2-11-6466/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-6466

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda M K hagi menetlusse võtmisest.

2. Tagastada hagiavaldus koos lisadega M K.

3. Jätta menetluskulud M K kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

M K esitas Viru Maakohtule hagiavalduse A H vastu elatise nõudes.

Kohus tuvastas, et hagiavalduses olid puudused, mis ei võimaldanud hagi menetlusse võtta. hagiavaldusest ega lisatud tõenditest ei selgunud, et kostja oleks hageja sugulane. Kohus andis Kohtuasja number 2-11-6466 Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2011, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi M K hagi A H vastu elatise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: M K (IK XXX) Hageja esindaja: A K (seaduslik esindaja) Kostja: A H (IK XXX)

2-11-6466

2(3) hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o tõendite esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja ei ole talle antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kohus tuvastas, et hagiavaldus on esitatud puudustega – hagiavaldusele ei ole lisatud vajalikke tõendeid.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 80 lg 1 kohaselt kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. PKS § 82 järgi vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Lapse sünnitunnistusest selgus, et hageja isa kohta kanne puudub. Hageja põlvnemist kostjast ei ole kohus tuvastanud ka avalike registrite abil. Hageja viitas hagiavalduses, et hageja põlvnemine kostjast on tuvastatud kohtuotsuse alusel. Seega tuli hagejal esitada kohtule tõendid, mis kinnitaksid hageja põlvnemist kostjast. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik tuvastada, et kostja on hageja isa ning seega ei ole kohtul võimalik tuvastada, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt ülalpidamist.

Kohus andis hagejale hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja ei ole antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Hageja ei esitanud kohtule andmeid või tõendeid, millest selguks, et kostja oleks hageja vanem või sugulane ehk ülalpidamist andma kohustatud isik.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 ja p 2, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Esmaseks tingimuseks elatise nõudmise hagi rahuldamiseks on asjaolu, et isik, kellelt elatist nõutakse, oleks lapse vanem või siis muu lapse alaneja või üleneja täisealine sugulane. Hagiavaldusest ei selgu, et kostja oleks lapse vanem või sugulane. Kohtul ei õnnestunud seda asjaolu tuvastada ka avalikest registritest. Vaatamata kohtu nõudmisele ei esitanud hageja tõendeid selle kohta, et kostja oleks lapse vanem või sugulane ehk elatist maksma kohustatud isik.

Kohus leiab, et elatise nõudmise hagi esitamisega isiku vastu, kes ei ole lapse vanem või muu täiskasvanud üleneja või alaneja sugulane, ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning seega tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda.

Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

2-11-6466

3(3) TsMS § 372 lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik