Legislator Case Law & Legislation
2-11-3138/6 AI generated

2-11-3138/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-11-3138/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-11-3138

Legislator headnote

AI generated

2-11-3138/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 2-11-3138

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-11-3138

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-3138 Tsiviilasi DT hagi ATvastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja DT (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja AT(isikukood xxx elukoht xxx). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista AT´lt igakuine elatis tütrele DT (sündinud xxx.a) tema ülalpidamiseks summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot alates 26.01.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 13.05.2011.a. või kuni lapse põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 13.05.2014.a. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest . Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja seaduslik esindaja esitas 26.01.2011.a Harju Maakohtule hagi AT vastu elatise nõudes. 20.05.2011.a. s.o. pärast DT täisealiseks saamist, esitas hageja iseseisva avalduse ja toetas esitatud nõuet. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lapse kasvatamises osalenud ning teda juba aastaid materiaalselt toetanud. Abielusuhted kostja ja hageja ema vahel lõppesid 2007.a. suvel. Kostja ei ole võtnud osa hageja ülalpidamises paljude aastate jooksul.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 139 eurot, millele hageja soovib lisada tulumaksu alates 26.01.2010.a. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Kostja vastus

2-11-3138

2(3) Kostja esitas 19.04.2010.a hagile vastuse, mille kohaselt kostja vaidleb hagile vastu summa suurust arvestades. Kostja on oma vastuses märkinud, et ei ole oma tervise tõttu võimeline tegema füüsilist tööd ning on alates 2009.aastast arvel Eesti Töötukassas. Samuti selgitab kostja, et 2010.a. augustis viskas kostja abikaasa kostja välja nende ühisest korterist ning oli sunnitud üürima elamispinna. Kostja elatub pudelite korjamisest ja metalli müügist kokkuostupunkti. Toiduraha saab kostja oma emalt, kuid sellest ei jätku elatisraha maksmiseks. Kostja palub väljamõistetavat elatisraha summat võimaluse korral vähendada, arvestades kostja töövõimetust. Kostja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja ema ja kostja ühine tütar D on sündinud xxx.a. Lapse vanemad elavad eraldi ja omasid kuni lapse täisealiseks saamiseni ühist hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele ning lapsele, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist summas 139 eurot, millele lisandub tulumaks 21% (s.o 29,19 eurot), kokku 168,19 eurot alates 26.01.2010.a.

Hageja hagiavalduse kohaselt kulub hageja ülapidamiseks igakuiselt 378,80 eurot, millest eluasemekulud 64 eurot, toit 127,80 eurot, kulutused transpordile 7 eurot, sidekulud 32 eurot, kulutused tervishoiule 19 eurot, kulutused hügieenitarvetele 19 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks 33 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 45 eurot ja kulutused spordile 32 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud dokumentaalseid tõendeid kulutuste kohta.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole kohtu

2-11-3138

3(3) hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on oma vastuses kirjutanud, et ei ole oma tervise tõttu võimeline tegema füüsilist tööd, kuid ei ole esitanud tõendeid oma töövõimetuse kohta.

Kohus, arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ja hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks kostjalt välja mõista elatise summas 139 eurot kuus.

Tulumaksuseaduse (kehtiv alates 01.01.2011.a) § 19 lg 3 p 11 kohaselt ei maksustata tulumaksuga elatist. Seega leiab kohus, et ei ole põhjendatud väljamõistetavale elatisele juurde arvestada tulumaksu (21%).

Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis peab kohus käesolevas asjas põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Sirje Õunpuu Kohtunik