2-10-2930/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2 – 10 – 2930

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „04“juulil 2011.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number:

2 – 10 – 2930 Tsiviilasi: Alaealiste laste: M. P.´i (isikukood: xxx.) ja M. P.´i (isikukood: xxx.) hagi J. P.´i vastu alaealiste laste ülalpidamiseks elatusraha, igakuulises kindlas summas, väljamõistmise nõudes. Hagi hind: 1 800.- eurot. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hagejad (alaealised lapsed): 1) M. P. (isikukood: xxx., elukoht: xxx); 2) M. P. (isikukood: xxx., elukoht: xxx); Alaealiste laste seaduslik esindaja (ema): L. D. (endine – P.a) (isikukood: xxx., elukoht:xxx); Kostja: J. P. (isikukood: xxx., elukoht: xxx); Kostja lepinguline esindaja: V. K. (isikukood: xxx, asukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „27“juuni 2011.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Marge Ojaäär, tõlk R. P., hagejate: M. P.´i (isikukood: xxx.) ja M. P.´i (isikukood: xxx.), seaduslik esindaja, L. D. (endine – P.a) ning kostja, J. P. ja tema lepinguline esindaja, V. K.;

RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista J. P.´ilt (isikukood: xxx., elukoht: xxx) välja elatusraha alaealise lapse: M. P.´i (isikukood: xxx., sündinud: xxx ülalpidamiseks 100.- eurot (ükssada eurot ja 00 senti) kuus alates „01“juulist 2011.a. kuni „02“veebruarini 2022.a. st. kuni alaealise lapse: M. P.´i (isikukood: xxx.), täisealiseks saamiseni, alaealise lapse seadusliku esindaja, L. D. (endine – P.a) (isikukood: xxx., elukoht: Kaare 25 – 11, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa), kasuks.

Mõista J. P.´ilt (isikukood: xxx., elukoht: xxx) välja elatusraha alaealise lapse: M. P.´i (isikukood: xxx., sündinud xxx.), ülalpidamiseks 100.- eurot (ükssada eurot ja 00 senti) kuus alates „01“juulist 2011.a. kuni „30“novembrini 2024.a. st. kuni alaealise lapse: M. P.´i (isikukood: xxx.) täisealiseks saamiseni, alaealise lapse seadusliku esindaja, L. D. (endine – P.a) (isikukood: xxx., elukoht: xxx), kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

Tühistada alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Viru Maakohtu poolt 21.jaanuari 2010.a. määrusega J. P.´ini suhtes rakendatud hagi tagamise abinõud.

Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §468 sätestatud korras.

Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Alaealiste laste: M. P.´ini ja M. P.´ini seaduslik esindaja (ema), L. D. (endine – P.a) esitas kohtuse hagiavalduse J. P.´ini vastu alaealiste laste ülalpidamiseks elatusraha, igakuulises kindlas summas, väljamõistmise nõudes. L. D. (endine – P.a) palus kohut J. P.´ilt välja mõista alates hagiavalduse kohtusse esitamisest (20.jaanuarist 2010.a.) 139.01 eurot kuus alaealise lapse, M. P.´ini, ülalpidamiseks ja 139.01 eurot kuus alaealise lapse, M. P.´ini, ülalpidamiseks. Hagiavalduse kohaselt elasid L. D. (endine – P.a) ja J. P., vastavalt abielutunnistusele ja abielulahutuse tunnistusele (tl.4-7), registreeritud abielus alates 06.detsembrist 2003.a. kuni 15.septembrini 2009.a., millest sündisid, sünnitunnistuste kohaselt (tl.8-11), alaealised lapsed: M. P. ja M. P., kes Jõhvi Vallavalitsuse elukohatõendite (tl.12-13) kohaselt, oli hageja, L. D. (endine – P.a), kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt maksis J. P. oma alaealiste laste ülalpidamiseks elatusraha ebapiisavalt ja ebaregulaarselt, mille tõttu oli L. D. (endine – P.a) sunnitud alaealiste laste: M. P.´i ja M. P.´i nimel, pöörduma hagiga kohtusse. L. D. (endine – P.a) asus hagiavalduses seisukohale, et tema enda sissetulek oli ilmselt ebapiisav kahe alaealise lapse ülalpidamiseks, aga samuti olid suurenenud laste vajadused, kuna lapsed kasvavad ja arenevad kiiresti, mille tõttu vajavad nad pidevalt uusi riideid, kvaliteetseid toiduaineid, vitamiine, hoolikat tervisekontrolli jne.. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, J. P., kirjalikus vastuses kohtule (tl.tl.27-29) tunnistas hagi osaliselt, summas 105.45 eurot ühe lase kohta kuus. Ülejäänud osale vaidles J. P., kirjaliku vastuse kohaselt, hagile vastu, kuna L. D. (endine – P.a) oli juba loobud uue pere ja abiellus uuesti. Samuti ei võimaldanud J. P.´i sissetulek tasuda L. D.´le (endine – P.a) nii suures ulatuses elatusraha. Peale lahkuminekut andis J.

