3-10-2531/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-10-2531

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-10-2531 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

T. P´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Kuusalu Vallavalitsuse 05.08.2010 korraldus nr 589; - jätta menetluskulud vastustaja kanda

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

28. juuni 2011 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja T. P ja tema esindaja Jaanus Silm Vastustaja Kuusalu Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Arvamuse andja Keskkonnaameti esindaja Maiu Paloots

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1, § 92 lg 1:

Rahuldada T. P´i kaebus haldusasjas nr 3-10-2531

Tühistada Kuusalu Vallavalitsuse 05.08.2010 korraldus nr 589.

Välja mõista Kuusalu Vallavalitsuselt ( asuk Mõisa tee 17, Kiiu alevik Kuusalu vald Harjumaa 74604) T. P´i (isikukood …) kasuks 515 (viis sada viisteist ) eurot ja 97 senti asjas kantud menetluskulude katteks.

3-10-2531

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 28. juunil 2011. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

12.02.2009 Kuusalu Vallavalitsuse korraldusega nr 115 anti nõusolek Kolga-Aabla küla Triinu kinnistule pumbamaja paadikuuriks ümberehitamiseks (tl 6). 05.08.2010 Kuusalu Vallavalitsuse korraldusega nr 589 tunnistati kehtetuks vallavalitsuse 12.02.2009 korraldus nr 115 (tl 8). 30.09.2010 esitas T. P kohtule kaebuse 05.08.2010 korraldusele nr 589 (tl 2-4). 22.10.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 17). 19.11.2010 esitas Kuusalu Vallavalitsus vastuväited kaebusele (tl 24-26). 17.12.2010 määrusega kaasati menetlusse arvamuse andjana Keskkonnaamet (tl 67-68). 24.01.2011 esitas arvamuseandja seisukohad kaebuses (tl 78-79). 16.05.2011 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 86-87). 01.06.2011 täpsustas Keskkonnaamet oma arvamust (tl 90). 01.06.2011 täpsustas kaebaja oma seisukohti ning esitas kohtukulude nimekirja (tl 106-109). 02.06.2011 täpsustas vastustaja oma vastuväiteid (tl 115-116).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja hinnangul on vastustaja korralduse vastuvõtmisel eiranud oluliselt haldusmenetluse läbiviimise põhimõtteid. Käesoleval juhul ei ole vastustaja pöördunud kaebaja poole temalt selgituse saamiseks. Kaebaja ärakuulamata jätmine ei olnud üksnes vormiline eksimus, vaid viis koos teiste eksimustega asjas ebaõige otsuse tegemiseni. Vastustaja ei ole korralduse vastuvõtmisel kaalunud ega arvestanud varasema haldusakti kehtetuks tunnistamise lubatavust. Vastustaja ei taganud kaebaja ärakuulamist ega teostanud uurimiskohustust ning seetõttu ei olnud tal võimalik nõuetekohaselt teostada kaalutlusõigust. Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb alati kasutada kaalutlusõigust, võtta avaliku huvi kõrval arvesse isiku usalduse kaitset.

3-10-2531

Vastustaja on pidanud korraldust nr 115 õigusvastaseks. Kaebaja on korralduse nr 115 kehtima jäämist usaldades alustanud pärast 09.02.2010 ümberehitusega, mis on tänaseks lõpetatud. Kaebaja on selleks teinud olulisi kulutusi. Kaebaja hinnangul ei saanud kujunenud olukorras lähtudes HKMS § 67 lg 2 korraldust nr 115 kehtetuks tunnistada. Kaebajale korralduse tühistamisega kaasnevaid ebasoodsaid mõjusid ei ole vastustaja kaalunud. Keskkonnamet on 21.10.2009 kirjaga vastustajale teatanud, et ei ole vastuväiteid pumbajaama paadikuuriks ehitamisele, kui puurkaev suletakse.

