2-10-44409/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30 juuni 2011.a Jõhvis Tsiviilasja number 2-10-44409 Kohtunik Helgi Vinni Tsiviilasi J. H.´e avaldus alaealisele A. K.´le eestkoste määramiseks. Menetlustoiming Eestkoste määramine Kohtuistungi toimumise aeg 20. juuni 2011.a Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: J. H. (IK xxx, elukoht: xxx)

Avaldaja esindaja: S. G. (volikirja alusel) Puudutatud isikud: O. K. (IK xxx, elukoht: xxx) V. K. (IK xxx, elukoht: xxx Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) e-post: sots@kjlv.ee , maarika.tarum@kjlv.ee Kiviõli Linnavalitsus (RK 75005162; e-post valitsus@kivioli.ee)

A. K. ( IK xxx) Alaealisele määratud esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post: tiinamare@hot.ee)

RESOLUTSIOON 1. Jätta J. H.´e avaldus alaealisele A. K.´le eestkostja määramiseks rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja alaealise lapse A. K. esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda.

2

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

TsMS § 532 lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale.

ASJAOLUD JA ASJA EDASINE KÄIK

J. H. esitas 14.09.2010.a. avalduse alaealisele A. K.le eestkoste määramiseks. Avalduse kohaselt sündis A. K. 20.10.2003.a, tema emaks on O. K., laps on vallaslaps. Viru Maakohtu 28.06.2010 määrusega võeti O. K.lt ära alaealine laps A. K. ilma vanema õiguste äravõtmiseta ja jäeti A. K. elu eestkosteasutuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldada. A. K. viibib käesoleval ajal Narva Lastekodus. Avaldaja tunneb A. K.d viimase sünnist saadik, teab tema elulugu, neil on väga head omavahelised suhted. Tekkinud olukorras soovib avaldaja olla alaealise A. K. eestkostja ja leiab, et see on lapse huvides. Avaldaja on täisealine piiramata teovõimega füüsiline isik. Ta on 39-aastane, tal ei ole kroonilisi haigusi, kahjulikke harjumusi, ta ei tarvita narkootikume. Iseloomult on ta lahke, rahulik, ta on võimeline olema alaealise lapse eestkostja. Avaldajal on kolm alaealist last. Neil on sõbralik, õnnelik perekond, kus A. K. leiab endale uue kodu. Avaldajal on olemas kõik tingimused lapse arenguks ja elamiseks. Avaldaja palub määrata end A. K. eestkostjaks.

Viru Maakohtu 16.mai 2011 kohtumäärusega määrati alaealisele A. K.le esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. A. K.d esindas tsiviilasja menetluses vandeadvokaat Tiina Mare Hiiob.

Alaealise A. K. esindaja esitas kohtule 15.06.2011 kirjaliku arvamuse, mille kohaselt külastas esindaja 25.05.2011 ja kuulas ära Narva lastekodu juhataja Mare Välja. Lastekodu juhataja sõnade kohaselt on A. K. erivajadustega laps, kellel esineb tõsine terviseprobleem – jämesoole pidamatus. A. vajab enesehügieeniks pidevat hoolitsust ja meeldetuletust, vaatamata vanusele kasutab ta siiani pamperseid. Lapse jämesool on välja veninud, laps saab ravimeid, TÜ Lastekliinikus või Tallinna Lastehaiglas on kaalumisel vajadus operatiivseks sekkumiseks. Et lapse tervis oleks korras ja kõht läbi käiks, tehakse A.le iga päev klistiiri, suu kaudu manustatakse ravimeid ja jälgitakse toitumist ja hügieenipidamist. Juhataja on korduvalt vestelnud J. H.ega A. terviseprobleemidest ja vajadustest, mida J. H. ei tunnista ning kordab vaid, et küll saadakse hakkama, asi ei ole nii tõsine jne. J. H. ei ole A. käekäigu , arengu ega tervise suhtes ühtki küsimust esitanud, ta soovib vaid last koju viia. Kes J. H. lapsele täpselt on, lastekodu juhataja vastata ei oska. Narva Lastekodu juhataja ei toeta eeltoodu põhjal J. H.e määramist A. eestkostjaks ning on arvamusel, et J. H. ei tule erivajadustega lapse erihooldusega toime. A. K. ärakuulamisel selgus, et laps tahab minna tädi J. juurde ja elada kodus peres ning usub, et seal on väga hea elu. Samas ei ole laps kunagi tädi J. juures käinud ega tea täpselt, missugused tingimused seal on, kus ta elama hakkab, kes seal korteris ja toas veel elavad, kui palju korteris inimesi kokku on, kas seal on koduloomi, millega tädi J. tegeleb. Samuti ei tea A., millisesse kooli on tädi J. teda sügisest planeerinud ja kus ta õppima hakkab. On arusaadav, et A. tahaks lastekodust kodusesse keskkonda saada, kuid ettekujutust, kuhu ta satub, lapsel ei ole. Avaldajaga ei õnnestunud lapse esindajal suhelda. Eestkosteasutused Kohtla-Järve Linnavalitsus ja Kiviõli Linnavalitsus J. H.e avaldust ei toeta. Avalduse, lisade, varasemate kohtumaterjalide ning lapse, lastekodu juhataja ja lastekaitsetöötajate ärakuulamisel järel on alaealise A. K. esindaja arvamusel, et J. H.e avaldus ei kuulu rahuldamisele. J. H.el on endal piisavalt probleeme, sh toimetulekuprobleemid, terviseprobleemid jne. Avaldaja ei ole kohtule esitanud

