3-10-3253/51 · 3-10-3253/51 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

1 3-10-3253

K o h t u o t s u s Eesti Vabariigi nimel

Pärnus, 30. juunil 2011 .a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel vaatas kirjalikus menetluses arvamuse andmiseks kaasatud Sotsiaalkindlustusameti (esindaja Silvia Azojan) osavõtul läbi D. V’i (esindaja Jelena Smorodina) nõude tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik avalik-õiguslik suhe - töötamine Sindi 1. Detsembri nimelises Vabrikus perioodil 27.04.1981 kuni 28.06.1985 ja Pärnu Linakombinaadis perioodil 04.07.1985 kuni 24.11.1991 müürsepana, kes püsivalt töötab müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis (kood 12680), kui vajalik eeldus soodustingimustel vanaduspensioni määramisel.

D. Vi kirjalike seletuste kohaselt (tl 13-14, 47) asus avaldaja 27.04.1981 a. ametisse Sindi 1.Detsembri nimelisse Vabrikusse ehitusosakonna müürseppade brigaadi 4. järgu müürsepana, kus töötas täiskohaga kuni 28.06.1985, rajades vabrikule nii uusi hooneid kui juurdeehitisi ja tehes vanadele hoonetele kapitaalremonti. Töö toimus brigaadis, kuhu kuulus 6 müürseppa, selliseid müürseppade brigaade oli tollases vabriku ehitusosakonnas kokku kolm. Avaldaja järgmiseks töökohaks 5. järgu müürsepana müürseppade brigaadis sai ajavahemikul 04.07.1985 kuni 05.09.1994 Pärnu Linakombinaat, kus ta ehitas kombinaadile erinevaid tootmishooneid (trüki- ja värvitsehhi, pumbamaja, veepuhastusjaama, kompressorijaama, elektrijaama) ning osales Pärnu linnas Oja tänav 27 ja 33 ning Kirsi 9 asuvate kortermajade ehitamisel.

Sotsiaalkindlustusameti 17.12.2010 otsusest nr 6.P38-2/7336-7 nähtuvalt saab arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka töötamise müürsepana müürseppade brigaadis ajavahemikul 25.11.1991 kuni 05.09.1994 s.o. 2 aastat 9 kuud ja 10 päeva. Tuvastamist vajab soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev staaž 10 aastat 6 kuud ja 21 päeva ulatuses, millele pensioniameti poolt arvesse võetud staaži 2 aastat 9 kuud ja 10 päevalisandumisel oleks kaebajal soodustusstaaži kokku 13 aastat 4 kuud, mis oleks piisav soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 p 2 järgi.

Põhjusel, et dokumentaalseid tõendeid, mis tõendaksid kaebaja töötamist müürsepana, müürseppade brigaadis pole säilinud ning ka tööraamatus ei kajastu vajaliku täpsusega andmed müürseppade brigaadi kohta, taotlebki kaebaja pensioniõigusliku staaži tõendamist kohtus.

Sotsiaalkindlustusameti esindaja oma kirjalikus vastuses märgib, et Vabariigi Valitsuse 16.07.2002 määrusega nr 206 kinnitatud Soodustingimustel vanaduspensionile õigust

2 andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XVII osas „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“ on kood nr 12680 all nimetatud müürsepp, kes püsivalt töötab müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis.

Sotsiaalkindlustusameti esindaja on seisukohal, et D. Vil on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensionile õigustandva staaži tuvastamist tunnistajate ütluste aluse. Peale tunnistajate ütlustega tutvumist ja teiste asjas kogutud tõendeid arvesse võttes, puudusid kolmanda isiku esindajal vastuväited D. Vi poolt esitatud taotluse rahuldamiseks.

K o h t u s e i s u k o h t

SVPS § 1 punkti 2 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Selles punktis nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Vanaduspensionile soodustingimustel on õigus ka loetelu nr 2 XVII peatükis „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“ märgitud müürsepal, kes püsivalt töötab müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis (kood 12680).

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lõike 3 kohaselt kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamise korra Vabariigi Valitsus. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Viidatud määruse § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole.

Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõendeiks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. TsMS § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.

Avaldaja on taotlenud kohtult tuvastada oma töötamine müürsepana täistööpäeva ulatuses müürseppade brigaadis Sindi 1. Detsembri nimelises Vabrikus perioodil 27.04.1981 kuni 28.06.1985 ja Pärnu Linakombinaadis perioodil 04.07.1985 kuni 24.11.1991 kui vajalik eeldus soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Taotleja töötamine müürsepana täistööpäeva ulatuses müürseppade brigaadis Pärnu Linakombinaadis ajavahemikul

3 25.11.1991 kuni 05.09.1994, s.o 2 aasta 9 kuu ja 10 päeva ulatuses vastavalt Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 17.12.2010 otsusele (tl 28) täiendavat tõendamist ei nõua.

D. Vi töötamine Sindi 1. Detsembri nimelises Vabrikus 4. kategooria müürsepana tuvastamist vajavajal perioodil 27.04.1981 - 28.06.1985 on tema tööraamatus kajastud kannetega nr 12 -13 (tl 20-21). Rahvusarhiivi Tartu maa-arhiivi 05.11.2010 teatises kinnitatakse avaldaja isikliku arvestuskaardi ja palgakontokaartide andmete põhjal D. Vi töötamist Sindi Tekstiilivabrikus müürsepana täistööpäeva ulatuses kusjuures 1980. aasta seisuga oli ehitusosakonnas 18 müürseppa, 18 puuseppa, 11 maalrit, 1 katusekatja, 2 monteerijat ja 1 krohvija. Samas Rahvusarhiivi Valga maa-arhiivi 17.11.2010 vastu järgi (tl 26) puuduvad Sindi 1. Detsembri nimelise Vabriku arhivaalides otsesed märked selle kohta, et vabrikus oleks komplekteeritud müürseppade brigaade või kompleksbrigaadi müürsepalülisid.

D. Vi töötamist Pärnu Linakombinaadi remondi-ehitustsehhis 5. kategooria müürsepana näitab tööraamatu kanne nr 14 (tl 21). Ka Rahvusarhiivi Tartu maa-arhiivi 14.03.2011 teatise (tl 42) kohaselt võeti D. V Pärnu Linakombinaadi remondi-ehitustsehhi tööle müürsepana alates 04.07.1985, 11.11.1993 sõlmitud töölepingu nr 470-k järgi on kombinaadi remondi- ehitustsehhis müürsepana töötava D. Vi tööaja kestus 40 tundi nädalas ja tööleping on lõpetatud seoses koondamisega 05.09.1994.

Tunnistaja A. S endise töökaaslasena kinnitab töötamist koos D. Viga vaadeldaval perioodil täistööajaga Sindi 1. Detsembri nimelise Vabriku müürseppade brigaadis (sinna kuulusid veel A. O, S. G, M. Ki jt) ühiselamu ja pumbajaama rajamisel, filtreerimisjaamas ja tsehhide kapitaalremondil (tl 91).

Tunnistajate V. T endise töökaaslasena annab ütlusi (tl 94) töötamisest koos D. Viga alates 04.07.1985 kuni 1993 täistööajaga Pärnu Linakombinaadi müürseppade brigaadis (kuhu kuulusid veel I. P, B. G, M. K jt) sellistel objektidel nagu ettevõtte trükitsehh, pumbamaja, veepuhastusjaam, kompressorijaam, elektrijaam ning korterjamad (Oja 27 ja 33, Kirsi 9).

Tunnistaja I. P Pärnu Linakombinaadi müürseppade brigaadi endise brigadirina kinnitab D. Vi töötamist vaadeldaval perioodil brigaadis müürsepana kogu tööpäeva, s.o alates kella 08.00-st kuni 16.30-ni, ulatuses (tl 97).

Sotsiaalkindlustusamet ei ole vaidlustanud kaebaja poolt esitatud tõendeid ja tunnistajate ütlustega kinnitamist leidnud asjaolusid D. Vi poolt tehtud töö iseloomu ja kestuse osas.

Tööraamatu kannetele, arhiiviteatistele ja tunnistajate ütlustele tuginedes loeb kohus avaldaja poolt taotletud ajavahemikel tõendatuks D. Vi töötamise täistööajaga müürseppade brigaadis Sindi 1. Detsembri nimelises Vabrikus ja Pärnu Linakombinaadis.

D. V taotleb asjas kantud menetluskulude kindlaksmääramist ja hüvitamist. Nõude esitamise õiguslikele alustele kaebaja ei viita. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja taotleb kantud menetluskulu vastustajalt väljamõistmist. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

4 Kaebaja on kohtule esitanud kaks kuludokumenti, millest nähtuvalt on D. V tasunud Õigusbüroo Jelena Smorodina OÜ 27.01.2011 ja 27.06.2011 konsultatsiooni, kaebuse koostamise, täiendavate tõendite hankimise ja kaebuse täienduse koostamise ning kohtule esitamise eest kokku (27.01.2011 koostatud arve nr 5 eest 175.00 + 27.06.2011 koostatud arve nr 26 eest 175.00, mis on arvete koostamise päeval kaebaja poolt sularahas koheselt ka tasutud) 350.00 eurot (tl 105-110))

Sotsiaalkindlustusamet leidis, et tema näol ei ole antud asjas tegemist poole ega kolmanda isikuga, vaid üksnes arvamuse andjana.

HKMS § 92 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Poolteks halduskohtumenetluses on HKMS § 14 lg. 2 järgi: 1) kaebuse või protesti esitaja; 2) asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik, kelle haldusakti või toimingu peale kaebus või protest on esitatud; 3) halduslepingu pooled. HKMS § 92 lg 7 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Sotsiaalkindlustusamet on käesolevas asjas kaasatud protsessi riigi esindajana arvamuse andmiseks HKMS § 14 lg 3 p 3 alusel. Kuna Sotsiaalkindlustusamet ei ole käesolevas menetluses ei pooleks ega kolmandaks isikuks ning HKMS ei võimalda § 92 lg 1 ja lg 7 tekstist tulenevalt arvamuse andmiseks kaasatud isikult menetluskulude väljamõistmist, puudub halduskohtul õiguslik alus Sotsiaal - kindlustusametilt kaebaja poolt kantud menetluskulusid välja mõista.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja poolt kantud menetluskulud tervikuna tema enda kanda.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 ja § 31 lg 1 kohus

o t s u s t a s

1. Tuvastada juriidiline fakt – D. Vi töötamine püsivalt müürsepana brigaadis (kood 12680) täistööpäeva ulatuses Sindi 1. Detsembri nimelises Vabrikus perioodil 27.04.1981 kuni 28.06.1985 ja Pärnu Linakombinaadis perioodil 04.07.1985 kuni 24.11. 1991.

2. Jätta D. Vi menetluskulud tervikuna tema enda kanda.

Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonis ei taotleta selle lahendamist istungil.

Aivar Koppel, halduskohtunik