3-11-1436/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-11-1436 Määruse kuupäev

30. juuni 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Vladimir Jarikov’i kaebus Tartu Halduskohtu kohtunike poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 14 000 eurot Asja läbivaatamise kuupäev

30. juuni 2011 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada Vladimir Jarikov’i kaebus haldusasjas nr 3- 11-1436 (HKMS § 11 lg 31 p 5);

2. Kohtumääruse ärakiri tõlkega vene keelde saata kaebuse esitajale. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. 13.06.2011 laekus Tallinna Halduskohtusse Vladimir Jarikov’i kaebus Tartu Halduskohtu tegevuse peale, mis kohtualluvusel saadeti läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. V. Jarikov’i kaebus saabus Tartu Halduskohtusse 16.06.2011. Kaebuse kohaselt esitas V. Jarikov 21.03.2011 ja 24.03.2011 Tartu Maakohtule kaks kaebust Tartu Vangla ja Viru Vangla vastu. Tartu Halduskohus aga püüdis need kaebused kinni ja registreeris haldusasjadena 3-11-740 ja 3-11-755, peale mida tagastas kaebused, kuna viitas, et neid lahendatakse maakohtus. Kaebaja leiab, et Tartu Halduskohus kontrollib kõiki tema kaebusi ning kõrvaldab need õigusmõistmise eest. Ühtlasi märgib kaebaja, et kohtunik T. Hristoforova arhiveeris tema riigi õigusabi taotluse haldusasjas numbriga 3-08-133 ning peitis materjalid ära. Samuti võttis kohus tema meditsiinilisest asjast nr 3-08-1418 ära kõik olulised dokumendid. Kohtu omavoli võib kaebajale elu maksma minna. Ühtlasi tahab kaebaja juhtida tähelepanu oma haldusasjale 3-09-2735. Kaebaja leiab, et Tartu Halduskohtu esimees korraldas liikumise, mis on suunatud kinnipeetavate põhiõiguste ja vabaduste allasurumisele. Lisaks keeldus Tartu Halduskohus oma 10.11.2010 määrusega asjas 3-10-2501 kaebaja õigusi kaitsmast ning suunas ta Eesti kodakondsusest vabastamisega Kodakondsusametisse. Kaebaja leiab, et seda liiki diskrimineerimine mitte ainult traumeerib inimest psühholoogiliselt ning toob kaasa tervise laostumise, vaid on võimeline inimese ka tapma. Kaebaja palub kõrvaldada inimõiguste rikkumised ning kohustada Tartu Halduskohtult sisse nõudma V. Jarikovi kasuks moraalse kahju hüvitise summas 14 000 eurot.

2

Kohtu seisukoht

2. Käesolevast kaebusest on arusaadav, et V. Jarikov soovib nõuda Tartu Halduskohtu kohtunike poolt kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist summas 14 000 eurot. Kohus märgib, et kaebuses avaldatud väited seoses vanglate tegevusega jätab kohus tähelepanuta, kuivõrd V. Jarikov on käesoleva kaebuse suunanud Tartu Halduskohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

3. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 teine lause sätestab, et taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile, ei ole nimetatud sätte näol tegemist kohustusliku kohtueelse menetlusega. RVastS § 17 lg 1 teine lause määratleb selgesõnaliselt vaid kahju hüvitamise taotluse läbivaatamiseks pädeva haldusorgani, kuid ei reguleeri halduskohtule esitatava hüvitamiskaebuse lubatavuse eeldusi. Seega puudub käesolevas asjas kohustuslik kohtueelne menetlus ning V. Jarikov’i kahju hüvitamise kaebus on kohtus lubatav.

4. Samas leiab kohus, et Vladimir Jarikov’i kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel.

HKMS § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. HKMS § 11 lg 31 p 5 saab kohaldada ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu.

5. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

RVastS § 15 lg 31 kohaselt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib isik nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud menetluste käigus, sealhulgas asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks.

Oma kaebuses nimetab V. Jarikov Tartu Halduskohtu kohtunikke T. Hristoforova’t, M. Saunanen’i ja M. Priks’i ning haldusasju 3-11-740, 3-11-755, 3-08-133, 3-08-1418, 3-09- 2735 ja 3-10-810, mille menetlemise osas ta rahulolematust avaldab. Kohtuinfosüsteemi andmetel on viimati nimetatud haldusasju menetlenud kohtunikud T. Hristoforova, M. Saunanen, M. Priks, R. Koik ja M. Aloe. Käesoleval juhul puuduvad aga andmed selle kohta, et kohtunike T. Hristoforova, M. Priks’i,

M. Saunanen’i, R. Koik’i või M. Aloe suhtes oleks jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kuriteo toimepanemise kohta kaebaja poolt nimetatud haldusasjade 3-11-740, 3-11-755, 3-08- 133, 3-08-1418, 3-09-2735 ja 3-10-810 ja ka muude V. Jarikov’i kaebuste menetlemisel.

Ühtlasi puuduvad andmed selle kohta, ning kohus ei pea ka tõenäoliseks, et oleks täidetud RVastS § 15 lg-s 31 sätestatud tingimus. Kuivõrd RVastS § 15 võimaldab õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes eelpool nimetatud tingimuste esinemisel, on käesolev

V. Jarikovi kahju hüvitamise kaebus ilmselgelt perspektiivitu.

3

6. RVastS § 15 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei välista avaliku võimu kandja vastutust, kui kohtunik või vaidluse või väärteoasja kohtuväline lahendaja on kahju tekitanud õigusemõistmise, vaidluse või väärteoasja lahendamisega mitteseotud tegevusega. V.Jarikovi kaebuses toodud väidetest ja selgitustest ei nähtu, et V. Jarikov’ile oleks mittevaralist kahju põhjustatud Tartu Halduskohtu eelpool nimetatud kohtunike poolt õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega. Kui kaebaja ei ole rahul kohtumenetluse käiguga, tehtavate kohtulahenditega, või kui kaebaja leiab, et kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja eksinud tõendite hindamisel, on kaebajal õigus ja võimalus iga konkreetse haldusasja edasivaidlustamisel need asjaolud ka välja tuua. .

7. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 11 lg 31 punktist 5 tagastab kohus V. Jarikov’ile tema kaebuse, kuivõrd käesolev kahju hüvitamise kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

Eda Muts kohtunik