2-11-24342/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-24342 Tsiviilasi Eesti Vabariik (Harju maavanema kaudu) hagi VM vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 307,10 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Eesti Vabariik (Harju maavanema kaudu) (registrikood 70002452, asukoht Roosikrantsi 12, 15077 Tallinn, e-post info@mv.harju.ee), seaduslik esindaja Ülle R

Kostja VM(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt VM’ilt välja Eesti Vabariigi kasuks reaalkoormatisest tekkinud põhivõlg summas 307,10 (kolmsada seitse eurot ja kümme senti) eurot, intressivõlg summas 30,71 (kolmkümmend eurot ja seitsekümmend üks senti) eurot ja viivis summas 276,39 (kakssada seitsekümmend kuus eurot ja kolmkümmend üheksa senti) eurot; kokku 614,19 (kuussada neliteist eurot ja üheksateist senti) eurot.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jäävad kostja VM’i kanda.

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele 221023778606 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumber 3100057358.

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista reaalkoormatisest tekkinud põhivõlg summas 307,10 eurot, intressivõlg summas 30,71 eurot ja viivis summas 276,39 eurot; kokku 614,19 eurot ja menetluskulud.

Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama

15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi koos lisadega on kostjale TsMS § 314 ja § 327 sätestatud viisil hoiustamisega kätte toimetatud. Kohus leiab, et sellisel viisil on lubatud kostjale menetlusdokumendi kättetoimetamine. Kohus saatis menetlusdokumendid kostjale hagiavalduses, rahvastikuregistris, Haigekassas, Maksuja Tolliametis ning Autoregistrikeskuses märgitud aadressil XXX, Tallinn, kuid need tagastati kohtule märkega „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Eesti Töötukassast teatati kohtule, et kostja on märkinud 21.07.2010 töötuna arvelevõtmise avaldusel enda kontaktaadressiks XXX, Tallinn. Alates 09.06.2011 hoiustati menetlusdokumendid Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas. Hoiustamise kohta saadeti kostjale 09.06.2011 aadressil XXX, Tallinn kirjalik teade vastavalt TsMS § 327 lg 2. Vastavalt TsMS § 327 lg 3 loeb kohus dokumendi kätte toimetamise kuupäevaks 12.06.2011, millest alates hakkas kulgema menetlustähtaeg. Kohtu poolt antud tähtpäevaks s.o 15 päeva jooksul alates hagimaterjali kättetoimetamisest ega hiljem kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

Geete Lahi Kohtunik