3-10-2651/21 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusvorm

Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigu päeva jooksul kohtuotsuse av

ASJAOLUD JA MENETLU

06.08.2010 esitas A.J Viru V Vanglas. A.J soovis asuda õ keeles. A.J`ile ei võimaldatu venekeelset abikokkade õpp kutsehariduse omandamise 20.09.2010 vastuses 6-10/3199

11.10.2010 saabus Tartu Hald muutmisega ankeedis) õigusva tegemiseks võimaldada kae 05.04.2011 jättis kohus kaebu korras nõude täpsustamiseks kaebajale, et halduskohtu päde ole võimalik kaebaja taotlust

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Tartu Halduskohus

Mare Krull

30. juuni 2011. a, Jõhvi kohtu

3-10-2651 A.J`i kaebus Viru Vangla andmete muutmisega 06.0 õigusvastaseks tunnistamisek

20.06.2011 kohtuistung kaebuse esitaja A.J, vastustaj Jätta kaebus rahuldamata us esitada apellatsioonkaebus Tartu Ring valikult teatavakstegemisest arvates. USOSALISTE SEISUKOHAD Vanglale ankeedi (t.lk.54) kutsehariduse o õppima abikoka erialale ning asuda haridus ud kutsehariduse omandamist, kuna sel õp pegruppi. 30.08.2010 esitas A.J vangla kohta (t.lk.50) ning vangla selgitas ka 95-1 (t.lk.51). duskohtusse A.J`i kaebus Viru Vangla toimin astaseks tunnistamiseks ja Viru Vanglale koh ebajale kutsehariduse omandamine vene use käiguta andes kaebuse esitajale aega puu ja oma põhjendatud huvi väljatoomiseks. S evusse ei kuulu vanglaametnike trahvimine n ametiisiku trahvimiseks menetleda. 25.04.2

umaja tegevuse (seoses 08.2010 ankeedis) ks ja Viru Vangla gkonnakohtule 30 omandamiseks Viru st omandama vene ppeaastal ei avatud ale selgitustaotluse aebajale asjaolusid ngu (seoses andmete hustava ettekirjutuse keeles (t.lk.1-2). duste kõrvaldamise Samuti teatas kohus ning seega kohtul ei 2011 esitas kaebaja

2 (5) kohtule kaebuse täienduse, milles täpsustas oma nõudeid ning teatas kohtule, et vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamine aitab tal tõendada, et vangla piiras tema õigust haridusele. Tartu Halduskohus võttis 24.05.2011 määrusega haldusasjas nr 3-10-2651 kaebuse menetlusse (t.lk.27).

Kaebuse taotlus ja põhjendused

Vastavalt kaebuse täpsustusele taotleb A.J Viru Vangla toimingu (seoses andmete muutmisega ankeedis) õigusvastaseks tunnistamist ja Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist võimaldada kaebajale kutsehariduse omandamine vene keeles. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema 06.08.2010 esitatud ankeedi muutmine on õigusvastane ning et ankeedi muutmise tõttu on ta jäetud ilma võimalusest omandada haridus.

Kaebuse kohaselt on kaebaja 06.08.2010 esitatud ankeedis muudetud osakonna number ja kambri number. Samuti on ankeedile soovitud eriala abikokk vene keeles asemel märgitud eesti keeles ning lahtris, kus julgeolekuosakond annab loa, on märgitud EI. Kaebaja leiab, et tegemist on tema põhiseadusest tuleneva õiguse (õigus haridusele) rikkumisega ning toimingute õigusvastasuse tuvastamine aitab tal tõendada, et vangla piiras tema õigust haridusele.

Vastustaja vastuväited

Vastustaja selgitab, et kuna alates 10.08.2010 paigutati kaebaja osakonda S8 kambrisse nr 8152, siis seetõttu tehti ka parandus ankeedil, et seal kajastuks reaalne isiku paiknevus. 2010/2011 õppeaastal avati abikoka erialal ainult eestikeelne õppegrupp, seega ei olnud võimalik kaebajale sel õppeaastal võimaldada hariduse omandamist tema soovitud erialal, mistõttu tehti parandus ka kaebaja ankeedile, et abikoka õpe toimub eesti keeles ja käesoleval aastal ei ole võimalik omandada eriala vene keeles. Vastustaja rõhutab, et nimetatud muudatused ei mõjutanud kuidagi kaebajale kutseõppe võimaldamist.

Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 16 lg 1 p 4 kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava (edaspidi ITK), milles nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus õppetööst osavõtuks vaid nende haridustasemete osas, mille omandamine on talle ITK-s ette nähtud ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda hariduse omandamist osas, mis ITK-s ei kajastu. Kaebaja ITK-s on peetud kutse omandamist soovituslikuks, seega ei ole peetud seda kaebaja jaoks ilmtingimata vajalikuks ning kaebajal puudub õigus nõuda, et talle võimaldataks kutsehariduse omandamine.