3 arstitõendit enda sobivusest lapse eestkostjaks. Selgusetu on, kes avaldaja lapsele on ja mis põhjusel ta eestkostjaks määramist taotleb. Eestkosteasutused on kindlaks teinud, et avaldaja kodus puuduvad tingimused lapse kasvatamiseks, samuti ei tule avaldaja pere majanduslikult toime, on toimetulekuks vajanud ühekordseid toetusi omavalitsuselt. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas kavatseb J. H. veel ühe võõra lapse kasvatamisega ja tema eest hooldamisega toime tulla. Avaldaja puuduvad teadmised A.ga toimetulekuks ning kahetsusväärselt puuduvad avaldajal lastekodu juhataja hinnangul lapse tervise seisukohast ülioluline ja vajalik koostöövalmidus ja koostöötahe. Esindaja ei kahtle avaldaja heas tahtes ega selles, et ta A.le parimat soovib, kuid ilmselgelt jääb sellest väheks, et tagada ja kindlustada alaealisele lapsele edaspidi turvaline ja stabiilne kasvukeskkond, et kasvatada ja arendada erivajadustega last ja võimaldada talle hea haridus ja eakohane areng. Kuigi A. ise soovib minna avaldaja juurde elama, sai lapse ärakuulamisel selgeks, et teagi laps kus avaldaja elab, sest pole seal kunagi käinud. Elamistingimused Uus 2- 17 korteris ei ole eestkosteasutuste hinnangul eestkoste teostamiseks sobilikud, puuduvad võimalused veel ühe lapse peresse võtmiseks. J. H. ei tuleks erivajadustega A.ga toime, selleks puuduvad avaldajal teadmised, kogemused ja võimekus, pealegi on avaldaja ise 70%-lise töövõimekaotusega isik. Ei ole usutav, et eelkirjeldatud olukorras on J. H. sobiv isik olemaks erivajadusega lapse eestkostjaks.

Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus esitas kohtule arvamuse, mille kohaselt eestkosteasutus on arvamusel, et J. H. ei suuda olla A. K. eestkostjaks. J. H.t omab 70% töövõimetust ja talle on tervislikust seisundist lähtuvalt määratud puude aste. Samuti on J. H.e ülalpidamisel lapsed: 10- kuune, 6-aastane ja 9-aastane. J. H.e perekond elab 3-toalises korteris, kus on ka kaks koera. Samuti on selgusetu avaldaja enda sotsiaalne staatus ja majanduslik olukord. Eestkosteasutus on arvamusel, et J. H. ei ole eestkostjaks sobiv isik lähtuvalt perekonnaseaduse § 174 esitatud nõuetest. Alaealisele A. K. vajab tema vajadusi ja heaolu arvestades rahulikku ja kindlat elukeskkonda. Käesoleval ajal on asenduskodu teenusena tagatud alaealisele lapsele igapäevane hooldus vastavalt tema eale, arengule ja vajadustele. Samuti on koostatud asenduskodu poolt alaealisele lapsele tervislikust seisundist lähtuvalt ravi ja rehabilitatsioon. Eeltoodust lähtudes palub eestkosteasutus avaldaja avaldust mitte rahuldada.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid avaldaja ja tema esindaja esitatud nõude juurde ja palusid avalduse rahuldada. Avaldaja selgitas, et ta on lapse tervisliku seisukorraga kursis, talle öeldi, et laps ei ole väga hästi arenenud. Laps on füüsiliselt terve, tal on psüühiline trauma sellest, et ta on kodunt ära võetud. Ta on lapse ema sõbranna ja ka sugulane. Last tunneb ta sünnist saadik. Ta elab 3-toalises korteris, seal elavad peale avaldaja veel tema 3 last, abikaasa ja 2 koera. A. hakkaks elama koos tema tütre ja pojaga ühes toas, seal on nari ja kaks last magaks ühes voodis.