Samuti on Keskkonnaamet 20.11.2009 kirjas selgitanud, et puurkaev ei ole nõuetekohaselt konserveeritud ning 16.10.2009 kirjas märkinud, et sobivaimaks lahenduseks oleks projekti koostamine puurkaevu nõuetekohaseks sulgemiseks, mitte ehitustööde lõpetamine. Puurkaevu olemasolu iseenesest ei ole takistuseks ehitustööde lubamiseks, möödapääsmatu vajadus korralduse nr 115 tühistamiseks puudus. Kui kaevatava haldusakti põhjuseks on vajadus konserveerida puurkaev, siis juba valmis ehitatud paadikuuri ehitamiseks antud nõusoleku tühistamine antud eesmärki ei täida ning on kaebajale ülemäära koormav.

Asjakohatu on vastustaja väide kaebaja poolt valeandmete esitamise kohta. Vastustaja ise märgib kaevatavas haldusaktis, et registri andmetel on pumbamajas asuv puurkaev likvideeritud ning seetõttu puudus teave rajatise asumise kohta vanas pumbajaamas. Samasugune avalik teave oli Keskkonnaametil ja ka kaebajal. Seetõttu puudub alus pidada avalikku teavet kaebaja poolt esitatuna ebaõigeks teabeks. Asjaolu, et vastustajal ei olnud korralduse nr 115 väljastamisel teada puurkaevu olemasolu, ei saa olla õigustuseks korralduse tühistamisel, kuna nimetatud asjaolu kontrollimise kohustus oli vastustajal juba korralduse nr 115 vastuvõtmisel.

Vastustaja ei ole põhjendanud korralduse nr 115 tühistamist 1,5 aastat peale selle vastuvõtmist. Haldusakti niivõrd pikk kehtivusaeg annab kinnituse, et haldusakt jääb kehtima. 01.06.2011 täiendavas seisukohas märkis kaebaja, et ta ei esitanud teadvalt valeandmeid ning valeandmeid ei kajastu ka kaebaja 05.02.2009 taotluses. Kaebaja ei olnud teadlik, et kinnistul asunud puurkaev oleks likvideerimata, seetõttu oli kaebaja ehitusprojektis teave, et veevarustus lahendatakse ühisveevärgi baasil. Kaebaja väidetel ei olnud nimetatud asjaolust teadlikud ka teised menetlusosalised.

Nimetatud teave kajastub ka vastustaja korralduses nr 589. Eesti Geoloogiakeskuse andmetel oli Triinu kinnistu puurkaev likvideeritud. Keskkonnaamet oma 26.10.2010 kirjas ei näinud takistusi paadikuuri rajamiseks Triinu kinnistule. Juhul, kui vastustaja pidas kaebaja poolt esitatud teavet puudulikuks, oleks ta saanud nõuda kaebajalt täiendavat teavet. Eeltoodu tõttu on kaebaja seisukohal, et endine puurkaev ei takista ehitustegevust ning talle väljastatud nõusolek jääb kehtima. Kaebaja arvates puudus vastustajal seaduslik alus kirjaliku nõusoleku tühistamiseks, kuna ehitusseadus ei näe seda ette.

Kui ka eeldada, et taoline õigus vastustajal on, siis oleks saanud seda teha analoogia alusel 10 päeva jooksul. Pärast seda saab toetuda usaldusele, et luba jääb kehtima. Vastustaja tühistas nõusoleku alles ca 1,5 aastat hiljem. Vastustaja oma tegevusega ei andnud vähimatki vihjet, et kavatseb nõusoleku tühistada. Seda oleks saanud teha peale ehitamise alustamise teatise esitamist 09.02.2009. Haldusakti väljastamise hetkel oli selge, et kinnistul ei asu likvideerimata puurkaevu.