Vastustaja selgitab, et kinnipeetavatele suunatud haridus ei kujuta spetsiifilist vangistuse täideviimise protsessis antavat haridust, vaid see peab olema korraldatud haridussüsteemi üldiste põhimõtete kohaselt ja seega näevad VangS § 35 lg 5 ja 36 lg 2 vastavalt ette, et vangla territooriumil tegutsevad koolid kuuluvad ühtsesse koolivõrku ja neid finantseeritakse samadel riiklikel alustel. Viimasest järeldub, et hariduse andmine kinnipeetavatele ei ole vangla, vaid VangS § 35 lg-s 6 ja § 36 lg-s 2 nimetatud koolide kohustus. Seega on vanglal õigusaktidest tulenevalt kohustus tagada koolituse läbiviimiseks vajalikud ruumid ja suunata kinnipeetavaid hariduse omandamisele, kuid hariduse andmisega kinnipeetavatele tegeleb vastav õppeasutus, mistõttu paratamatult sõltub hariduse võimaldamine ka õppeasutuse võimalustest. Viru Vangla kinnipeetavatele võimaldab kutsehariduse omandamist Ida-

3 (5) Virumaa Kutsehariduskeskus ning kinnipeetavate õppimise võimaldamine sõltub otseselt sellest, millistel erialadele ja mis keeles on loodud õppegrupid. Kaebajale on selgitatud, et abikoka erialal avati 2010/2011 õppeaastal ainult eestikeelne õppegrupp. Seega ei olnud võimalik kaebajale tema soovitud erialal sel õppeaastal hariduse omandamist võimaldada. Seetõttu tehti parandus ka kaebaja ankeedile, et abikoka õpe toimub eesti keeles. Vastustaja selgitab, et eelneval kahel õppeaastal olid abikoka erialade õppegrupid venekeelsed ning selleks, et ka eesti keelt kõnelevatele kinnipeetavatele võimaldada abikoka eriala omandamine, avati 2010/2011 õppeaastal eestikeelne, mitte venekeelne õppegrupp.

Vastustaja nõustub kaebajaga, et hariduse omandamine on oluline, kuid see ei tähenda, et õigus haridusele on absoluutne. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIÕK) on asjas Ali vs. Ühendkuningriik leidnud, et õigus haridusele tähendab ligipääsu konkreetsel ajal eksisteerivatele haridusasutustele ning samuti õppetulemuste ametlikule tunnustamisele. Seda õigust võib piirata legitiimsetel eesmärkidel, kusjuures piirangud peavad tulenema seadusest ning olema ettenähtavad. Õigus haridusele ei ole absoluutne ning ei taga juurdepääsu mingile konkreetsele haridusasutuse tüübile. Riikidel on hindamisruum piirangute kehtestamisel ning nende piirangute ring ei ole ammendavalt määratud. Õigust nõuda vanglas ükskõik millise hariduse omandamist ei tulene ka EIK I lisaprotokolli artiklist 2. Asjas Georgiou vs. Kreeka on EIÕK selgitanud, et artiklis 2 sätestatud õigus seondub ennekõike alghariduse omandamisega ega ole üldjuhul kohaldatav edasistele õpingutele.

Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole 2010/2011 õppeaastal kutsehariduse mittevõimaldamisega rikutud ning kaebaja ankeedis tehtud muudatused ei mõjutanud kuidagi kaebajale hariduse omandamise võimaldamist.

Kaebaja taotleb vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist, võimaldada kaebajale kutsehariduse omandamine vene keeles. Tulenevalt VangS § 11 lg-st 5 kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja ei ole vanglale esitanud vaiet vastava ettekirjutuse tegemiseks, mistõttu on vastustaja seisukohal, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne kord ning kaebus ettekirjutuse nõude osas tuleb jätta läbi vaatamata, kaebus toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

20.04.2011 esitatud kaebuse täpsustuse kohaselt taotleb A.J Viru Vangla toimingu (06.08.2010 esitatud ankeedi nr 6-10/31995 muutmine) õigusvastasuse tuvastamist ja Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist võimaldada kaebajale venekeelse hariduse omandamist.

VangS § 36 kohaselt kinnipeetaval võimaldatakse omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalases koolituses, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kutsehariduse andmisel eelistatakse erialasid, mis on vabaduses nõutavamad. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, siis otsustatakse kinnipeetava kutsehariduse ja tööalase koolituse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest. Sellest tulenevalt võimaldatakse kinnipeetavale kutsehariduse omandamine

4 (5) vaid juhul, kui see on ITK-s ette nähtud. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda hariduse omandamist osas, mis ITK-s ei kajastu. Kuna kaebaja ITK-s (t.lk.56) on kutsehariduse omandamist peetud soovituslikuks, mitte ilmtingimata vajalikuks, siis puudub kaebajal ka õigus nõuda, et talle võimaldataks kutsehariduse omandamine.

Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt kinnipeetavatele suunatud haridus peab olema korraldatud haridussüsteemi üldistel põhimõtetel. VangS § 35 lg 5 ja 36 lg 2 näevad ette, et vangla territooriumil tegutsevad koolid kuuluvad ühtsesse koolivõrku ja neid finantseeritakse samadel riiklikel alustel. Seega hariduse andmine kinnipeetavatele ei ole vangla, vaid VangS § 35 lg-s 6 ja § 36 lg-s 2 nimetatud koolide kohustus, mistõttu sõltub hariduse võimaldamine ka õppeasutuse võimalustest. Viru Vangla kinnipeetavatele võimaldab kutsehariduse omandamist Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ning kinnipeetavatele õppimise võimaldamine sõltub otseselt sellest, millistel erialadel ja mis keeles on loodud õppegrupid.

Vastustaja vastusest kaebusele (t.lk.48) nähtub, et kaebajale on selgitatud, et 2010/2011 õppeaastal avati abikoka erialal ainult eestikeelne õppegrupp, sest eelneval kahel aastal olid nimetatud õppegrupid venekeelsed, kuid sel aastal venekeelne õppegrupp ei täitunud. Seega, sel õppeaastal ei saanud vangla võimaldada kaebajale asuda õppima tema soovitud erialal ja seetõttu tehti parandus ka kaebaja ankeedile, et abikoka õpe toimub eesti keeles.

Kohus nõustub selles osas vastustajaga, et õigus haridusele ei ole absoluutne ning õigust nõuda vanglalt ükskõik millise hariduse omandamist ei tulene ka EIÕK-st. Kinnipeetavatele laienevad kõik põhiseaduslikud õigused, kuid tingimata on olemas teatud piirangud, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Seega seoses vanglas viibimisega on piiratud ka kinnipeetava õigus haridusel, kuid tegemist ei ole põhiseadusest tulenevate õiguste rikkumisega.

Kohus on seisukohal, et A.Jile kutseõppe võimaldamata jätmine ei ole ebaseaduslik. A.J viibib kinnipidamisasutuses süüdimõistva kohtuotsuse alusel ning temalt on vabadus võetud kohtuotsuse täitmise eesmärgil. Kinnipeetav on ise oma käitumisega viinud end sellisesse olukorda, kus tema õigused on piiratud. Paratamatult kaasnevad isikule seoses kinnipidamisasutuses viibimisega mitmed piirangud ning on loomulik, et vangistuses viibides ei ole võimalik end täiel määral teostada. Muuhulgas on piiratud võimalused ka hariduse omandamiseks. Kaebaja puhul sai tema õppima asumisel otsustavaks asjaolu, et venekeelne õppegrupp ei täitunud.

Pidades silmas, et VangS § 34 lg 1 kohaselt on hariduse omandamise võimaldamise eesmärk kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist ning et vanglateenistus on pidanud kutseõppe omandamist A.Ji jaoks soovituslikuks, mitte vajalikuks, siis ei saa kutseõppesse asumise mittevõimaldamist venekeelse grupi mittetäitumise tõttu pidada ka kinnipeetava õiguste rikkumiseks.

VangS §-st 35 tulenevalt on vangla territooriumil võimalik omandada vaid põhija üldkeskharidust. Kaebaja poolt soovitud õppevorm ei ole põhiega üldkeskharidus. Seega ei tulene kaebaja soovitud viisil hariduse omandamine seadusest. VangS § 36 lg 1 esimese lause kohaselt kinnipeetaval võimaldatakse omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalases koolituses, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kaebaja puhul ei ole tegemist isikuga, kellel tulenevalt ITK-st lasub kohustus omandada haridus ja vanglal ei ole kohustust seda talle võimaldada. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et

5 (5) vanglateenistus ei ole kutseõppe võimaldamata jätmisega rikkunud A.Ji põhiseadusest tulenevat õigust haridusele. Kuna kaebuse esitajal on tulenevalt VangS § 11 lg-st 5 läbimata kohustamiskaebuse esitamiseks vajalik kohustuslik kohtueelne menetlus, siis puudub kaebuse esitajal ka subjektiivne õigus taotleda vanglale ettekirjutuse tegemist võimaldamaks talle venekeelse kutsehariduse omandamist.

Samuti ei pea kohus õigusvastaseks vanglateenistuse toiminguid kinnipeetava ankeedile asjakohaste täienduste tegemisel. Kohus ei näe põhjust, miks ei võiks vanglateenistus asjaajamise korras teha kaebaja ankeedile asjakohaseid muudatusi/täiendusi. Kohus ei pea võimalikuks, et tehtud muudatused oleksid võinud mõjutada kaebajale õppimise võimaldamist ning samuti ei ole kohtul alust mitte uskuda vanglateenistujate seletusi, mille kohaselt ankeedi täiendused (kinnipeetava uus kambrija osakonna number ning avatava õppegrupi keel) olid tehtud pigem vanglateenistujate endi jaoks ning ei mõjutanud kuidagi kaebaja õppimise võimaldamata jätmist.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Mare Krull kohtunik