Kiviõli Linnavalitsuse esindaja K. Ü. selgitas, et ta on tutvunud avaldaja koduste tingimustega ja vestelnud temaga. Avaldaja on töövõimetuspensionär, talle on määratud puue ja tal endal on tervisega probleeme. Tal on kolm last, kelle eest ta peab hoolitsema ja 2 koera. Esindajale tundub, et avaldaja kodus ei ole rohkematele lastele ruumi, pealegi vajab kõnealune laps rehabilitatsiooniprotsessi.

Eestkosteasutuse Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse esindaja M. T. selgitas, et laps on erivajadusega, ta vajab järelvalvet ja võimalust õppida oma eluga toime tulema. Lapsel on tuvastatud enkoprees, tulenevalt kõhukinnisusest kasutab ta iga päev pamperseid, arstide poolt on reguleeritud toitumine, tervisehäire korral on vaja teha mikroklistiire ja võtta ravimeid. Lapse emotsionaalne seisund on väga kõikuv, rõõmust ja vihast tingituna võib tea tervise probleem tugevneda. Avaldus on põhjendamatu, kuna on selgusetu, mis eelmärgil avaldaja soovib olla lapse eestkostjaks. Lapsele on lastekodus tagatud professionaalne hooldus. Lapse

4 huvides eestkosteasutus avaldust ei toeta, kuna tulenevalt PkS § 174 lg 3 ei tule avaldaja toime lapse eestkostmisega.

Puudutatud isik O. K. toetas avaldust, selgitades, et ta soovib, et avaldaja oleks tema lapse eestkostjaks.

Puudutatud isik V. K. toetas avaldust, selgitades, et N. oleks nende juures parem elada. Ta kuulis kohtuistungil esimest korda, et lapsele on kogu aeg vaja pampersit, lastekodus last külastades lapsel pampersit ei olnud ja neile sellest midagi ei räägitud. Lapsed tegelikult ühte tuppa ei läheks, üks laps läheks suurte tuppa.

Alaealise esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiiob selgitas kohtule, et avaldaja on täielikult eiranud lapse väga tõsist terviseprobleemi. Ta ei ole seda endale tunnistanud ja eiranud ka kohtumääruses toodud asjaolusid, mis puudutavad lapse ema. See viitab sellele, et kas avaldaja ei taha või ei suuda probleeme näha. Kui kohus rahuldab avalduse, läheb laps ebastabiilsesse perekonda, kus pole ülevaadet, kellega avaldaja ja millisest ajast koos elab ja kas V.K. on avaldaja laste isa või mitte. Avaldaja ei pruugi olla oma tervise poolest võimeline erivajadustega last oma peresse võtma. Peres sisulist jutuajamist, kuidas lapsed elama hakkavad, pole toimunud. Avalduse rahuldamise ei ole lapse huvides, avaldaja ei ole erivajadustega lapsele eestkostjaks sobivaks isikuks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatu ja kuulub rahuldamata jätmisele.

A. K. on sündinud 20.10.2003.a, lapse sünniakti on kantud emana O. K., laps on vallaslaps.

Viru Maakohtu 28.juuni 2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-46999 on O. K.lt ära võetud alaealine laps A. K. ilma vanema õiguste äravõtmiseta. A. K. elu oli jäetud Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldada.

Perekonnaseaduse (PkS) § 171 lg 1 ja 2 kohaselt kui esindusõigus ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või vallavõi linnavalitsuse ametnik, politseinik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik, prokurör, notar, ja kohtutäitur, kellel on andmeid eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest teatama vallavõi linnavalitsusele ja kohtule eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi. Sama kohustus on ka eestkostet vajava lapse sugulastel.

PkS § 173 lg 1 kohaselt eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või vallavõi linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel.

Antud juhul on alaealisele A. K.le eestkoste seadmise avalduse esitanud huvitatud isikuna J. H., põhjendades seda sellega, et ta tunneb last viimase sünnist alates ja neil on väga head omavahelised suhted.

