2-09-57068/72 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-57068 1(6)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-57068 Otsuse tegemise aeg ja koht 28.juuni 2011, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi

T. B. hagi N. B.i vastu korteri lahustavaraks tunnistamise nõudes Hagi hind 7669,40 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 13.juuni 2011 Hageja:

Hageja esindaja:

T. B. (IK xxx)

Vandeadvokaat Sergei Politšev Kostja:

Kostja esindaja:

N. B. (IKxxx)

Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Menetlusosalised ja esindajad

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada korteriomand asukohaga xxx (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriossa nr 301007) T. B. lahusvaraks.

3. Jätta hagejale ja kostjale osutatud riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

4. Välja mõista N. B.´ilt riigilõiv 798 (seitsesada üheksakümmend kaheksa) eurot 89 senti riigituludesse. Anda kostjale riigilõivu tasumiseks (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas või arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumbriga 2900072136) ja tasumise kohta kohtule maksekorralduse esitamiseks, 15 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-09-57068 2(6)

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus

Hageja esitas 30.oktoobril 2009 kohtusse hagi korteri lahusvaraks tunnistamiseks ja väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled hagejale kuulunud korteris aadressil xxx. Poolte tegelik ühine majapidamine on 2001.aastast lõppenud. Kostja puudust tihti kodust, ilmudes vaid narkootikumijoobes. Alates 2001.a märtsis kostja perekonnaga koos ei elanud. 31.07.2001.a esitas hageja kohtule hagi poolte abielu lahutamiseks ja elatise nõudes. Hagiavalduse esitamisel ajal oli kostja vahi all. 25.07.2002.a müüs hageja talle kuulunud korteri aadressil Kalevi

30 Kohtla-Järvel. Saadud rahale lisas ta uuelt elukaaslaselt tema arveldusarvele kantud raha ja ostis endale samal päeval (25.07.2002) uue korteri aadressil Maleva 10 Kohtla-Järve. Hageja palub tunnistada korter asukohaga Maleva 10 Kohtla-Järve linnas hageja lahusvaraks ning välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni.

Kostja vastus

Vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnistanud, selgitades, et korteriomand asukohaga Maleva 10 on hageja ja kostja ühisomand. Kogu abielu elas hageja kostja ja viimase vahendite arvel. Korteri ostmiseks müüs hageja korteri Kalevi 30 Kohtla-Järvel ja kostja lisas puuduoleva vahesumma. Kuni kostja vahistamiseni 15.06.2002 ei olnud hagejal peale kostja kedagi teist, kes oleks toetanud korteriomandi Maleva 10 ostu. Kostja tunnistab elatise maksmise kohustust, kuid ta palub hagiavalduses toodud elatusraha summat vähendada, kuna tema kuupalk on 1500 krooni ja ta on suures ulatuses töövõimetu.

Asja varasem käik

Viru Maakohtu 11.märtsi 2011 osaotsusega rahuldati T. B. hagi väljamõistetud elatise suurendamise osas ja mõisteti N. B.ilt T. B. kasuks välja elatis alaealise poja K. B.i ülalpidamiseks igakuine elatusraha 139 eurot 01 sent alates 01.novembrist 2009 kuni poja K.i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 08. jaanuarini 2019, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

2-09-57068 3(6)

Kohtuistung

Kohtuistungil 13.06.2011 jäid hageja ja tema esindaja korteri lahusvaraks tunnistamise nõude juurde. Hageja esindaja selgitas, et hageja müüs oma korteri asukohaga Kalevi 30 20000 krooni eest ja ostis samal päeval korteri asukohaga Maleva 10 26 000 krooni eest. Hageja sai 18.07.2002 oma tuttavalt 10000 krooni ja sellest 6000 krooni läks Maleva 10 korteri ostmiseks.

Kostja ja tema esindaja jäid esitatud vastuväidete juurde. Kostja esindaja selgitas, et 1-toaline korter oli hageja lahusvara, kuid selles on ka kostja osa, kuna kostja tegi seal korteris remonti. Kostja hindab korteri hinna suurenemise 5000 – 7000 kroonile.. Tõendatud pole, et poolte abielulised suhted on lõppenud 2002.a märtsis. Abielulised suhted lõppesid 2002.a. suvel peale korteri ostmist. Märtsis 2002 oli võetud õppelaen, pangakaart oli üle antud hagejale. 3-toaline korter osteti 35 000 krooni eest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ja tunnistajad S. I., N. R. ja

V. P.i, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Hageja on 30.10.2009 esitanud kohtule hagi korteri asukohaga xxx lahusvaraks tunnistamiseks, põhjendusel, et korteriomand oli ostetud peale poolte abielusuhete lõppemist. Samuti omandas hageja korteriomandi 26 000 krooni eest, mis oli tema lahusvaraks.

