2-11-10374/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-19772

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Anda avaldajale D N’le nõusolek lapsega G N tehingu tegemiseks – avaldaja D N´le kuuluva korteriomandi, asukohaga XXX (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosasse nr XXX), kinkelepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks.

3. Määrata G N käesoleva määruse punktis 2 nimetatud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise ning kinnistusraamatu kande muutmisega seotud toimingute osas erieestkostja, kelleks on oma nõusoleku alusel G N (isikukood XXX, elukoht XXX). Erieestkostja G N kinnitas kohtule, et ta ei ole G N ega O U sugulane ega hõimlane.

4. Jätta lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohtuasja number 2-11-10374 Määruse tegemise aeg ja koht

29. juunil 2011.a, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi D N avaldus nõusoleku andmiseks alaealiste lapse nimel tehingu tegemiseks Menetlustoiming Nõusoleku andmine Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja:

Avaldaja esindaja: D N (IK XXX, elukoht: XXX) Paul Paas (e-post: paul@soter.ee) Puudutatud isikud: Alaealine laps G N (IK XXX, elukoht: XXX) O U (XXX, elukoht: XXX) Lapse esindaja: advokaat Tiina Mare Hiob (asukoht: AB TM Hiob OÜ, Tondi 1-306, Tallinn, e-post: tiinamare@hot.ee) Eestkosteasutus: Narva linn Narva LV sotsiaalabiameti kaudu (e-post: narvalv@marva.ee)

2-11-19772

2(4) Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Avaldaja D N esitas Viru Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks alaealise lapse G N nimel tehingu tegemiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et avaldaja D N ja asjast puudutatud isik O U on G N seaduslikud esindajad. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele D N on kinnistu asukohaga XXX omanik. Avaldaja palub kohut anda nõusolekut ülalnimetatud kinnistu kinkimiseks avaldaja alaealisele lapsele G N´le.

Kohtu nõusolek on vajalik esitamiseks notarile kinkelepingu sõlmimiseks. Kohtule 24.03.2011 esitatud seisukohas toetas asjast puudutatud isik O U avalduse ning leidis, et tehing on lapse huvides ja palus avaldus rahuldada. Lapse esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob toetab avalduse. Esindaja leiab, et avaldus on põhjendatud, esitatud alaealise huvides ja õiguste kaitseks. Esindaja on seisukohal, et puuduvad takistused avalduse rahuldamiseks. Esindaja märkis, et alaealisel lapsel on olemas kindel elukoht, mis kinketehinguga muutub lapse isiklikuks omandiks, lapse elu on hästi korraldatud ja turvaline.

G N endal ei ole varalisi vahendeid, et temale kuuluva vara eest tasuda maamaksu, kindlustusmakseid, hooldusja kommunaalkulusid või kanda omaniku kohustust osaleda remondi-, korrastusja parendustöödel. Seda kohustust peavad täitma alaealise seaduslikud esindajad D N ja O U, kes peavad tagama alaealise vara hoolduse ja võimalusel juurdekasvu ning hoiduma ja vastutama alaealise varaliste huvide kahjustamise eest. Eestkosteasutus esitas kohtule 06.04.2011 arvamuse, mille kohaselt eestkosteasutus toetab avaldust. 23.03.2011 esitatud avalduses Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektor teatas, et ta kohtus avaldajaga ja tegi kodukülastuse.

Korteri külastusel on tuvastatud, et lapsele tahetakse kinkida kõikide mugavustega ühetoalise korteri, mis on heas seisundis, tehtud remondiga. Avaldaja sõnade kohaselt varal puuduvad kommunaalja hoolduskulude võlgnevused, toimiku materjalidest nähtub, et korteriomand ei ole koormatud hüpoteegiga ega panditud. Vestlusest avaldajaga selgus, et avaldaja soovib korterit kinkida, et tagada lapsele tulevikus eraldi eluruumi. Korteriga seotud kõik kulud kannab avaldaja. Käesoleval ajal perekond elab aadressil XXX, lapse vanemad on nende sõnadel hästi kindlustatud, et tasuda lisaks tulevikul lapse kuuluva korteriomandi tasud.

Eestkosteasutus ei näe takistusi D N´le nõusoleku andmiseks tehingu tegemiseks. Kohus ei pidanud vajalikuks last ära kuulata, kuna tema seisukoht on üheselt mõistetavalt selgunud esindaja arvamusest. Laps G N ei ole veel 10-aastane. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 alusel vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse

2-11-19772

3(4) isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 179 lg 1 alusel on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. PKS § 131 lg 1 järgi lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

PKS § 187 sätete kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnistamisõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet.

PKS § 188 kohaselt ei või eestkostja ilma kohtu eelneva nõusolekuta 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 2) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, 5) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks. Seega nii lapse vanem kui ka lapsele määratud eestkostja vajavad lapse nimel kinnisasja kinkimise tehingu tegemiseks kohtu nõusolekut. PKS § 123 lg 1 alusel kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

Tutvunud avaldaja, eestkosteasutuse esindaja ja alaealise riigi õigusabi korras määratud esindaja seletuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab kohus, et avaldus on põhjendatud ja talle tuleb kui lapse seaduslikule esindajale anda kohtu nõusolek G N nimel tehingu tegemiseks, so D N´le kuuluva korteriomandi asukohaga: XXX linnas kinkelepingu sõlmimiseks.

Tsiviilasja materjalide kohaselt kuulub D N korteriomand asukohaga: XXX. Avaldaja ja puudutatud isikud nimetatud korteris ei ela, korter ei ole nende elukohaks, varal ei ole kommunaalega hooldustasu võlgnevusi. Avaldus on lapse huvides, alaealisel lapsel on tulevikus olemas kindel elukoht, mis kinketehinguga muutub lapse isiklikuks omandiks.

Kohus on seisukohal, et alaealise G N huvides on kohtu nõusoleku andmine D N´le kuuluva korteriomandi asukohaga XXX kinkelepingu sõlmimiseks ja lapsele korteriomandi kinkimiseks.

PKS § 180 lg 1 kohaselt eestkostja ei saa eestkostetavat esindada: tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes.

Kuna avaldaja (eestkostja) soovib kinkida korteriomandit oma pojale (eestkostetav) tuleb lapsele lepingu sõlmimiseks ja sellega seonduvate toimingute tegemiseks määrata erieestkostjat.

Oma kirjaliku nõusoleku olla alaealise lapse erieestkostjaks andis G N, kes kinnitas, et ta ei ole G N ega O U sugulane ega hõimlane. Kohtul ei ole alust mitte määrata G N lapse erieestkostjaks avaldaja poolt soovitud tehingute tegemiseks, seega kohus määrab G. N lapse erieestkostjaks. Menetluskulud

2-11-19772

4(4) Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Viru Maakohtu 11. märtsi 2011.a kohtumäärusega määrati lapsele esindaja riigi õigusabi korras riigi arvel. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Lapse esindaja kulud tuleb jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova Kohtunik