3-10-1573/49 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-10-1573 1(4)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2011, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number

3-10-1573 Haldusasi

S. J´i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamise ja vastustaja tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised kaebuse esitaja S. J, vastustaja Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur Menetlusvorm

20.06.2011 kohtuistung RESOLUTSIOON

jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 30.07.2011. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

09.06.2010 konvoeeriti S. J Tallinna Vanglast Tallinna Ringkonnakohtusse, kus toimus kohtuistung haldusasjas 3-09-501.

14.06.2010 saabus Tallinna Halduskohtusse S. Ji kaebus konvoeerimise läbiviimise toimingu peale, milles ta nõudis talle põhjustatud kahju hüvitamist. Tallinna Halduskohtu 16.09.2010 määrusega anti kaebus kohtualluvuse korras üle Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale. Kaebaja vaidlustas nimetatud määruse ringkonnakohtus ning Tallinna Ringkonnakohtu

3-10-1573 2(4) 26.10.2010 kohtumäärusega jäeti Tallinna Halduskohtu 16.09.2010 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Tartu Halduskohtu 04.04.2011 kohtumäärusega võeti menetlusse S. Ji kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamise ja vastustaja tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebusest nähtuvalt osales kaebaja 09.06.2010 kell 14.00 toimunud kohtuistungil haldusasjas 3-09-501. Kaebaja toodi kambrist välja samal päeval kell 06.30 ning ajavahemikul alates 06.30 kuni 09.00 viibis ta Tallinna Vangla etapikambris. Alates kella

09.20 kuni 13.50-ni viibis kaebaja Tallinna Ringkonnakohtu kohtumaja kambris.

Kaebaja arvates rikuti tema õigusi, kuna teda etapeeriti ilma akendeta kinnises autos, kus puudus sisevalgustus. Auto sellesse ossa, kus asuvad kinnipeetavad, pandi koos kaebajaga istuma viis kinnipeetavat ning üks neist seisis püsti. Kaebaja leiab, et autos ei olnud ilmselt viit istekohta ette nähtud. Liivalaia tänavas asuvasse kohtusse saabumisel auto tagumist ust lahti ei tehtud ja auto haises heitgaaside järele. Pärast heitgaaside sissehingamist valutas kaebajal terve päev pea (ka kohtus) ja ta oli uimane. Konvoiülem A. Krupp keeldus kaebajale oma nime ütlemast ja seda võivad kinnitada teised autos viibinud isikud.

Kaebaja märgib, et näiteks Viru Vanglas karistatakse oma nime ütlemata jätmise eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, mis on võrdne põhjendamatu vabaduse võtmisega. Seetõttu arvab kaebaja, et talle tuleks hüvitada 1 100 krooni ööpäevas ehk 5 500 krooni. Kaebaja leiab, et reeglina esitleb ametnik ennast esimesena ja nimetab oma ametinimetuse ja perekonnanime. Kaebaja leiab, et rikutud on võrdse kohtlemise printsiipi.

Kaebaja arvates on tal õigus nõuda kahju hüvitamist seoses tema transportimisega kohtusse, mille käigus mürgitati teda heitgaasidega ja alandati tema inimväärikust.

Seoses eeltooduga palub kaebaja kohtul vastustajalt välja mõista talle tekitatud kahju 351,51 eurot selle eest, et konvoiülem ei öelnud talle oma nime ja 639,12 eurot selle eest, et teda transporditi kinnises ruumis, kus oli tunda heitgaaside lõhna, mida kaebaja peab piinamiseks. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuses toodu juurde.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja kaebust ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja märgib, et kaebuses ja selle täienduses on läbisegi tehtud hulgaliselt etteheiteid nii kohtule kui politseile. Pärast kaebuse korduvat lugemist järeldab vastustaja esindaja, et nõuded, mida käesolevas menetluses soovib kaebaja arutada, on kirjas esialgse kaebuse (14.06.2010) p-s 6, milles kaebaja nõuab hüvitist 5 500 krooni selle eest, et vastustaja töötaja ei öelnud kaebaja konvoeerimisel talle oma nime ning 10

000 krooni ebaõige ja ohtliku kinnipeetavate transportimise eest.