3-10-2531

Kaebaja ei kanna paadikuuri väljaehitamisega kaasnevate kulutuste ja tagajärgede riski. Kaebajal tekkis usaldus, et temale 12.02.2009 väljastatud kirjalik nõusolek jääb kehtima. Asjakohatu on vastustaja väide, et 04.08.2010 ei olnud paadikuur veel päris valmis. Oluline on, et korralduse nr 589 saamisel oli paadikuur valminud. Tõendamata on vastustaja väide, selle kohta , et kaebaja oli enne korralduse nr 589 kätte saamist sellest teadlik ning selle kohta, et ta viivitas korralduse kättesaamisega. Meelevaldne on vastustaja väide selle kohta, et ta oli kogu aeg teadlik vastustaja kavatsusest välja anda korraldus nr 589. Asjaolu, et tema vend on Kuussalu Vallavalitsuse liige ei ole seotud kaebaja õigustega. Triinu kinnistul asuva puurkaevu suhtes saaks kohaldada VeeS § 28 lg 3, mille kohaselt ei moodustata sanitaarkaitseala, kui vett võetakse alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnistu vajadusteks. Seega ei takista puurkaev paadikuuri ehitamist, sest veehaarde sanitaarkatseala Triinu kinnistul ei moodustata. Antud küsimust korralduses nr 589 ei käsitleta. Kuna kirjalik nõusolek oli realiseeritud, siis HMS § 61 lg 2 alusel ei saanud seda tühistada.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebaja esitas kirjaliku nõusoleku taotlemisel vallavalitsusele valeandmed. Korralduse nr 115 aluseks oli kaebaja taotlus ja võrgukuuri eskiisprojekt, kus kaebaja ei maininud, et temale kuuluvas pumbamajas asub puurkaev. Projekti kohaselt kavatses kaebaja veevarustuse lahendada ühisveevärgi baasil. Vastustajal puudus igasugune alus oletada, et pumbamajas võiks asuda töötav puurkaev, sellest sai vallavalitsus teada 02.07.2009, kui Kolga-Aabla külavanem esitas taotluse puurkaevu tamponeerimiseks. Seejärel saatis vastustaja kaebajale 02.07.2009 ja 12.08.2009 kirjad ehitustegevuse peatamiseks kuni puurkaevu olukorra selgumiseni. 12.08.2009 käisid vallavalitsuse ametnikud kohapeal ja tuvastasid, et pumbajaamas asub puurkaev. 05.09.2009 esitas kaebaja lisadokumendid veevarustussüsteemi lahendamise kohta kinnistul asuva puurkaevu baasil. Seega tunnistas ka kaebaja, et puurkaev töötab ja algselt esitatud eskiisprojekt oli eksitav. 13.10.2009 saatis vallavalitsus järelepärimised Keskkonnaametile ja –inspektsioonile. Keskkonnainspektsiooni 20.11.2009 vastuse kohaselt on vaidlusalune puurkaev käsitletav töötava puurkaevuna ning selle sanitaarkaitsealasse veevarustusega hoone ehitamine ei ole põhjavee seisukohalt lubatud. Keskkonnaameti 16.10.2009 vastuse kohaselt tuleb vallavalitsusel seoses puurkaevu olemasoluga ilmnenud asjaolude tõttu kaaluda kirjaliku nõusoleku tagasivõtmist. Vastustaja arvamuse kohaselt leidsid mõlemad ametid, et pumbamaja ümberehitamine ei ole põhjendatud. 24.05.2010 kontrollisid pumbamaja olukorda Keskkonnainspektsiooni inspektorid, mille kohaselt oli pumpla lammutatud, ehitatud uus vundament, puurkaev kaetud metallplaadiga. Kaebaja poolt esitatud täpsustatud projekti kohaselt on veevarustus ehitatavas hoones lahendatud puurkaevu baasil, mille kohta puudub Lahemaa Rahvuspargi valitseja kooskõlastus. Kaebajal ei saanud olla usaldust, et korraldus nr 115 jääb kehtima, kuna ta esitas vastustajale ebaõiged andmed.

3-10-2531

Vastustaja andis kirjaliku nõusoleku 05.02.2009 taotlusele ega ole andnud nõusolekut 05.09.2009 ja 09.06.2010 esitatud projektide muudatustele. Kui kaebaja ehitas hoone valmis kujul, mille osas vastustaja ei olnud nõusolekut andnud, vastutab ta ise nõusolekust erineval viisil tehtud kulutuste ja tagajärgede eest. Vastustaja esindajad kontrollisid pumbajaama olukorda 04.08.2010 kohapeal. Koostatud akti kohaselt ei olnud hoone nimetatud päevaks valmis. 16.08.2010 korraldusele läks kaebaja järgi alles 02.09.2010. Vastustaja hinnangul viivitas kaebaja korralduse väljavõtmisega selleks, et enne hoone välitööd lõpetada. Sellega võttis kaebaja endale vastutuse viivitamise tagajärgede eest. Kaebaja on olnud kogu aeg teadlik vastustaja kavatsusest tunnistada korraldus kehtetuks, sest tema vend M P on Kuusalu Vallavalitsuse liige, kelle seotust kinnistuga kinnitavad tema poolt 16.09.2010 saadetud kiri Keskkonnaametile, osalemine 26.09.2009 vallavalitsuse istungil, vallavalitsuse 02.07.2009 kiri ehituse peatamise kohta saadeti ka talle. Seega ei saanud kaebajale tulla ootamatusena kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamine. Väited haldusmenetluse nõuete rikkumise kohta ei saa kaasa tuua kaevatava korralduse tühistamist. Kuna kirjalik nõusolek anti kaebajale tema poolt esitatud ebaõigete andmete alusel, siis tema ärakuulamata jätmine ei saa olla kaevatava korralduse tühistamise aluseks, sest kaebajal ei saanud tekkida usaldust korralduse kehtima jäämise suhtes. 01.06.2011 vastuväidete täpsustuses on seisukohal, et kaebaja ärakuulamata jätmine ei saanud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja ei ole vastustajale ega kohtule esitanud sellised väiteid ega tõendeid, mis oleks mõjutanud korralduse sisu. 04.08.2010, seega päev enne korralduse andmist tehtud fotodelt nähtub, et paadikuuril puuduvad aknad, uks, välisvooder ning katus on lõpetamata. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise seisuga. Seetõttu on ebaõige kaebaja väide selle kohta, et korraldust ei saanud anda, kuna nõusolek on realiseeritud peale korralduse andmist. Vastustaja oma 19.11.2010 kirjalikus seletuses märgib, et välitööd olid lõpetatud, mitte seda, et paadikuur oli valmis.

Kaasatud isik oma arvamuse kohaselt kooskõlastas Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistus 28.10.2008 Triinu kinnistule projekteerimistingimuste väljastamise, 20.01.2009 kinnistu väikeehitise projekti. Kirjades antud seisukohtade koostajale ei olnud teada, et pumbamajas asus puurkaev. Eskiisprojekti kohaselt planeeriti hoone veevarustus küla ühisveevärgi baasil. Esitatud dokumentide baasil ei olnud hoone ümberehitus kaitsereźiimist tulenevalt keelatud ning looduskaitseline kaalutlus taotletava tegevuse välistamiseks puudus. Puurkaevu olemasolu selgumisel esitas Keskkonnaamet vallavalitsusele seisukoha, et puurkaev tuleb enne ehitustegevust nõuetekohaselt sulgeda. Keskkonnaamet andis 03.12.2010 kooskõlastuse tingimusel, et enne ehitustegevust puurkaev nõuetekohaselt likvideeritakse. Puurkaevu sanitaarkatsealal on majandustegevus veeseaduse § 28 1 alusel keelatud. Sanitaarkaitsealal saab paikneda üksnes puurkaevu teenindav pumbamaja. Projekteerimistingimuste tingimuslik kooskõlastus on sarnane kooskõlastusest keeldumisega, kuid selles on kirjeldatud projekti, millele on võimalik kooskõlastus anda.

3-10-2531

Keskkonnaameti hinnangul võib kahju oht keskkonnale tekkida hoone kasutamisel paadikuuri ja/või ööbimiskoha otstarbel, nagu on projektis planeeritud. Võimaliku kahju oht on seotud paadikuuris otstarbega, kus kuuluvad käitlemisele õlid, kütus, mis võivad sattuda puurkaevu ja selle kaudu põhja vette. Kuna hoonesse on projekteeritud wc ja kanalisatsioon, on olemas avarii oht. Oht saab tekkida eelkõige juhul, kui puurkaevu manteltoru on amortiseerunud ning toru tagune tsementatsioon ei ole piisav või vigastati ehituse käigus manteltoru. Sel juhul võib ka maapinnalt tulev reostus jõuda puurkaevu vette, ilma et see peaks olema seotud konkreetse ehitustegevusega või hoone kasutamisega. 01.06.2011 pidas arvamuse andja vajalikuks teatada, et vastustaja on 12.05.2011 kirjaga esitanud Keskkonnaametile kooskõlastamiseks projekteerimistingimused Triinu kinnistu pumbajaama rekonstrueerimiseks ja laiendamise ehitusprojekti koostamiseks. Esitatud materjalide kohaselt soovib kaebaja pumpla rekonstrueerida ja laiendada kasutusotstarbel kaevumaja.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 30.09.2010 vastustaja 05.08.2010 haldusaktile. Kaebuse kohaselt sai kaebaja kaevatava haldusakti kätte 02.09.2011 (tl 2 pöördel). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

Kuusalu Vallavalitsus andis 12.02.2009 korraldusega nr 115 kirjaliku nõusoleku Triinu kinnistu pumbamaja paadikuuriks ümberehitamiseks. Nõusoleku andmise aluseks olid T. P´i poolt 05.02.2009 esitatud taotlus, võrgukuuri eskiis, Harjumaa Keskkonnateenistuse 22.01.2009 kiri. Korraldus võeti vastu lähtudes KOKS § 6 lg 3, valla üldplaneeringust ja ehitusmäärusest, EhS § 16 lg 1, 5, 9, RLS §

288 lg 1, Majandusja Kommunikatsiooniministri 26.11.2001 määrusest nr 10 (tl 6). Kuusalu Vallavalitsuse 05.08.2010 korraldusega nr 589 tunnistati korraldus nr 115 kehtetuks.

Kaebaja väidetel puudub õiguslik alus kirjaliku nõusoleku tühistamiseks, kuna ehitusseadus ei näe sellist võimalust ette. Ehitusseaduse § 16 alusel on ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Lähtudes ehitusseaduse § 1 lg 3 kohaldatakse käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid. Haldusorganil on HMS §-d 64-67 kohaselt omal algatusel võimalik haldusakti muuta ja kehtetuks tunnistada. Käesoleval juhul vaadati kaebaja poolt esitatud taotlus läbi uutel alustel. Lähtudes eeltoodust on alusetud kaebaja väited selle kohta, et vallavalitsusel puudus õiguslik alus kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamiseks.

3-10-2531

Kaebaja väidetel ei saanud vastustaja kirjalikku nõusolekut tühistada, kuna see oli realiseeritud - paadikuur on valmis ehitatud. Lähtudes HMS § 61 lg 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaevatav korraldus on vastu võetud 05.08.2010. Võrreldes 04.08.2010 vaidlusaluse ehitisest tehtud fotosid ( tl 62, 63, 94) kaebaja poolt 01.06.2011 esitatud fotoga (tl 111) on ilmselgelt nähtav fotode tegemise erinev aeg ning ehitise erinev valmidusaste. Arvestades seda, et 04.08.2010 koostati vallavalitsuse poolt ehitise ülevaatuse akt ja tehti fotod ehitise kohta ning järgmine päev võeti vastu kaevatav korraldus ning hinnates 04.08.2010 tehtud fotodel ehitise olukorda ja võrreldes seda kaebaja poolt esitatud fotoga valminud ehitisest, ei ole kohtu arvates usutavad kaebaja väited selle kohta, et vaidlusalune ehtis ehitati valmis kogu mahus 05.08.2010. Tulenevalt eeltoodust ei olnud korraldusega nr 115 antud õigus lõplikult realiseeritud korralduse nr 589 vastuvõtmise ajaks.

Kaebaja hinnangul saaks Triinu kinnistul asuva puurkaevu suhtes kohaldada VeeS § 28 lg 3, mille kohaselt ei moodustata sanitaarkatseala, kui vett võetakse alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnistu vajadusteks. Seega ei takista puurkaev paadikuuri ehitamist, sest veehaarde sanitaarkatseala Triinu kinnistul ei moodustata. Antud küsimust korralduses nr 589 ei käsitleta. Korralduse kohaselt on puurkaev, sellele välja antud passi nr A-340-B andemete kohaselt, ehitatud 26.03.1965. Kaevu sügavus on 100 m, võimsus 8 m3/h ning puurkaevu sanitaarkatseala on 25 m. Puurkaevu osas eelpool nimetatud asjaolusid menetlusosalised vaidlustanud ei ole. Seega on antud juhul vaidlusaluse puurkaevu juurde veehaarde sanitaarkaitseala moodustatud ning nimetatud asjaolule on korralduses viidatud. VeeS § 28 alusel määratakse rajatavale põhjaveehaardele sanitaarkaitseala. Kuna vaidlusalusele puurkaevule on sanitaarkatseala määratud, saab järelikult antud juhul tulla kõne alla veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse võimalik muutmine. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et enne kaevatava korralduse vastuvõtmist ja/või kohtumenetluse ajal on toimunud menetlus vaidlusalusel kinnistul veehaarde sanitaarkaitseala muutmise osas.

Vastustaja selgitusel saadeti korraldus kaebajale 16.08.2010, millele kaebaja läks järgi 02.09.2010. Vastustaja heidab kaebajale ette (sihilikku) viivitust postkontorisse korraldusele järgi minemisel. Kohtu hinnangul ei ole taoline etteheide asjakohane. Juhul, kui vastustaja leidis, et kaevatav korraldus tuleb kaebajale kätte toimetada viivituseta, oleks tulnud korralduse koheseks kätte toetamiseks valida selleks kohasem viis (n. kättetoimetamine haldusorgani poolt). Valides korralduse kätte toimetamise viisiks väljastusteatega tähtkirja, pidi vastustaja arvestama võimalusega, et isikul on tähtkirjale võimalik postkontorisse järgi minna pikema tähtaja jooksul.

3-10-2531

Kaevatav korraldus võeti vastu 05.08.2010 lähtudes looduskaitse seaduse § 14 lg 1 p 6, Lahemaa Rahvuspargikaitse-eeskirjast, KOKS § 6 lg 3 p 1, valla ehitusmääruse § 4 p 12, HMS § 64 lg 2, § 68 lg 2, § 70 lg 1 (tl 8). Korralduses kirjeldatud asjaolude kohaselt ei olnud korralduse nr 115 välja andmise hetkel teada, et vanas pumbamajas asub puurkaev. Kaebajale heidetakse korralduses ette, et ta ei teavitanud vallavalitsust puurkaevu olemasolust ning esitas nõusoleku taotlemisel vallavalitsusele teadvalt valeandmeid. Esitatud tõendite kohaselt selgus 12.08.2009 toimunud pumbamaja ülevaatusel, et puurkaev ei ole likvideeritud, vaid omaniku poolt plommitud. Korraldusest ei selgu, keda peetakse plommimise osas puurkaevu omanikuks. Kuna puurkaev rajati juba 1965. aastal, on sellel olnud eeldatavalt mitmeid omanikke. Puurkaevu konserveerinud isikut haldusmenetluses tuvastada ei õnnestunud (tl 55). Kinnistusraamatu kannete kohaselt ei olnud kaebaja kinnistu esmaomanik. Kinnistusraamatu kannetes, ehitisregistrikannetes puuduvad kanded ja/või viited vaidlusaluse puurkaevu olemasolu kohta (tl 119-122). Korraldusega tuvastatud asjaolude kohaselt oli Eesti Geoloogia keskuse registri andmetel puurkaev likvideeritud. Arvamuse andja oma väidetes kinnitab, et puurkaevu olemasolust ei olnud teadlik ka Keskkonnaamet omapoolse nõusoleku andmisel. Kolga-Aabla külavanema 02.07.2009 pöördumisest selgub, et puurkaevu kasutati 6-7 aastat tagasi, enne selle müüki T. P´ile (tl 45). Kaevatavas korralduses ei ole hinnatud ega viidatud asjaoludele ja tõenditele, mille alusel jõuti järeldusele, et kaebaja teadis puurkaevu olemasolust 05.02.2009 taotluse esitamisel. Tulenevalt eeltoodust ja hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis, ei ole tõendamist leidnud vastustaja väited selle kohta, et 05.02.2009 esitas kaebaja kirjaliku nõusoleku taotlemisel valeandmeid ning oli korralduse nr 115 välja andmisel teadlik selle õigusvastasusest.

12.08.2009 koostati vallavalitsuse poolt vaidlusaluse ehitise ülevaatuse akt, mille kohaselt avastati pumbamajas puurkaev (tl 49). Tegemist on asjas olulise asjaolu tuvastamisega eelkõige seetõttu, et puurkaevule on seadusega kehtestatud hooldusnõuded ning kõnealusele kinnistule kehtivad asjas esitatud tõendite kohaselt ka looduskaitselised piirangud. Tulenevalt eeltoodust sai kaebaja hiljemalt 12.08.2009 teada puurkaevu olemasolust ning arvestades seda, et esitatud materjalide kohaselt ei saanud 05.02.2009 esitatud kirjaliku nõusoleku taotluse ja lisatud materjalide koostamisel paadikuuri ehitamiseks arvesse võtta puurkaevuga seoses olevad nõudeid/piiranguid, ei saa kaebaja tugineda alates puurkaevu avastamisest usaldusele, et seoses uute asjaolude tuvastamisega talle antud kirjalik nõusolek 05.02.2009 esitatud taotluse ja lisatud dokumentide alusel jääb kehtima vastuvõetud kujul.

Lähtudes HMS § 64 lg 3 on haldusakti kehtetuks tunnistamine lubatav kaalutlusõiguse teostamisel. Kusjuures tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning

3-10-2531

nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Kooskõlas § 66 lg 1 võib õigusvastase haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks arvestades käesoleva seaduse §-s 67 sätestatut. HMS § 67 lg 1 kohaselt tuleb isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestada peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. HMS § 67 lg 5 ei välista ka ebaõigete andmete esitamisel usalduse arvestamist, kui isik ei olnud ega pidanud olema haldusakti õigusvastasusest teadlik. Kaevatavas korralduses kaebaja usaldust haldusakti kehtima jäämise osas hinnatud ei ole, samuti ei ole kaalutud kirjaliku nõusoleku alusel kaebaja poolt ehitamiseks tehtud kulutusi ega võimalikke elukorralduse muutusi.

Lähtudes HMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaevatava korralduse vastuvõtmiseks läbiviidud haldusmenetluses ei küsitud kaebajalt tema arvamust. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Menetlusosalisel on HMS § 37 alusel õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Seega tuleb ärakuulamispõhimõte haldusmenetluses realiseerida, menetlusosalisel peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Käesoleval juhul võeti vastu korraldus, mis kahjustas kaebaja õigusi, kuid kaebajale ei antud võimalust oma arvamuse esitamiseks. Vastustaja väited selle kohta, et kaebaja oli kogu aega teadlik vallavalitsuse soovist tühistada vaidlusalune nõusolek, on paljasõnalised. Asjaolu, et kaebaja vend MP oli ja on vallavalitsuse liige, ei taga kaebajale tema ärakuulamist ega asenda õigust osaleda isikliku oma õiguste suhtes läbiviidavas menetluses. Kooskõlas HMS § 40 lg 3 võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui: 1) viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda; 2) menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks; 3) asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks; 4) arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki; 5) menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik;