TsMS § 5521 lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10 aastase lepse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

5 Kuna alaealise lapse A. K. vanus on alla 10 aasta, ei pidanud kohus võimalikuks alaealist last isiklikult ära kuulata. Alaealise lapse esindaja arvamuse kohaselt ei ole avaldaja alaealisele A. K.le sobivaks eestkostjaks.

PkS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt eestkostjaks võib olla täisealine piiramata teovõimega füüsiline isik. Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiuvõi hoolekandeasutuse töötajat, kus laps viibib. PkS § 174 lg 3 kohaselt eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja vallavõi linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks.

Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (PkS 123).

Lastekaitse seaduse § 52 lg 1 kohaselt kehalise või vaimse puudega lapsel on õigus elutingimustele, mis soodustavad väärikuse kujunemist, enesekindluse teket ja arengut.

Asjas on tuvastamist leidnud, et A. K. põeb enkopreesi – lapsel on loid ja tugevalt laienenud jämesool ja parasoole sfinkterlihas. Põhjuseks on välja toodud sagedased kõhukinnisused. A. kasutab iga päev hügieenisidemeid. Väga hoolsalt peab jälgima lapse toitumist ja tualetiskäimist. Tihti vajab kõhukinnisuse vältimiseks mikroklistiire ja muid perearsti poolt välja kirjutatud ravimeid.

Kuigi asjas on tõendamist leidnud, et, avaldaja ja alaealise A. K. vahel on sõbralikud ja soojad suhted ning laps soovib asuda elama avaldaja juurde, leiab kohus esitatud tõendeid kogumis hinnates, et J. H. puhul ei ole täidetud PkS § 174 lg 3 sätestatud eestkostjale esitatavad nõuded.

J. H.t omab 70% töövõimetust ja talle on tervislikust seisundist lähtuvalt määratud puude aste. Samuti on J. H.e ülalpidamisel lapsed: 1-aastane, 6-aastane ja 10-aastane. J. H.e perekond elab 3-toalises korteris, kus on ka kaks koera.

Kohus on seisukohal, et lapsel on õigust kasvada üles keskkonnas, mis tagab talle kindlustunde, stabiilsuse ja hoolitsuse nii tervisliku seisundi kui üldise heaolu eest. Alaealisele A. K. vajab turvalist ja stabiilset elukeskkonda, mis arvestab tema vajadusi ja heaolu ning tagab talle vajaliku hoolduse ja ravi. Kuigi avaldaja on avaldanud, et ta on suuteline tagama lapsele vajaliku hoolduse ja ravi, selgus kohtuistungil, et tegelikkuses puudub avaldajal ülevaade nii lapse tervisliku seisundist kui talle vajaliku hoolduse (sh toit, hügieenivajadused) ja ravi kohta. Ka pole avaldajal veel selge, milliseid konkreetseid elamistingimusi (sh magamiskoht) ta lapsele pakub ning milliseks võivad kujuneda tema enda laste suhted A.ga tingituna viimase tervislikust seisundist. Kohus nõustub eestkosteasutuse hinnanguga selles, et elamistingimused avaldaja korteris ei ole erivajadusega lapse üle eestkoste teostamiseks sobilikud ja avaldajal puuduvad võimalused A. K. peresse võtmiseks.

Kohus nõustus alaealise lapse esindaja arvamusega, et pole põhjust kahelda avaldaja heas tahtes ega selles, et ta A.le parimat soovib, kuid ilmselgelt jääb sellest väheks, et tagada ja kindlustada alaealisele lapsele edaspidi turvaline ja stabiilne kasvukeskkond, et kasvatada ja arendada erivajadustega last ja võimaldada talle hea haridus ja eakohane areng.

6 Asjas pole tõendamist leidnud, et avaldaja suudaks tagada erivajadusega lapsele elutingimusi, mis soodustavad lapse väärikuse kujunemist, enesekindluse teket ja arengut. J. H. ei tuleks erivajadustega A.ga toime, selleks puuduvad avaldajal teadmised, kogemused ja võimekus, pealegi on avaldaja ise 70%-lise töövõimekaotusega isik ning tema ülalpidamisel on juba tema enda kolm alaealist last. Avaldaja elamistingimustest ja võimetelt lähtuvalt ei ole J. H.e alaealise A. K. eestkostjaks määramine antud ajal lapse huvides. Käesoleval ajal on asenduskodu teenusena tagatud alaealisele lapsele igapäevane hooldus vastavalt tema eale, arengule ja vajadustele.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus avalduse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kohus leiab, et antud asjas tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja lapsele osutatud riigi õigusabikulud riigi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik