2-11-7216/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

29. 06. 2011.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-7216

Tsiviilasi AAB´i (isikukood XXX) hagi V B´i (isikukood XXX) vastu elatise väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 1260 eurot.

Menetlus kirjalik Esindajad Hageja seaduslik esindaja JK(isikukood XXX) RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Välja mõista kostja V B´i igakuine elatis suurusega 140.00 eurot hageja AAB´i (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 01.03.2011. a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatusraha kuulub väljamaksmisele hageja seaduslikule esindajale JK.

Menetluskulude jaotus

1. Poolte menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Linnakohtu kaudu 30 päeva jooksul apellatsioonist teatades ja 20 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonikaebust esitades arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtajaga.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt kostja ei osale oma poja (hageja) ülalpidamisel. Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt elatusraha alammäära (139.01 eurot) alates 01.03.2010. a välja mõista.

Kostja esitas kohtuistungi ajaks vastulause, kus oli nõus 140 euro suuruse elatusrahaga. Elatusraha oli kostja nõus tasuma alates 01.03.2011. a. Hageja nõustus eeltooduga. Kohtu põhjendused

TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Sama sätte lg 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära.

Tsiviilasja hind on antud juhul 1260 eurot. Vaidlus elatusraha maksmise üle puudub, mistõttu piisab kostja seisukoha kirjalikust väljaselgitamisest. Pooled on nii elatusraha suuruse kui ka maksmise algusaja suhtes saavutanud üksmeele. Hageja on kohtupolt suuliselt ära kuulatud.

Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama: alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg

2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Tulenevalt tsiviilkolleegiumi selgitustest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks vaja lapse kulutusi tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05).

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval juhul nõudis hageja elatusraha väljamõistmist alates 01.03.2011. a, seega pärast hagi esitamist.

TsMS § 163 lg 1 järgi jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda, sest hagi kuulus osaliselt rahuldamisele ning menetlusosalised ei ole menetluskulude olemasolust kohut teavitanud. Riigilõivu tasumise kohustus RLS § 22 lg 1 p 2 alusel pooltel puudub.

kohtunik Epp Haabsaar