2-11-3676/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-3676

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

30. juuni 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-3676

Tsiviilasi

Time Finans AB hagi Marki Tähemaa vastu 3836,64 euro

ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2122,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Time Finans AB (Rootsi registrikood 556158-1041;

asukoht Box 947, 501 10 Borås, Rootsi Kuningriik);

hageja

esindaja

OK Debt

Collect OÜ

(registrikood

11542046; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn; e-post

info@okdebtcollect.ee), esindaja Eric Noormets;

kostja Marki Tähemaa

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Time Finans AB hagi Marki Tähemaa vastu osaliselt.

2. Välja mõista Marki Tähemaalt Time Finans AB kasuks 3770 (kolm tuhat seitsesada

seitsekümmend) eurot ja 82 senti, millest 1952,57 eurot on põhinõue, 1099,34 eurot intress

ja 718,91 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 30.06.2011 seisuga.

3. Välja mõista Marki Tähemaalt Time Finans AB kasuks viivis 0,075% päevas

põhinõudelt 1952,57 eurolt alates 01.07.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid

mitte enam kui 1233,66 eurot.

4. Jätta hageja menetluskulud 95% ulatuses Marki Tähemaa kanda ja kostja

menetluskulud 5% ulatuses Time Finans AB kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

2(4)

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused (tl 17-21)

Pooled sõlmisid 20.03.2007, 12.07.2007, 17.06.2008 ja 18.06.2008 laenulepingud, mille alusel

andis hageja kostjale laenu kogusummas 31 000 krooni (1981,26 eurot). Hageja kandis

22.03.2007 kostja arvelduskontole 10 000 krooni, 16.07.2007 10 000 krooni, 19.06.2008

1000 krooni ja 24.06.2008 10 000 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt

maksegraafikule alates 10.04.2007 ja edaspidi iga järgneva kuu 10. kuupäevaks kuni laenu

täieliku tasumiseni. Kostja rikkus omapoolset kohustust, tasudes makseid kokku 18 159 krooni

(1160,57 eurot), millest hageja arvestas laenu põhisumma katteks 448,92 krooni (28,69 eurot) ja

intresside katteks 17 710,08 krooni (1131,88 eurot).

20.04.2011 seisuga (hagi koostamise aeg) võlgneb kostja hagejale 3836,64 eurot, millest

1952,57 eurot on põhinõue, 1099,34 eurot intress perioodi 22.03.2007 kuni 21.02.2010 eest,

614,94 eurot viivis perioodi 22.02.2010 kuni 20.04.2011 eest ja 169,79 eurot kahju. Hageja on

lähtunud intressi ja viivise arvutamisel nii lepingus fikseeritud määrast kui lepingu kehtivuse ajal

toimunud intressi määra muudatustest. Hageja kahju seisneb inkassofirmale makstud

teenustasus.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 3836,64 eurot ja täiendava

viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni ning edasi protsendina põhinõudest 0,081%

päevas.

Hageja lisas avaldusele koopia 20.03.2007 ja 18.06.2008 esitatud laenutaotlustest koos

09.07.2007 ja 16.06.2008 kinnitustega laenutaotluste rahuldamise kohta (tl 23-25), panga

kontoväljavõttest taotletud summade kostja kontole kandmise kohta (tl 26), eralaenu tingimustest

(tl 27-28), viimasest meeldetuletusest (tl 29), teatisest nõude loovutamise kohta inkassobüroole

(tl 30) ja inkassoteenuse arvest nr 28341 (tl 31-32).

Kostja vastus hagile (tl 45)

Kirjalikus vastuses hagile tunnistab kostja 1952,57 euro suurust põhinõuet, kuid nõutud suuri

viiviseid ja kahjuhüvitist ei ole kostjal võimalik maksta. Kostja oli aasta aega töötu ning sel

perioodil oli tema ainuke sissetulek töötu abiraha (6 kuud) ja peretoetus, mille Swedbank võttis

täies mahus tekkinud võlgade katteks. Kostja teavitas ka hagejat makseraskustest seoses töö

kaotamisega. Kuigi kostja on nüüdseks tööd leidnud, ei võimalda majanduslik seisund kogu

nõutud summat tasuda. Kostja on nõus maksma põhinõude graafiku alusel, kuid mitte rohkem

kui 10 eurot kuus. Kostjal on lisaks paljudele kohustustele ka kaks ülalpeetavat, keda ta kasvatab

üksi ilma igasuguse toetuseta.

Kostja lisas vastusele koopia palgatõendist (tl 46), Eesti Töötukassa 04.05.2011 teatisest (tl 47),

Swedbank AS-i 04.05.2011 tõendist (tl 48) ja laste sünnitunnistustest (tl 49-50).

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus tsiviilasja

kirjalikus menetluses.

2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on rahuldanud kostja laenutaotlused (tl 22-25)

ning kandnud perioodil 22.03.2007 kuni 24.06.2008 kostja kontole kokku 31 000 krooni (tl 26).

Nimetatud tehingute näol on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402

tähenduses, mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Eralaenu tingimustest nähtuvalt (tl 27-28) kohustus kostja lepingust tulenevad maksed (intressi ja

laenusumma) tagastama temale igakuiselt saadetud makseblankettide alusel. Poolte vahel ei ole

vaidlust ka selles, et kostja oma kohustusi rikkus.

3(4)

3. Hageja on esitanud kohtule lepingute rikkumisest tulenevad nõuded. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib

võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

4. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhinõudena 1952,57 eurot. Kostja

on kirjalikus vastuses hagile (tl 45) tunnistanud võlgnetava põhinõude suurust.

Kuna kostjal oli hagejaga sõlmitud lepingute alusel raha maksmise kohustus, mida kostja on

rikkunud ja rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise

kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine ja kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele 1952,57 eurot põhinõude katteks.

5. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Hageja nõuab hagis kostjalt intressi 1099,34 euro väljamõistmist eralaenu tingimuste alusel.

Nimetatud tingimuste kohaselt lisatakse üldisele võlasummale igakuiselt kuuintress, mille määra

hagejal on õigus muuta krediidipoliitiliste otsuste, laenukulude või muude kulude muutumise

tõttu, mida krediidiandja ei saanud ette näha lepingu sõlmimise ajal. Kostja on laenu taotledes

selliste üldtingimustega nõustunud. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt on isikud vabad ning

õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle. Hagiavaldusest nähtub, et intressi

määraks oli perioodil 22.03.2007 kuni 22.11.2008 2% kuus, alates 23.11.2008 kuni 22.04.2009

2,15% kuus, alates 23.04.2009 kuni 22.06.2009 2,3% kuus, alates 23.06.2009 kuni 22.10.2009

2,46% kuus ning alates 23.10.2009 kuni 21.02.2010 2,3% kuus. Intressi arvestamise perioodiks

on ajavahemik 22.03.2007 (esmase laenutaotluse rahuldamine) kuni 21.02.2010 (võla

inkassobüroole sissenõudmiseks loovutamise aeg). Kostja ei ole nimetatud intressi määradele ja

intressi arvutusele vastuväiteid esitanud.

VÕS §-s 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku

eelnimetatud sätte alusel intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse

tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat

intressi maksmise kohustust, siis on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1099,34 eurot.

6. Hageja nõuab laenusumma mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt 20.04.2011 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 614,94 euro väljamõistmist. Hageja on arvestanud viiviseid

alates 22.02.2010 ja lähtunud arvutamisel viivise lepingujärgsest määrast 0,075% päevas.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kuivõrd kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma.

Viivise rakendumine on sõltunud vaid kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine). Kostja ei

ole kirjalikus vastuses esitanud vastuväiteid viivise arvestusele. Eeltoodust tulenevalt kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 20.04.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

katteks 614,94 eurot.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

4(4)

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub mõista välja täiendava

viivise kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest 0,081%

päevas.

Kostja on alates 21.04.2011 kuni 30.06.2011 (otsuse tegemise aeg) oma rahalise kohustuse

täitmisega olnud viivituses 71 päeva. Samas nähtub laenukonto väljavõttest (tl 30), et 22.02.2010

seisuga on kuu intress 2,27%, mis teeb lepingujärgseks viivise määraks 0,075% päevas, mille

kohus võtab aluseks täiendava viivise arvutamisel 0,081% asemel. Kohus mõistab kostjalt välja

täiendava viivise 30.06.2011 seisuga 103,97 eurot (1952,57 eurot × 0,075% päevas × 71 päeva).

Seega

on

30.06.2011

seisuga

sissenõutavaks

muutunud

viivis

kokku

718,91 eurot

(614,94 + 103,97).

Põhjendatud on rahuldada hageja lisanduva viivise nõue kuni põhinõude täitmiseni. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,075% päevas põhinõudelt 1952,57 eurolt alates

01.07.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 1233,66 eurot, piirates

lisanduva viivise suurust põhinõude suurusega.

7. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 169,79 eurot. Hagiavalduse

kohaselt seisneb kahju inkassofirmale makstud teenustasus nõude kohtuvälise menetluse eest.

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kulusid kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nimetatud säte võimaldab küll

kahju tekitanud isikult nõuda inkassokulude hüvitamist, kuid eeldusel, et on täidetud kahju

hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ning

põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

Kohus leiab, et hagejale kahju tekkimine summas 169,79 eurot ei ole tõendatud. Ainuüksi

asjaolu, et hageja ja inkassofirma leppisid kokku nõude kohtuvälise menetluse teenustasus, ei

tõenda, et hagejale nimetatud summa ulatuses ka kahju tekkis.

Inkassokulude hüvitamine on põhjendatud juhul, kui need on mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes,

st kulud on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei riku

VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Kohus leiab, et hageja

poolt kohtuväliselt inkassoteenust pakkuva ettevõtte poole pöördumisel oli tegemist hageja

lepinguvabaduse teostamisega. Hageja ei ole kohtu arvates teinud omapoolselt mõistlikult

vajalikku, et väidetavat kahju ära hoida või vähendada, kui kaasas nõude maksmapanekuks

inkassofirma, kellel ei ole reaalset sunnijõudu. Üldjuhul võib mõistlikuks ja põhjendatuks pidada

seda, et tsiviilkäibes osalev mõistlik isik teostab oma õigusi riiklikku sunnijõudu omava

kohtusüsteemi kaudu. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul hageja inkassokulusid pidada mõistlikeks

VÕS § 128 lg 3 tähenduses.

Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt kahju 169,79 euro

väljamõistmiseks rahuldamata.

8. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 3770,82 eurot,

millest 1952,57 eurot on põhinõue, 1099,34 eurot intress ja 718,91 eurot sissenõutavaks muutnud

viivis 30.06.2011 seisuga. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise

0,075% päevas põhinõudelt 1952,57 eurolt alates 01.07.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni,

kuid mitte enam kui 1233,66 eurot.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt

hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hageja nõude 95% ulatuses

(3666,85 eurot 3836,64 euro suurusest nõudest), jätab hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja

kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda.

Kohtunik