Vastustaja hinnangul on tegemist otsitud põhjusega kaebuse esitamiseks. Kõikidel politseinikel on rinnas nimesilt, mistõttu ei ole õige väide, et kaebaja pidi politseiniku nime ise välja selgitama. Seoses kaebaja väitega, et kinnipeetavate transportimisega kinnises ruumis, kus oli tunda auto heitgaaside lõhna, põhjustati talle kahju, märgib vastustaja, et talle jääb arusaamatuks, milliseid konkreetseid nõudeid on kaebaja puhul rikutud.

3-10-1573 3(4) Bussil, millega kaebaja 09.06.2010 Tallinna Vanglast Liivalaia 24 asuvasse kohtumajja transporditi, puuduvad tõepoolest selles osas, kus paiknevad konvoeeritavad, turvakaalutlustel aknad. Samas on seal sisevalgustus, mida kasutatakse alati, v.a juhul, kui mõni konvoeeritav on selle ära lõhkunud.

Ebausutav on väide nagu oleks üks kinnipeetutest pidanud sõitma püsti seistes. Samuti ei ole arusadav, kuidas eeltoodu võis tekitada kaebajale kahju. Kuna kõnealusesse bussi mahub 8-10 inimest, siis isegi juhul, kui mõni konvoeeritav seisis sõidu ajal püsti, ei olnud see põhjustatud ruumipuudusest. Usutav ei ole ka kaebaja väide, mille kohaselt juhul, kui keskmist kasvu mees istub autos, siis on tema põlvede ja auto vaheseina kauguseks vähem kui 20 sentimeetrit ning sellesse vahesse täiskasvanud meesterahvas ei mahu mitte kuidagi.

Tõele ei vasta kaebaja väide nagu oleks Liivalaia kohtumajja saabumisel ta jäetud kinnisesse sõidukisse, mis haises heitgaaside järele. Konvoeeritavad viiakse autoga hoonesse sisse. Seega, kui sõiduk oleks seal töötanud, siis oleksid kõige rohkem kannatanud sõiduki juures olevad politseiametnikud. Tegemist oli suvise ajaga ja järelikult puudus vajadus auto käima jätmiseks soojustuse eesmärgil.

Kaebaja väitel valutas tal terve päev heitgaaside tõttu pea, st ka kohtuistungil. Kõnealuse kohtuistungi protokollist nähtub, et esimese asjana on kaebaja palunud protokollida asjaolu, et ta viidi vangist välja kell 6.30 ja kohtumajja jõudsin alles 14.10. Mingeid kaebusi selles osas, et teda oleks heitgaasidega üritatud mürgitada ning et tal valutab pea, kohtuistungi protokollist ei leia. Kui kaebaja pea oleks tõepoolest heitgaaside tõttu valutanud, siis oleks ta eeldatavasti pidanud olema uimane. Protokolli tekstist nähtub, et kaebaja oli istungil vägagi energiline ning ründav.

Vahemaa Tallinna Vanglast Liivalaia 24 asuvasse kohtumajja on 1,8 kilomeetrit, mille läbimine võtab varahommikul aega vähem kui 5 minutit. Seega isegi juhul, kui bussis tõepoolest oleks puudunud sisevalgustus ning oli ruumikitsikus, siis ei ole kaebaja esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et eeltoodud asjaolu põhjustas talle kahju, mille puhul peaks kaaluma rahalise hüvitise maksmist. Eeltoodust lähtudes palub vastustaja jätta S. Ji kaebus rahuldamata. Kohtuistungil jäi vastustaja esindaja Aare Hõbe vastuses toodu juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

S. J esitas 14.06.2010 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, mille p-st 6 nähtub, et kaebaja soovib, et talle hüvitataks kahju 5 500 krooni selle eest, et Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri töötaja ei nimetanud kaebaja konvoeerimisel oma nime. Samuti nõuab kaebaja

10 000 krooni ebaõige ja ohtliku kinnipeetavate transportimise eest kinnises ruumis, kus oli tunda heitgaaside lõhna. Hüvitist 5 500 krooni soovib kaebaja selle eest, et Põhja Prefektuuri töötaja ei esitlenud ennast talle.

Teatavasti on kõikidel politseinikel rinnas nimesildid, mistõttu kaebajal polnud vajadust politseiametniku nime väljaselgitamiseks, vaid tal oli võimalus näha politseiametniku nime nimesildilt. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi sellekohast tõendit, et talle enda esitlemata jätmisega oleks politseinik kaebajale põhjustanud kahju.

Vastustaja vastusest nähtub, et bussis, millega kaebaja 09.06.2010 Tallinna Vanglast Liivalaia 24 asuvasse kohtumajja transporditi, tõepoolest puuduvad selles osas, kus paiknevad konvoeeritavad, turvakaalutlustel aknad, kuid seal on sisevalgustus.

Ka ei nõustu vastustaja esindaja kaebaja seisukohaga, et üks kinnipeetutest pidi sõitma püsti seistes. Samas on eeltoodud fakt asjassepuutumatu, sest isegi kui keegi kinnipeetavatest sõitis

3-10-1573 4(4) püsti seistes, ei saanud see puudutada kaebaja õigusi. Vastustaja väitel mahub kõnealussesse bussi sõltuvalt konkreetsete isikute suurusest 8-10 inimest. Ebaloogiline on kaebaja väide, mille kohaselt kui keskmist kasvu mees istub autos, siis on tema põlvede ja auto vaheseina kauguseks vähem kui 20 sentimeetrit ning sellesse vahesse täiskasvanud meesterahvas ei mahu mitte kuidagi (t.lk. 100-101).

Kohtusse saabumisel ei tehtud lahti ust, mille kaudu lastakse välja, mistõttu auto haises heitgaaside järele, mille tõttu valutas kaebajal heitgaaside sissehingamisest terve päev pea. Siinkohal vastustaja selgitab, et konvoeeritavad viiakse autoga hoonesse sisse. Seega kui sõiduk oleks seal töötanud, siis oleksid kõige rohkem kannatanud sõiduki juures olevad politseiametnikud. Pealegi oli suvine aeg, mistõttu puudus igasugune vajadus jätta auto käima soojustamiseks. Seega ei saa ka vastata tegelikkusele kaebaja väide, et tal valutas heitgaasidest terve päev pea, st ka kohtuistungil. Kõnealuse kohtuistungi protokollist nähtub, et esimese asjana on kaebaja palunud protokollida asjaolu, et ta viidi vangist välja kell 6.30 ja kohtumajja jõudsin alles 14.10. Kaebaja ei esitanud kaebusi selle kohta, et teda üritati heitgaasidega mürgitada ning et tal valutas heitgaasidest pea. Ka ei kajasta kohtuistungi protokoll ühtegi kaebust kaebaja halva tervisliku seisundi kohta. Siinkohal vastustaja märgib, et protokollist ei nähtu, et kaebaja oleks kurtnud peavalu üle. Juhul, kui kaebajal oleks heitgaaside tõttu valutanud pea, siis oleks ta pidanud olema uimane (t.lk 102).

Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2010 kohtuistungi protokollist nähtub, et kaebaja palus protokollida asjaolu, et ta viidi vanglast välja kell 06.30 ja kohtumajja jõudis alles 14.10. Protokollist ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud mingeid kaebusi selles osas, et teda oleks heitgaasidega üritatud mürgitada või et tal valutas heitgaasidest pea. Ühtlasi märgib vastustaja et kui kaebaja pea oleks tõepoolest heitgaaside tõttu valutanud, siis oleks ta eeldatavasti pidanud olema uimane, kuid protokolli tekstist nähtub, et kaebaja oli kohtuistungil vägagi energiline ning agressiivne (t.lk 102).

Vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et kaebaja palus oma väidete tõendamiseks mitmete isikute väljaselgitamist ning nende ülekuulamist, kuid vastustaja hinnangul on need taotlused otstarbetud. Vastustaja selgitab, et teekond Tallinna Vanglast Liivalaia 24 asuvasse kohtumajja on 1,8 kilomeetrit, mille läbimine võtab varahommikul aega vähem kui 5 minutit, mis tähendab, et isegi sel juhul, kui bussis tõepoolest oleks puudunud sisevalgustus ning bussis oleks olnud ruumipuudus, ei ole kaebaja esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et eeltoodu põhjustas talle kahju, mille puhul tuleks kaaluda rahalist hüvitamist.

Eeltoodu alusel võib üheselt järeldada, et Põhja Prefektuur ei ole kaebaja seadusest tulenevaid õigusi mitte millegagi rikkunud ja kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit oma väidete kinnituseks, mistõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata.

Mare Krull kohtunik