2-11-13858/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-11-13858 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht 28.juuni 2011, Jõhvi Tsiviilasi Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus alaealise T. T.´i üle eestkoste seadmiseks Kohtuistungi toimumise aeg 20.juuni 2011.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu; RK 75009148) Avaldaja esindaja: N. K. (volikirja alusel)

Puudutatud isik: T. T. (IK xxx, elukoht: xxx)

Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaadi abi T. D.

Puudutatud isik: O. G. (IK xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus rahuldada. 2. Seada eestkoste alaealise T. T.`i (IK xxx) üle ning määrata tema eestkostjaks O. G. (IK xxx) kuni T. T.`i täisealiseks saamiseni. 3. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ja lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvides. Eestkostjale kuulub T. T.´i isikuhoolduskui ka varahooldusõigus. 4. O. G. on T. T.´i seaduslik esindaja. 5. T. T. võib teha eestkostjate O. G.´i nõusolekuta pisitehinguid. 6. Kohustada O. G.´it esitama iga-aastaselt 01. juuliks kuni T. T.´i täisealiseks saamiseni kohtule kirjalik aruanne tehtud kulutuste kohta. 6. Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

2

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast.

Määruse kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 28.märtsil 2011.a. Viru Maakohtule avalduse T. T.ile eestkoste määramiseks.

Avalduse kohaselt täidab alaealise T. T.i eestkostja ülesandeid Narva Linnavalitsus, kuna T. T.i vanematelt on Viru Maakohtu 29.12.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-13538 hooldusõigus ära võetud. Seega on olemas eeldused T. T.i üle eestkoste seadmiseks. Alates 28.01.2011 viibib T. T. O. G.i hooldusperekonnas. O. G. andis nõusoleku tema alaealise T. T.i eestkostjaks määramiseks. Avaldaja on seisukohal, et O. G.i omadused ja võimed võimaldavad täita tal T. T.i eestkostja ülesandeid. O. G.i elutingimused, varaline seis, perekonnaliikmete omavahelised suhted ja psühholoogiline kliima on lapsele soodsaks eluja kasvukeskkonnaks. Avaldaja palub määrata alaealise T. T.i eestkostjaks O. G.i.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil avaldaja esindaja toetas avaldust.

Puudutatud isikud O. G. kinnitas kohtuistungil, et on nõus olema T. T.i eestkostjaks.

Alaealine T. T. oli nõus, et O. G. määratakse tema eestkostjaks.

Alaealise T. T.i esindaja toetas avaldust, selgitades, et eestkoste seadmine on lapse huvides.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et Narva linna avaldus eestkoste seadmiseks T. T.ile kuulub rahuldamisele. Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PkS) § 171 lg1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. PkS 174 lg 4 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et alaealine T. T. on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Viru Maakohtu 29.12.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-13538 on lapse vanematelt L. T.ilt ja V. T. on hooldusõigus lapse T. T.i suhtes ära võetud (tl 5-14, 21). Laps on alates 28.01.2011 elanud O. G.i perekonnas ning viimane on taganud lapsele vajaliku hoolitsuse ja ülalpidamise.

O. G. on andnud kirjaliku nõusoleku ja on kinnitanud oma nõusolekut olema eestkostjaks ka kohtuistungil.

3

Kohus ei ole tuvastanud PkS §-s 174 sätestatud asjaolud, mis takistaksid O. G.i olemast alaealisele eestkostjaks.

Alaealine T. T. on nõus, et tema eestkostjaks määratakse O. G..

Eeltoodust lähtudes ja võttes arvesse, et alaealine T. T. on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ning teda kasvatab alates 2011 aasta algusest O. G., kes on nõus hakkama lapse eestkostjaks, leiab kohus, et eestkostjaks määratav isik on suuteline kandma eestkostja kohustusi ning tema määramine T. T.i eeskostjaks on lapse huvides.

PkS § 172 kohaselt eestkostjale kuulub nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus ning § 179 lg1 kohaselt eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ka kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Kooskõlas PkS § 195 lg 1 eestkoste lõpeb eestkostetava täisealiseks saamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 järgi alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise kohta sätestatut.

TsMS § § 557 lg 1 kohaselt määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 557 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded.

TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta.

Kohus leiab, et eestkostja ülesandeks tuleb määrata T. T.i kõigi asjade ajamine. Arvestades eestkostetava vanust võib ta teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 550 lg 1 p 2, § 552 1 lg 1, § 554, § 557, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/.

Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik