F igapäevaelu. Kohus arvestab eestkostja valikul T F isikuomadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema soovi saada lapse eestkostjaks. Kohus leiab, et T F on sobiv isik A F eestkostja ülesandeid täitma. Oma senise tegevusega on T F näidanud ennast usaldusväärse, eestkostetavate huvidega arvestava vastutustundliku isikuna ning tal on olemas teadmised, kogemused ja soov lapse eest hoolitseda.

TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 3 p 1 ja p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

TsMS § 557 lg 21 kohaselt seatakse eestkoste alaealise täisealiseks saamiseni.

PKS § 179 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, tal on oma ülesannete piires õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule ning eestkostja küsib ja arvestab eestkoste teostamisel eestkostetava arvamust, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane.

PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus. Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal juhinduda perekonnaseaduses sätestatud ülesannetest.

PKS § 183 lg 1-3 kohaselt eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.

2-11-5679

6(7) T F peab hoidma oma vara eraldi eestkostet vajava isiku varast ega tohi kasutada eestkostet vajava isiku vara oma huvides.

Vastavalt PKS § 193 lg 1, kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest.

T F on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.

PKS § 184 lg 1 ja lg 2 kohaselt, eestkostja esitab eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja eestkostet vajava isiku vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta.

T F on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara kohta seisuga juuni 2011. Nimekirjas tuleb esitada teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muudatuste kohta. Aruanne esitada kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Vastavalt PKS § 194 lg 1 ja lg 2, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

T F on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 05. juuliks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid.

TsMS § 557 lg 3 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 4, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teatab määrusest teistele kohtutele ja ametiasutustele, kui see on eestkostetava, kolmandate isikute või avalikkuse huvides ilmselt vajalik. Vajaduse korral avaldab kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Viru Maakohtu 14. veebruari 2011 kohtumäärusega määrati eestkostet vajavale isikule esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja -kulu.

Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

2-11-5679

7(7) Menetluskulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik