2-11-7228/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-7228

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-7228 Tsiviilasi KJ hagi TJvastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KJ(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja KK (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja TJ(isikukood XXX, elukoht XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista TJigakuine elatis tütrele KJ(sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot alates 21.02.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. 3. Välja mõista TJ perioodi 21.02.2010.a kuni 20.02.2011.a eest elatis tütrele KJ(sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 1281 eurot (üks tuhat kakssada kaheksakümmend üks eurot). 4. K K on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest . Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja seaduslik esindaja esitas 21.02.2011.a Harju Maakohtule hagi TJ vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja seaduslik esindaja ja kostja koos elanud ega abielus olnud. Alates sündimisest on laps elanud emaga ning olnud ema ülalpidamisel. Kostja on soovinud lapsega kohtuda keskmiselt kord kuus ja enamasti vaid siis, kui ema on kohtumiseks ettepaneku teinud. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lapse ülalpidamise kohustust täitnud, kuigi hageja seaduslik esindaja on talle seda korduvalt meelde tuletanud ja teinud ettepanekuid sõlmida

2-11-7228

2(4) kokkulepe elatise maksmiseks. Peale lapse sündi on kostja last toetanud üksikutel kordadel. Kostja on kahel korral ostnud poest lapsele toiduja esmatarbekaupu ning maksnud hageja seaduslikule esindajale sularahas lapse ülalpidamiseks 639 eurot. Hagiavalduse kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks vähemalt 447,38 eurot kuus ning hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et töövõimelise isikuna vastutab kostja oma lapse ülalpidamise eest. Hageja seaduslik esindaja palub kostjalt alates hagi esitamisest välja nõuda elatis summas 224 eurot kuus ning ajavahemikus 15.02.2010.a. kuni 15.02.2011 kogusummas 1995 eurot, arvestades, et kostja on eelnevalt maksnud sularahas lapse ülalpidamiseks 639 eurot. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

01.03.2011.a. kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid. 28.03.2011.a. esitas hageja seaduslik esindaja kohtule tõendid, tõendamaks nõude aluseks olevaid asjaolusid. Tõendatud dokumentide alusel on hageja keskmine kalendrikuu kulu kokku 317,40 eurot, kuid kuna osade asjade eest on tasutud sularahas, siis selle kohta tõendid puuduvad ning hageja kulutused on tegelikult suuremad. Samuti leiab hageja seaduslik esindaja, et kuna lapse ema hetkel ei tööta, siis on ta saanud lapse ülalpidamiseks rahalist abi oma vanematelt ning sugulastelt. Seetõttu peaks lapse isa osa lapse ülalpidamises olema lapse emaga võrreldes suurem, sest nii väikese lapse kõrvalt tööle minna ei ole võimalik.

Hageja esitas 30.05.2011.a seisukoha kostja vastusele. Vastuse kohaselt on hageja seadusliku esindaja poolt kohtule esitatud tõendid erinevate kulutuste kohta tõesed ning pangakontoväljavõtetes ei esine ebatäpsusi. Hageja seaduslik esindaja leiab, et kõik kulutused on tehtud silmas pidades hageja maksimaalset heaolu ja on olnud igatepidi hageja huvides. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et kostja ettepanek tasuda igakuiselt 100 eurot oma tütre toetamiseks, põhjendades seda halva materiaalse toimetulekuga, ei ole vastuvõetav.

Kostja vastus

Kostja esitas 25.04.2010.a hagile vastuse, mille kohaselt kostja vaidleb hagile vastu summa suurust arvestades. Kostja on igati nõus toetama hageja igakuist ülalpidamist, kuid ei ole nõus hageja seadusliku esindaja poolt esitatud kulutustega lapse ülalpidamiseks. Samuti ei ole kostjal võimalik tagasiulatuvalt ajavahemiku 15.20.2010.a.-15.02.2011.a. eest tasuda 1995 eurot, kuna kostja majanduslik olukord seda ei võimalda. Kostja on hageja seaduslikule esindajale maksnud hageja ülalpidamiseks elatist vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Oma vastuses kostja leiab, et kuna ostukviitungitel on kajastatud peamiselt sellised kaubad, mida laps ei vaja, siis jääb mulje, et need on teise perekonna viimaste kuude jooksul kogutud ostukviitungid ning tõenäoliselt kajastavad need hageja seadusliku esindaja isa perekonna ostusid. Kostja palun mõista hageja kasuks elatist välja summas 100 eurot kuus ning mitte mõista kostjalt välja tagasiulatuvalt elatist summas 1995 eurot.

Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Kostja esitas 27.06.2011.a. vastuse hageja 30.05.2011.a. seisukohale. Vastuse kohaselt on kostja endiselt nõus toetama hageja igakuist ülalpidamist, kuid ei ole nõus hageja seadusliku esindaja poolt esitatud kulutustega ning nimetatud liigsete kulutustega seoses kostjalt nõutava summa suurusega. Samuti ei ole kostjal võimalik tagasiulatuvalt tasuda 1995 eurot, kuna kostja majanduslik olukord seda ei võimalda. Kostja leiab, et hageja seaduslik esindaja nõuab kostjalt suuremat summat, kui kostja materiaalne olukord seda võimaldab.

Kohtuotsuse põhjendused

2-11-7228

3(4) Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja ema ja kostja ühine tütar K on sündinud XXX.a. Lapse vanemad elavad eraldi ja omavad ühist hooldusõigus. Kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks ajavahemikul15.02.2010 kuni hagi kohtule esitamiseni kokku 639 eurot. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja seaduslik esindaja soovib kostjalt elatise väljamõistmist summas 224 eurot tagasiulatuvalt alates 15.02.2010.a. Kostja nõuet ei tunnista, sest leiab, et hageja poolt esitatud kulutused lapsele on ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele. Kostja on nõus tasuma elatist 100 eurot kuus.

Hagiavalduse kohaselt kulub tütre K ülapidamiseks igakuiselt 447,38 eurot, millest kulutused toidule on 95,87 eurot, kulutused tervishoiule 12,78 eurot, kulutused hügieenitarvetele 63,91 eurot, kulutused rõivastele ja jalatsitele 63,91 eurot, eluasemekulud 70,31 eurot, sidekulud 12,78 eurot, kulutused transpordile 95,87 eurot ning muud vältimatud kulutused 31,95 eurot. Kohus asub seisukohale, et vastavalt hageja seadusliku esindaja saadavale igakuisele sissetulekule (429,41 eurot) ei ole võimalik ainuüksi lapsele kuus tehtavate kulutuste suurus summas 447,38 eurot nagu hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses märkinud. Siinkohal märgib kohus, et lapse ülalpidamiseks on tõenäoliselt võimalik teha kordades suuremaid väljaminekuid, kuid vanemad peavad siiski arvestama reaalsete materiaalsete võimalustega ja vastavalt sellele korrigeerima ka lapsele tehtavaid kulutusi. Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt hagiavalduses toodud igakuised lapse vajadused on ilmselt ülepaisutatud ja ületavad lapse reaalseid vajadusi, isegi arvestades asjaolu, et hageja seaduslikku esindajat toetavad lisaks ka vanemad ning sugulased. Samuti ei ole hageja kõiki oma väiteid tõendanud. Kohtule on esitatud küll erinevaid ostuarveid, kuid nimetatud dokumentide pinnalt ei teki kohtul põhjendatud veendumust, et hageja seadusliku esindaja poolt 1,5-aastasele lapsele tehtavad kulud on igakuiselt 447,37 eurot.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle

2-11-7228

4(4) puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. PKS § PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Seaduse kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid asjaolud, mis põhistaksid elatise väljamõistmist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Kostja poolt esitatud ja AA AS poolt väljastatud palgatõendist nähtub, et kostja kuu keskmine töötasu (bruto) on 980 EUR. Kohus, arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ja hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks kostjalt välja mõista elatise summas 160 eurot kuus.

Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 15.02.2010.a. kuni 15.02.2011.a. kogusummas 1995 eurot, arvestades, et kostja on eelnevalt hageja seaduslikule esindajale maksnud lapse ülalpidamiseks 639 eurot. Kostja leiab, et tal ei ole elatist tagasiulatuvalt võimalik tasuda, kuna kostja majanduslik olukord seda ei võimalda. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

Elatisehagi on kohtule esitatud 21.02.2011.a. Kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis ajavahemikus 21.02.2010.a. kuni 20.02.2011.a. kogusummas 1281 eurot ( 12 x 160 eurot = 1920 eurot; 1920 – 639=1281 eurot)

Kohus leiab, et hagi on elatise suuruse osas põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis peab kohus käesolevas asjas põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Sirje Õunpuu Kohtunik