2-11-13476/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-13476 1(7)

K O H T U M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON

1. Narva linna avaldus rahuldada.

2. Võtta E B ära isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus lapse Y B suhtes.

3. Peatada S A isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus lapse Y B suhtes kuni peatamise aluste äralangemiseni, s.o. kuni S A vanglast vabastamiseni.

4. Seada Y B üle eestkoste ning määrata Y B eestkostjaks G A kuni S A hooldusõiguse taastamiseni.

5. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning on kohustatud:

- hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma tegevuses eestkostetava huvidest;

- valitsema eeskostetavate olemasolevat vara, sooritama selleks vajalikke tehingud, käsutama rahalisi vahendeid pankades.

6. Eestkostjal tuleb:

- esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalik nimekiri alaealise Y B vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest seisuga 29. juuni 2011. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta;

- esitada eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjalik iga-aastane aruanne oma ülesannete täitmisest iga aasta

29. juuniks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid;

- teatama kohtule oma elukoha muutusest. Kohtuasja number 2-11-13476 Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Hooldusõiguse määramise ja eestkoste seadmise menetlus Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu), esindaja Sergei Lahmanov Puudutatud isikud:

Y B (IK XXX), esindaja Tiina Mare Hiob S A (IK XXX), E B (IK XXX), G A (IK XXX)

2-11-13476 2(7)

7. Y B ei või ilma G A nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki Y B otseseid tsiviilkohustusi või kui Y B täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

8. G A peab hoidma oma vara eraldi Y B varast ega tohi kasutada Y B vara oma huvides.

9. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest G A.

10. Jätta riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 29.06.2009.a kell 16.00.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumäärusele on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

25. märtsil 2011.a esitas Narva linn kohtule avalduse S A vanema hooldusõiguse peatamiseks alaealise lapse Y B suhtes, E B isikuja varahooldusõiguse äravõtmiseks alaealise lapse Y B suhtes ning alaealisele lapsele Y B eestkostja määramiseks. Alaealise lapse Y B ema S A 11.02.2010.a oli võetud vahi alla ja 25.01.2011.a kohtuotsusega tunnistatud süüdi kuriteo toimepanemises, millega karistati S A 3a ja 3k vangistusega. Kuna S A viibib kinnipidamiskohas, last kasvatab vanaema G A. Alaealise lapse Y B isa E B hoidub kõrvale vanema kohustuste täitmisest, abi ja toetust ei osuta, ei soovi vanema hooldusõigust ja esindusõigust teostada. E B kuritarvitab alkoholijooke, millega avaldab kahjuliku mõju lapse heaolule. Narva linn palub peatada S A vanema hooldusõigust poja Y B suhtes kuni karistuse kehtivusaja lõppemiseni, ära võtta E B isikuhooldusõigused täies ulatuses poja Y B suhtes ning määrata alaealise Y B eestkostjaks G A kuni S A karistuse kehtivusaja lõppemiseni.

Avalduse alusel algatas kohus hagita menetluse ning määras lapsele esindaja.

Y B esindaja arvamus (tl 81-85)

Advokaat Tiina Mare Hiob kohtus 08.04.2011.a eestkostja kandidaadi G A ning eestkostet vajava alaealise lapsega. G A avaldas soovi lapselapse elu korraldada ja tema eest hoolitseda.

2-11-13476 3(7) Suhted Y ja E B vahel iseloomustas G A kui olematuid. Lapse isa on alkohoolik, kes vajab ise abi ja toetust, et eluga toime tulla. Sissetulekud E B puuduvad. Poja vastu pole E B hoolitsust ega huvi ilmutanud, ei ole last kasvatanud ega majanduslikult kunagi abistanud.

G A kodus on olemas kõik vajalik lapse eest hoolitsemiseks.

Y B emaga juhtunut elab väga üle ja tahab, et ema varsti koju tuleks. Isa suhtes avaldas, et pole enne sügist 2010.a temaga kohtunud ja temast suurt ei tea. Käis isal mõned korrad külas, seal oli koos joomaseltskond. Muuga peale joomise isa ei tegele. Y on nõus, et isalt hooldusõigus ära võetakse, ema suhtes Y seda ei kinnitanud. Y on nõus, et kuni ema ei ole, hoolitseb tema eest vanaema G A, kellega saavad hästi läbi.

