3-11-381/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-11-381

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2011.a, Tallinn Haldusasja number 3-11-381

Haldusasi

L. L.-A. kaebus kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas RESOLUTSIOON Tagastada kaebus L. L.-A.’le. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. L. L.-A. esitas 14.02.2011.a Tallinna Halduskohtule kaebuse „patrull-politseiniku M. S. vastu kahju hüvitamise nõudes“. Kaebuse kohaselt rikkus Meeri Seliste Eesti Vabariigi põhiseaduse §- des 12, 13, 17, 25 ja 27 ning politseiseaduse § 12 lõikes 2, 3, 4 ja 7 sätestatut, mille tagajärjel kannatas kaebaja kahju, mille hüvitamist nõuab kaebaja riigivastutuse seaduse § 2 lõike 1, § 7 lõigete 1 ja 2, § 9 lõike 1, § 12 lõigete 1 ja 2 ning võlaõigusseaduse § 127 lõigete 3, 4, 6 ja § 128 lõike 5 alusel. Kahju hüvitamise suuruseks märgib kaebaja 3 195.58 eurot.

2. Tallinna Halduskohtu 01.04.2011.a määrusega jäeti L. L.-A. kaebus käiguta. L. L.-A. teatas 25.04.2011.a vastuses kohtumäärusele, et kaebuse eesmärgiks on kriminaalmenetluse raames tehtud menetleja toimingutega (kriminaalasi nr 087300000114) tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine.

3. Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p-i 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

4. Riigikohtu varasema praktika kohaselt tuleb HKMS § 11 lg 31 p 5 sisustada lähtudes HKMS §-st 7. Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda (Riigikohtu 15.05.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-08, p-d 14-15; 08.09.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-08, p 13; 11.09.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-34-08, p 9; 30.10.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-45-08, p 11; 23.10.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-53-08, p 8).

Samas on Riigikohus 22.06.2010 määruses haldusasjas nr 3-3-1-20-10 eelpool nimetatud tõlgendust muutnud ja HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala laiendanud. Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.09.2007 määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu üldkogu 17.03.2003 otsus asjas nr 3-1-3-10-02, p 28). Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik.

5. Käesoleva kaebusega taotletakse hüvitist kaebaja suhtes läbiviidud kriminaalasja nr 087300000114 toimingutega tekitatud kahju eest. Asja materjalidest nähtuvalt alustati Põhja Ringkonnaprokuratuuris 10.03.2008.a kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 08730000114 KarS § 275 tunnustel selles, et 18.01.2008.a kahtlustatavana kinnipidamisel, isikliku läbivaatuse ja esemete vaatluse ajal Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna osakonna ruumides, kasutas L. L.-A. vanemkonstaablite M. S. ja T. K. suhtes vulgaarseid väljendeid, mis alandasid nende au ja väärikust ning halvustasid nende ametitegevust. Kriminaalasjad ühendati 10.03.2008.a ühiseks menetluseks ning ühiseks numbriks sai 08730000114. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 13.01.2011.a määrusega lõpetati kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 08730000114.

Kohus leiab, et kriminaalmenetluse raames antud aktide või tehtud toimingute õiguspärasuse hindamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lõike 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste vaidluste lahendamine, milleks näeb seadus ette teistsuguse menetluskorra. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse kontrollimine kriminaalmenetluses toimub kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras.

KrMS § 228 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale. KrMS § kohaselt lahendatakse prokuratuurile või Riigiprokuratuurile esitatud kaebus 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. KrMS § 230 sätestab, et kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. KrMS § 231 sätestab, et eeluurimiskohtuniku määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks kasutanud menetleja toimingute vaidlustamiseks selleks ettenähtud korda.

Kuivõrd esitatud kahjunõude rahuldamine eeldab kriminaalmenetluse raames tehtud menetleja toimingute õigusvastasuse tuvastamist, mis ei ole halduskohtu pädevuses, on kahjunõue ilmselgelt perspektiivitu. Samasugusele seisukohale on asunud ka senine kohtupraktika (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2011.a määrus nr 3-11-346).

6. Kuivõrd L. L.-A. ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, tuleb kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebajale tagastada.

Indrek Paukštys Kohtunik