Kostja hagi ei tunnista, põhjendusel, et vaidlusalune korteriomand oli ostetud poole abielu ajal, poolte abielusuhted olid lõppenud Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse alusel 03.12.2002.a. Samuti on kostja märtsis 2002 korteri ostmiseks võtnud õppelaenu ning andnud pangakaardi hagejale. Korter oli soetatud 35 000 krooni eest, millest hageja osa oli 20 000 krooni ja kostja osa 15 000 krooni.

T. B. ja N. B.i abielu on sõlmitud 12.08.2000.a ning lahutatud Kohtla-Järve Linnakohtu 03.12.2002.a otsusega tsiviilasjas 2- 371/01 (I kd, tl 25- 27, 105 -107).

Asja materjalidega on tõendamist leidnud, et hageja on 16.09.1999.a sõlmitud korteri ostu-müügi lepinguga omandanud korteri asukohaga xxx (I kd, lk 22 -24). 25.07.2002.a korteri ostumüügilepinguga on hageja võõrandanud korteri asukohaga xxx (I kd lk 11 – 16, 108-112). 25.07.2002 on hageja sõlminud korteriomandi ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega ta omandas korteriomandi asukohaga xxx Kohtla-Järve maksumusega 26 000 krooni (I kd lk 3- 10). Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti ning lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi on kohtule esitatud 30.10.2009, samuti on hagi aluseks olevad asjaolud tekkinud enne 01.07.2010, seega kuulub antud juhul kohaldamisele enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadus (PKS).

2-09-57068 4(6) Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. PKS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara ning lg

2 kohaselt kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Poolte vahel on vaidlus nende abieluliste suhete lõppemise aja osas. Hageja väitel lõppesid poolte abielulised suhted märtsis 2002, kostja väitel aga 03.12.2002.a.

Kohtla-Järve Linnakohtu 03.12.2002 otsusest tsiviilasjas nr 2-371/01 (I kd lk 25 -27, 105 - 107) nähtub, et hageja esitas abielulahutuse hagi kohtusse 31.07.2001.a. 19.11.2002 toimunud kohtuistungil selgitasid mõlemad pooled, et nende abielulised suhted on katkenud ja nad elavad alates 2002.a märtsikuust lahus.

Tunnistaja G. B. ütluse (II kd, lk 18) kohaselt elasid pooled koos 2002.a aprilli lõpuni, samuti kirjutas hageja hiljem kostjale vanglasse kirju. Tunnistaja N. B.i ütluste (II kd, lk 19) kohaselt olid poolte abielulised suhted lõppenud peale poja aresti (juuni 2002). Pooltel oli omavaheline kirjavahetus. Tunnistaja N. S. ütluste (II kd , lk 17) kohaselt oli hagejal korteri ostmise ajal juba uus noormees. Tunnistaja N. R. ütluste (II kd, lk 49) kohaselt lõppesid poole abielulised suhted peale kostja haiglast väljakirjutamist veebruaris 2002.a. Tunnistaja V. P. ütluste (II kd, lk 50) kohaselt arvab ta, et poolte suhted lõppesid aasta jooksul peale kostja kinni minemist.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et aega, millal abikaasade perekondlikud suhted on lõppenud, teavad abieluliste suhete isiklikust iseloomust lähtudes kõige täpsemalt siiski pooled ise. Kohtu arvates tingib see ning asjaolu, et poolte abielu lahutamisest on möödunud juba enam kui kaheksa aasta, tunnistajate ütluste erinevuse poolte abieluliste suhete lõppemise aja osas. Nii hageja kui ka kostja on tsiviilasja 2-371/01 arutamisel toimunud kohtuistungil väitnud, et nende abielulised suhted on lõppenud märtsis 2002.a. Kostja hilisem selgitus, et ta ütles kohtus, et pooled märtsist koos ei elanud ja, et tal on uus elukaaslane, selleks, et teha hagejale moraalset valu, ei ole ilmselt usutav. Ka poolte omavaheline kirjavahetus ajal, mil kostja kandis aresti (alates juunis 2002) ei kinnita vaieldamatult, et poolte abielulised suhted jätkusid. Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat lähtuda poolte abieluliste suhete lõppemise ajana märtsist 2002.a.