Alaealise Y B isaga esindajal ei õnnestunud kohtuda.

Esindaja ei ole vastuväiteid avaldusele osas, mis puudutab E B lapse hooldusõiguse täielikku äravõtmist: vanem ei ole last kasvatanud, tema eest hoolitsenud, ei ole taganud lapsele eakohast arengut ega majanduslikku toimetulekut. Puudub alus eeldada, et E B asuks aktiivselt poja elus osalema, teda kasvatama, arendama ja majanduslikult toetama. Kuna E B on aastaid jätnud lapse hoolitsuseta, on põhjendatud Narva linna avaldus temalt lapse hooldusõiguse täielik äravõtmine.

Lapse esindaja on nõus avaldajaga, et S A hooldusõigus Y suhtes tuleb peatada. Ema kannab reaalset karistust toimepandud kuriteo eest. S A ei saa karistuse kandmise ajal lapse hooldusõigust teostada, see tuleb peatada. Y B esindaja toetab S A lapse hooldusõiguse peatamist kuni peatamise aluste äralangemiseni.

Seega toetab alaealise lapse esindaja Narva linna avaldust E B lapse isikuja varahoolduse täielikuks äravõtmiseks, S A lapse hooldusõiguse peatamist kuni peatamise aluste äralangemiseni ja G A määramist oma lapselapse Y B eestkostjaks.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi avaldaja Narva linn esitatud avalduse juurde. Narva linn palub peatada S A hooldusõiguse Y B suhtes, võtta E B hooldusõigus ära ja määrata lapsele eestkostjaks G A.

Alaealise lapse esindaja jäi oma arvamuse juurde ning toetas Narva linna avaldust.

E B ei ilmunud kohtuistungile.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalisi, leiab, et S A hooldusõigus alaealise lapse Y B suhtes tuleb peatada kuni peatamise aluste äralangemiseni, s.o. S A vanglast vabastamiseni, võtta E B hooldusõigus alaealise lapse Y B suhtes täielikult ära, seada Y B üle eestkoste ja määrata Y B eestkostjaks G A.

Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et Y B vanemateks on S A ja E B. Lapse ema S A 11.02.2010.a oli võetud vahi alla ja 25.01.2011.a kohtuotsusega tunnistatud süüdi kuriteo toimepanemises, millega karistati S A 3a ja 3k vangistusega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Perekonnaseaduse § 124 lg 1 kohaselt on

2-11-13476 4(7) isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 127 järgi hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara eest, muu hulgas last esindada.

Seega on vanemal kohustus oma lapse eest hoolitseda, teda kasvatada ning tema vara eest hoolt kanda.

G A ja Y B ütlustest nähtuvalt ei ole E B seda teinud. Ta ei ole oma last kasvatanud, tema järele valvanud ega tema käekäigu eest hoolitsenud. E B ei ela koos oma poja Y B ega anna raha tema ülalpidamiseks. Asjaolu, et E B on töötu, ei vabasta teda lapse eest hoolitsemise kohustusest. Seega on E B jätnud lapse hooletusse (kellegi teise kasvatada) ning oma vanema kohustusi ei täida. Asjaolu, et E B oma lapse eest ei hoolitse, kinnitavad ka Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja lastekaitseinspektor Sergei Lahmanov, ühiselamu XXX komandant G L, E B tädi O P ja lapsele määratud esindaja.

PKS § 134 lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab lapse hooletussejätmine või vanemate suutmatus täita oma kohustusi ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib kohus lapse heaolu ohustamise korral muuhulgas kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isikuvõi varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. PKS § 135 lg 2 järgi võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

E B ei täida oma kohustusi lapse hoolitsemisel ja kastavamisel ega pea last ülal. G A ja Y B ütlustest nähtub, et E B ei täida ega kavatse täita oma kohustusi lapse eest hoolitsemisel ega anda talle ülalpidamist.

Avaldaja esindaja, G A, Y B, O P ja lapse esindaja ütluste kohaselt on E B asotsiaalse elulaadiga, kuritarvitab alkoholi.

Kohus leiab, et kuivõrd E B ei ole oma kohustusi pikka aja jooksul täitnud, on põhjust eeldada, et mistahes kohtupoolne korraldus hooldusõiguse rakendamiseks ei anna tulemusi. Lapse hooletusse jätmisest tuleneva ohu ärahoidmiseks tuleb võtta E B ära hooldusõigus alaealise lapse Y B suhtes täielikult.

Kohus selgitab E B, et talle jääb õigus lapsega suhelda. Kuna Y B ei avaldanud soovi, et E B lapsega suhtlusõigus tuleb piirata, leiab kohus, et ei ole alust vanema suhtlusõigust piirata.

PKS § 140 lg 1 kohaselt kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus taastab vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine.

Kohus leiab, et kuna S A viibib vanglas ning karistuse kandmise ajal ei saa lapse hooldusõigust teostada, siis tuleb S A hooldusõigus alaealise lapse Y B suhtes peatada kuni peatamise aluste äralangemiseni, s.o. S A vanglast vabastamiseni.

PKS § 171 lg 1 järgi, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.

2-11-13476 5(7) Kuna kohus võtab Y B isalt ära hooldusõiguse ning peatab S A hooldusõigus Y B suhtes kuni vanglast vabastamiseni, tuleb alaealisele PKS § 171 lg 1 kohaselt määrata eestkostja. Eestkostjaks võib määrata füüsilise isiku, juriidilise isiku või lapse elukohajärgse vallavõi linnavalitsuse.

Y B eestkostjaks olemiseks on andnud nõusoleku lapse vanaema G A, kelle juures Y B elab. G A eestkostjaks määramisega on nõus ka lapse esindaja advokaat Tiina Mare Hiob, Narva Linnavalitsuse esindaja ning lapse vanemad S A ja E B. Y B on avaldanud soovi, et soovib elada vanaema G A juures ning on nõus, et G A oleks tema eestkostjaks.

Kohus leiab, et puudutatud isikute ütluste ning esitatud arvamustega on tõendatud, et G A on senini korraldanud Y B igapäevaelu. Kohus arvestab eestkostja valikul G A isikuomadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema soovi saada lapse eestkostjaks. Kohus leiab, et G A on sobiv isik Y B eestkostja ülesandeid täitma. Oma senise tegevusega on G A näidanud ennast usaldusväärse, eestkostetavate huvidega arvestava vastutustundliku isikuna ning tal on olemas teadmised, kogemused ja soov lapse eest hoolitseda.

TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 3 p 1 ja p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

TsMS § 557 lg 21 kohaselt seatakse eestkoste alaealise täisealiseks saamiseni.

Kohus selgitab, et S A hooldusõiguse peatamise aluste äralangemisel, tuleb kas eestkostjal või S A teatada kohtule hooldusõiguse aluste äralangemisest.

PKS § 179 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, tal on oma ülesannete piires õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule ning eestkostja küsib ja arvestab eestkoste teostamisel eestkostetava arvamust, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane.

PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus. Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal juhinduda perekonnaseaduses sätestatud ülesannetest.

PKS § 183 lg 1-3 kohaselt eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.

2-11-13476 6(7) G A peab hoidma oma vara eraldi eestkostet vajava isiku varast ega tohi kasutada eestkostet vajava isiku vara oma huvides. Vastavalt PKS § 193 lg 1, kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. G A on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest. PKS § 184 lg 1 ja lg 2 kohaselt, eestkostja esitab eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja eestkostet vajava isiku vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta. G A on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara kohta seisuga 29. juuni 2011. Nimekirjas tuleb esitada teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muudatuste kohta. Aruanne esitada kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Vastavalt PKS § 194 lg 1 ja lg 2, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. G A on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 29. juuniks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid.

TsMS § 557 lg 3 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 4, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teatab määrusest teistele kohtutele ja ametiasutustele, kui see on eestkostetava, kolmandate isikute või avalikkuse huvides ilmselt vajalik. Vajaduse korral avaldab kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Viru Maakohtu 01. aprilli 2011 kohtumäärusega määrati eestkostet vajavale isikule esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja -kulu. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eestkostet vajava isiku esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.

2-11-13476 7(7)

Aarne Lõhmus Kohtunik