3-10-2531

6) haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50; 7) muudel seaduses sätestatud juhtudel. HKMS § 40 lg 3 sätestatud asjaolusid kaevatava korralduses ega kohtule esitatud väidetes käsitletud ei ole. Seega ei kuulu viidatud säte käesoleval juhul kohaldamisele. Pumbajaama paadikuuriks ümberehitamiseks antud kirjalik nõusolek andis kaebajale õiguse ehitamiseks. Asjas esitatud tõendite kohaselt asus kaebaja oma õigust realiseerima. Kohtu hinnangul on kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamine antud juhul range mõjutusvahend. Esitatud tõendite kohaselt ei ole haldusmenetluses vastustaja poolt kaalutud leebemad võimalusi rikkumise kõrvaldamiseks: korralduse nr 115 peatamine, muutmine, ettekirjutuse tegemine puuduste kõrvaldamiseks vms (esitatud tõenditest selgub, et probleemi lahendamiseks oli võimalik algatada puurkaevu sulgemiseks projekti koostamine, samuti ei ole välistatud puurkaevu kasutusse võtmise võimalus). Ärakuulamisõiguse mittevõimaldamine käesoleval juhul on kohtu hinnangul sedavõrd oluline haldusmenetluse nõuete rikkumine, mis sõltumata kaevatava korralduse sisule antavast hinnangust toob kaasa korralduse tühistamise.

Kaebaja esitas taotluse asjas kantud menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt, mis moodustavad

1 200 eurot koos käibemaksuga (tl 108 pöördel, 109, 112, 113). HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes HKMS § 93 lg 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja hinnangul ei kuulu kaebaja taotlus rahuldamisele, kuna kaebaja ei ole esitanud kohtukulude nimekirja õigusabikulude koosseisu kohta. Esitatud kassaorderit ei ole allkirjastanud raamatupidaja, vaid kaebajat esindanud jurist. Samuti on vastustajal kahtlused kulude tasumise asjaolude osas (tl 116, 116 pöördel). Kohtu hinnangul ei saa asjaolu, et kaebaja tasus õigusabi eest sularahas, seada kahtluse all õigusabi eest tasumist. Seadus ei kohusta arvet tasuma vaid panga ülekandega. Isikul on vaba voli otsustada arve tasumise viis üle ning kulude tasumist saab tõendada kassa sissetuleku orderiga või pangakonto väljavõttega. Arve esitamise ja tasumise tähtaeg määratakse poolte kokkuleppel ning ainuüksi menetluse kestusest ja menetluskulude kandmise ajast ei saa järeldada arve tasumist „….mingil muul moel..“ . Antud juhul on menetluskulud kantud kohtumenetluse ajal käesolevas haldusasjas osutatud õigusabi eest. Vastustaja kahtleb õigusabi andmise eest tasumises ka seetõttu, et kassa sissetuleku orderi on allkirjastanud kaebaja esindaja Jaanus Silm, mitte raamatupidaja. Raamatupidamine kohustab raamatupidamiskohustuslast esindavat isikut allkirjastama dokumendid, mis kinnitavad tehingu toimumist. Kohtul ei alus kahelda selles, et Jaanus Silma´l oli õigus kassasissetuleku orderi allkirjastamiseks.

HKMS § 93 lg 1 sätestab, menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

3-10-2531

Kaebaja on esitanud õigusabi osutamise osas 30.05.2011 koostatud arve nr 57 ja kassa sissetuleku orderi arve nr 57 tasumise kohta (tl 112-113). Arve kirjeldusest selgub, et arve on esitatud haldusasjas nr 3-10-2531 esindamise ja dokumentide koostamise eest mahus 10 tundi. Arvel on välja toodud tunni hinne ja tasumisele kuuluv summa, summa on kaebaja poolt tasutud. Asjaolu, et eelpool kirjeldatud andmed kajastuvad arvel, mitte eraldi koostatud dokumendil, ei takista õigusabi osutamise vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist. Arvestades käesoleva asja mahtu ja keerukust, ei ole kaebaja poolt kantud õigusabikulud HKMS § 93 lg 5 mõttes kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Käesolevat vaidlust ei saa kohus hinnangul pidada tavapärasest õiguslikult keerulisemaks. Kaebaja esindamine ei ole asjas esitatud tõendite kohaselt nõudnud ka mahuka materjali läbitöötamist. Arvestades eeltoodut loeb kohus vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks 500 eurot, samuti tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja poolt tasutud riigilõiv 15.97 eurot.

Annika Vendik Kohtunik