2-10-53252/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. E. V.´i hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440.

2. Tuvastada E. V.`i (isikukood 50703222213) põlvnemine isast V. P.`ist (isikukood 38012042218).

3. Välja mõista V. P.´lt elatis igakuise elatusrahana E. V.´i (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks alates 01.06.2011 summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 eurosent kuni poja E. V.´i täisealiseks saamiseni (22.03.2025) või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Väljamõistetud elatusraha tuleb kanda E. V.´i seadusliku esindaja E. V.´i arvelduskontole.

4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks.

Kohtuasja number 2-10-53252 Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juuli 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi

Hagihind

E. V.´i hagi V. P.´i vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes.

2846,09 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Hageja nõustaja: Kostja:

E. V. (IK xxx, elukoht xxx)

V. K. (IK xxx, elukoht xxx)

V. P. (IK xxx, elukoht xxx

Edasikaebe kord

Poolte kokkuleppel on kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 3 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on E. V.i hagi V. P.i vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes.

Esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust 22.03.2007 sündinud poeg E. V.. Kostja ei olnud nõus isaduse registreerimisega. Hageja ja kostja läksid lahku novembris 2008. Kostja ei toeta last materiaalselt. Seoses sellega palub hageja tuvastada alaealise lapse E. V.i põlvnemine kostjast V. P.`ist ning välja mõista elatis 2175 krooni kuus.

30.06.2011. a kohtuistungil tunnistas kostja hagi ning oli nõus, et laps põlvneb temast ning nõustus maksma elatist. Hageja taotles kohtuistungil elatise maksmist alates 01.06.2011. Pooled olid nõus hagi rahuldamisega õigeksvõtuotsusega ning palusid lühendada edasikaebetähtaega 3 päevani.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 2) nähtub, et alaealise lapse E. V.i ema on E. V.. Kanne lapse isa kohta puudub.

PkS § 94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui PkS § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud PkS § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

Kohtuistungil 30.06.2011 kostja tunnistas, et laps põlvneb temast.

Seega leiab kohus, et alaealise E. V.i põlvnemine V. P.ist on tõendamist leidnud.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Kuupalga alammäär 2011. aastal on 278,02 eurot elatise miinimummäär ühele lapsele seega 139,01 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited

Kehtestatud elatise alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja seaduslik esindaja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.

Kostja võttis hagi 30.06.2011 toimunud kohtuistungil õigeks.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PkS) § 94, § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus E. V.i hagi V. P.i vastu.

TsMS § 632 lg.4 kohaselt poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Pooled lühendasid kokkuleppel apellatsiooni esitamise tähtaega 3 päevale.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad asjas kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Helgi Vinni Kohtunik