2-10-44939/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro

Määruse tegemise aeg ja koht 28.juuni 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308 Tsiviilasja number 2-10-44939 Tsiviilasi

Menetlustoiming T P hagi V N vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes

Kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: T P (isikukood XXX), elukoht XXX Kostja: V N (isikukood XXX), elukoht XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

I. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-10-44939 poolte vahel saavutatud kompromiss. Pooled on kokku leppinud alljärgnevas: 1) Kostja tunnistab seda, et ta on lapse T P isa.

2) Kostja nõustub maksma elatist hageja T P ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 139.01 eurot alates 14.02.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3) Kostja tunnistab, et elatise võlgnevus alates 14.02.2011 kuni 28.06.2011 moodustab 556.04 eurot.

4) Kostja kohustub alates 25.07.2011 tasuma lisaks igakuisele elatusrahale elatusraha võlgnevust 61 eurot kuus kuni elatise võlgnevuse, 556,04 eurot, kustutamiseni.

5) Kostja kohustub tasuma igakuise elatusraha 139,01 eurot ja elatusraha võlgnevuse kustutamise osamakse 61 eurot iga kuu 15 kuupäevaks, tasudes elatise T P arveldusarvele Swedbank AS a/a XXX.

6) Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

7) Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest.

8) Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

II. Menetlus tsiviilasjas nr 2-10-44939 seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada.

III. 1) Lugeda alaealise laps T P (isikukood XXX; sündinud XXX Narva linnas; sünd registreeritud 20.aprill 2004 Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna Narva talituses, akt nr 213) põlvnevaks V N, isikukood XXX.

2) Kanda T P sünniakti lapse isana V N (isikukood: XXX, id-kaart nr AO112654).

3) Saata kohtumäärus peale jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele (Narva) T P sünniakti muudatuste tegemiseks ja toimetada kätte menetlusosalistele.

IV. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus

16.09.2010 esitas T P hagi põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks T P (isikukood XXX) kasuks. Viru Maakohtu 06.01.2011 määrusega määrati asjas põlvnemise ekspertiis. 14.02.2010 ekspertiisiakti kohaselt on V N T P bioloogiline isa. 28.06.2011 kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. Pooled sõlmisid kompromissi ja avaldasid kompromissi kohtule protokolli kandmiseks ja kinnitamiseks, mille kohaselt on kostja V N lapse T P isa. Hageja (T P) esindaja elatise nõudeks jääb 139,01 eurot ning elatise võlgnevuse nõudeks alates 14.02.2011 kuni 28.06.2011 556.04 eurot. Kostja tunnistab elatise nõuet kokkulepitud summas ning kohustub tasuma elatise 139,01 eurot ja elatusraha võlgnevuse 61 eurot iga kuu 15. kuupäevaks alates 25.07.2011 T P arveldusarvele Swedbank AS a/a XXX. Pooled leppisid kokku kompromissitingimuste rikkumise tagajärgedes. Pooled on palunud kompromissleping kohtu poolt kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

Õiguslik põhistus

Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele. Perekonnaseadus (PKS) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: p1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui PKS § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud PKS § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps; PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, kompromiss on sõlmitud lapse põlvnemise tuvastamiseks ja tema ülalpidamiseks ja lapse huvides ning on kostja kinnitusel ka tema poolt kokkulepitud tingimustel täidetav.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissilepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Kohus peab vajalikuks selgitada, et asjaolude muutumisel on PKS § 102 ja 103 tulenevalt huvitatud isiku nõudel kohtul õigus elatise suurust muuta. TsMS § 467 lg 2 kohaselt ei või viivitamata täidetavaks tunnistada kohtuotsust abieluja põlvnemisasjas, välja arvatud abieluga seotud varalises vaidluses. Seetõttu ei rahulda kohus taotlust määruskaebuse esitamise õiguse välistamiseks. TsMS § 433 lg 1 menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Kohtumäärus tuleb peale jõustumist saata Ida-Viru Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele (Narva) lapse sünniakti muudatuste tegemiseks.

Määruse tegemisel tugines kohus TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430-432, 433 lg 1, 467 lg 2, § 661 lg 2 sätestatust.

Kristel Vedro Kohtunik