Asjas on tõendamist leidnud, et hageja omandas korteriomandi asukohaga xxx enne poolte abielu sõlmimist. Kostja väitel on ta teostanud korteris xxx poolte abielu ajal remonti, mille tulemusena korteriomandi väärtus suurenes 5 – 7 tuhande krooni võrra. Samas pole asjas tõendamist leidnud, et poolte abielu ajal oleks remonditud hagejale kuuluva korteri tualetti ning vannituba. Tunnistaja

N. B.i ütluste kohaselt pani ta rõdule võre, et sealt sisse ei tuldaks (II kd , lk 19). Tunnistaja V. P. ütluste (II kd, lk 50) kohaselt tegi kostja Kalevi tänava korteris remonti, kuid tunnistaja ei ole andnud ütlusi selles, milliseid konkreetseid remonditöid kostja tegi ning milline oli nende tööde maksumus. Tunnistaja N. S. ütluste kohaselt remontis tunnistaja enne poolte abielu sõlmimist 1- toalises korteris vannitoa, koridori ja tualeti ning tööde ja materjalide eest maksis talle hageja (II kd, lk 17). Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejale kuulunud korteri väärtus on poolte

2-09-57068 5(6) abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud, mistõttu kohus leiab, et korteri asukohaga xxx näol oli tegemist hageja lahusvaraga.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle, hageja võõrandas korteriomandi asukohaga xxx 25.07.2002

20 000 krooni eest (I kd, lk 157). Asjas on tunnistaja N. S. ütlustega ja pangakonto väljavõtetega (I kd, lk 19 – 21, 113-119) tõendamist leidnud, et hageja on saanud M. N.´lt 18.07.2002 10 000 krooni ning 25.07.2002 10 000 krooni.

Kostja väitel on korteriomand asukohaga xxx omandatud 35000 krooni eest. Samas pole kostja nimetatud väidet kinnitavaid tõendeid esitanud. 25.07.2002 korteriomandi ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepinguga (I kd lk 3- 10) ning tunnistaja S. I. ütlustega on tõendatud, et korteriomandi asukohaga xxx Kohtla-Järve maksumuseks oli 26 000 krooni.

Kostja väitel on ta osalenud vaidlusaluse korteriomandi omandamises 15 000 krooniga, kuna võttis selleks õppelaenu ning andis pangakaardi hagejale. Kuigi toimiku materjalidest nähtub, et kostja on saanud 14.03.2002 õppelaenu summas 15 000 krooni (II kd lk 33), ei ole asjas tõendamist vaieldamatut tõendamist leidnud, et nimetatud rahasumma oli kasutatud korteriomandis asukohaga xxx ostmiseks. Tunnistaja V. P. teab vaid kostja sõnadest, et kostja andis pangakaardi hageja kätte, ise ta pangakaardi üleandmist näinud ei ole (II kd, lk 50). Samas ei kinnita väidetav pangakaardi üleandmise iseenesest seda, et pangakontol olevaid rahasummasid on kasutatud vaidlusaluse korteriomandi soetamiseks. Tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja oleks mingilgi muul moel osalenud vaidlusaluse korteri soetamisel, esitatud ei ole.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et asja arutamisel on tõendamist leidnud, et hageja on korteriomandi aadressil xxx omandanud oma lahusvara arvel, kostja osalus korteriomandi soetamisel tõendatud ei ole. Samuti on vaidlusalune korteriomand omandatud peale poolte abieluliste suhete lõppemist. Seega on korteriomand asukohaga xxxJärve hageja lahusvara ning hagi kuulub rahuldamisele.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab kostja.

Viru Maakohtu 17.12.2009.a määrusega oli hagejale menetluskulude kandmisel antud riigipoolset menetlusabi ja vabastatud ta täielikult riigilõivu tasumisest.

Seoses nõude rahuldamisega tuleb menetluskulud, mille kandmisest hageja vabastati, mõista kostjalt välja riigituludesse vastavalt TsMS § 190 lg 2 ja lg 3. Menetluskulu on riigilõiv 798,89 eurot.

Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik (kostja) peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2900072136.

2-09-57068 6(6) Hagejale ja kostjale osutatud riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

Helgi Vinni Kohtunik