P. vabatahtlikult L. D.´le (endine – P.a) tasuta elamiseks oma korteri, aadressil: Tartu mnt.20 – 23, Jõhvi linn. Palus hagi rahuldada osaliselt ning poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hagejate: M. P.´ini ja M. P.´ini, seaduslik esindaja, L. D. (endine – P.a), esitas kohtuistungil 27.juunil 2011.a. kohtule kirjaliku omakäelise avalduse, milles loobus osaliselt hagist ning palus kohut mõista J. P.´ilt välja elatusraha, alates 01.juulist 2011.a., summas 100.- eurot kuus M. P.´ini ülalpidamiseks ja 100.- eurot kuus M. P.´ini ülalpidamiseks. Ülejäänud osas palus L. D. (endine – P.a) jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud palus L. D. (endine – P.a) jätta poolte endi kanda.

Kostja, J. P. ja tema lepinguline esindaja, V. K., palusid kohtuistungil esitatud hagist osalise loobumise avalduse vastu võtta ja hagi rahuldada osaliselt avalduses näidatud ulatuses. Kohtukulud palusid J. P. ja tema lepinguline esindaja, V. K., jätta poolt endi kanda. J. P. lubas kohtuistungil maksta alates 01.juulist 2011.a. L. D.´le (endine – P.a) 100.- eurot kuus oma lapse, M. P.´i, ülalpidamiseks ja 100.- eurot kuus oma alaealise lapse, M. P.´i, ülalpidamiseks igakuuliselt, aga samuti lubas J. P. elatise tasumisega mitte viivitada.

KOHTU POOLT ISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks ja osaliselt rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Alaealiste laste: M. P.´ini ja M. P.´ini hagiavaldusega (tl.1-2). Hagi tagamise taotlusega (tl.3). Fotoärakirjadega L. D. (endine – P.a) ja J. P.´i abielutunnistusest ja abielulahutuse tunnistusest (tl.4-7).

Fotoärakirjadega alaealiste laste: M. P.´ini ja M. P.´ini sünnitunnistusest (tl.8- 11). Jõhvi Vallavalitsuse poolt 06.novembril 2009.a. väljastatud elukohatõenditega (tl.12-13). Viru Maakohtu 21.jaanuari 2010.a. hagi tagamise määrusega (tl.14-16). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist (tl.19) J. P.´i andmetega. Viru Maakohtu 25.jaanuari 2010.a. määrusega (tl.20). J. P.´ini kirjaliku vastusega kohtule 15.veebruarist 2010.a. (tl.27-29). Fotoärakirjaga arstitõendist (tl.31), mille kohaselt oli O. P.a rase 37 – nädalat. Fotoärakirjaga J. P.´i ja O. P.a abielutunnistusest (tl.32). Aktsiaseltsi N&V palgatõendiga 08.augustist 2010.a. (tl.30), mille kohaselt oli J. P.´ini viimase seitsme kuu keskmiseks palgaks 6 098.- krooni. J. P.´ini kontoväljavõttega (tl.35-40). J. P.´ini poolt esitatud vastuhagi avaldusega 03.märtsist 2010.a. (tl.43-69), mille kohus 15.märtsi 2010.a. määrusega eraldas eraldi menetlusse, kuna elatise nõue ja abikaasade ühisvara jagamise nõue olid täiesti eraldiseisvad nõuded, mida ei ole otstarbekas menetleda ühes ja sellessamas menetluses. Kohus asus seisukohale, et alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha maksmise kohustus oli

J. P.´inil perekonnaseaduse kohaselt sõltumata abikaasade ühisvara jagamisest või mittejagamisest. L. D. (endine – P.a) omakäelise avaldusega kohtule 27.juunist 2011.a. hagist osalise loobumise kohta. 27.juunil 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada PkS §96 sätteid, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PkS §97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama: 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi – või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 – aastaseks saamiseni ning 3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Vastavalt PkS §99 sätetele määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Vastavalt PkS §100 sätetele antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PkS §101 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Vastavalt PkS §102 sätetele vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane PkS §102 lg.1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PkS §102 lg.1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PkS §101 lg.1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PkS §101 lg.1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi oli põhjendatud osaliselt ja kuulus rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et kostja, J. P., lapsevanemana ei täitnud piisavalt alaealiste laste: M. P.´ini ja M. P.´ini, ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus alaealiste laste: M. P.´ini ja M. P.´ini, seadusliku esindaja L. D. (endine – P.a), nõudel J. P.´ilt välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lastele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Kuna L. D. (endine – P.a) loobus osaliselt hagist, siis mõistis kohus

J. P.´ilt elatise välja alates 01.juulist 2011.a. summas 100.- eurot kuus M. P.´ini ülalpidamiseks ja 100.-eurot kuus M. P.´ini ülalpidamiseks. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta J. P.´ini ja L. D. (endine – P.a) endi kanda. Viru Maakohtu poolt 21.jaanuari 2010.a. määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud pidas kohus vajalikuks tühistada alates käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast.

Johannes Külaots Kohtunik