2-11-5658/30 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-5658

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta A G taotlus kohtu määratud tähtaja pikendamiseks rahuldamata.

2. Keelduda A G poolt Viru Maakohtu 11. märtsi 2011 kohtumäärusele esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest.

3. Tagastada määruskaebus A G.

4. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud täies ulatuses A G kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 25,56 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuasja number 2-11-5658 Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2011, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi D G avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Menetlustoiming Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumine ja taotluse kohtu määratud tähtaja pikendamiseks rahuldamata jätmine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: D G (IK XXX)

Puudutatud isik: A G (IK XXX), esindaja Mihhail Tuštšenko D G (IK XXX), esindaja advokaat Tiina Mare Hiob Narva linn

2-11-5658

2(3) ASJAOLUD

D G esitas 11. veebruaril 2011 Viru Maakohtule avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Avaldaja esitas 23. veebruaril 2011 kohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Kohus jättis taotluse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude ja faktiliste asjaolude täpsustamiseks. Avaldaja esitas 10. märtsil 2011 täpsustatud esialgse õiguskaitse taotluse. Viru Maakohus keelas 11. märtsi 2011 esialgse õiguskaitse korras A G lapse D G lahkuda Eesti Vabariigist ilma teise vanema nõusolekuta ning keelas vanematel anda last kolmandatele isikutele Eestist väljaviimise eesmärgil. Menetluse ajaks määras kohus lapse elukohaks D G elukoht. Kohus andis D G lapse isikuhooldusõigus lapse eluja viibimiskoha määramise osas ning selles osas piiras A G hooldusõigust, lapse igapäevaelu üle otsustab D G. A G oli antud õigus lapsega suhelda, D G ei tohi suhtlemist keelata. A G esitas 1. aprillil 2011 määruskaebuse esialgse õiguskaitse rakendamise määruse peale. Kohus tuvastas, et määruskaebus on esitatud puudustega, määruskaebuse esitamiselt oli tasumata riigilõiv. Kohus andis A G puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva arvates kohtunõude kättetoimetamisest. Kohtunõue toimetati A G esindajale kätte

11. mail 2011. A G kohtu määratud tähtajaks puuduseid ei kõrvaldanud. Alles 30. mail esitas A G kohtule taotluse kohtu määratud tähtaja riigilõivu tasumiseks pikendamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kohtu määratud tähtaja riigilõivu tasumiseks pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata ning määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 1 kohaselt maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama.

Lähtuvalt TsMS § 659, ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 23 kohaselt tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 25,56 eurot.

Kohus tuvastas, et määruskaebus on esitatud puudustega, s.o määruskaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus andis A G 10-päevase tähtaja riigilõivu tasumiseks. Kohtu nõue toimetati A G esindajale kätte 11. mail 2011. Avaldaja kohtu antud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ja kohtu nõuet ei täitnud. Alles 30. mail 2011 esitas A G esindaja kohtule taotluse kohtu määratud tähtaja riigilõivu tasumiseks pikendamiseks.

Lähtuvalt TsMS § 659, ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt, kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv.

Vastavalt TsMS § 3401 lg 1 ja lg 2, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu

2-11-5658

3(3) hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TsMS § 64 lg 1 kohaselt kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada.

Kuna määruskaebuse esitamisel ei ole A G tasunud riigilõivu, andis kohus talle 10-päevase tähtaja riigilõivu tasumiseks. Kohtu nõue toimetati A G esindajale kätte 11. mail 2011. Kuid A G ei tasunud riigilõivu ka kohtu poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Taotlus riigilõivu tasumiseks tähtaja pikendamiseks oli kohtule esitatud alles 30. mail 2011, s.o kohtu määratud tähtaja möödumisel. Esitatud taotluses viitas A G rahaliste vahendite puudumisele riigilõivu tasumiseks.

A G oli võimalus esitada kohtule kohtu määratud tähtaja jooksul menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuid A G seda ei teinud. Kohtu määratud tähtaja möödumisel esitas üksnes tähtaja pikendamise taotluse. Alates 11.05.2011 oli piisav aeg, et maksta riigilõivu määruskaebuse esitamise eest või esitada kohtule menetlusabi taotluse. Kohus leiab, et antud juhul ei esine mõjuvaid põhjusi kohtu määratud tähtaja pikendamiseks.

Kõigist eeltoodust tulenevalt, jätab kohus taotluse kohtu määratud tähtaja pikendamiseks rahuldamata ja keeldub määruskaebuse menetlusse võtmisest.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 171 lg 1, apellatsioon-, kassatsioonvõi määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata.

Kohus leiab, et määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud täies ulatuses määruskaebuse esitaja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik