2-08-12726/81 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Iko Nõmm, Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.06.2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-12726

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Tarmo Loogi hagi OÜ Agenor (pankrotis) vastu 562

240 krooni ja viiviste saamiseks

30 482.02 eurot (476 940 krooni)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.10.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

OÜ Agenor (pankrotis) apellatsioonkaebus

11.05.2011; menetlus jätkus poolte taotlusel kirjalikus

menetluses

Hageja Tarmo Loog (isikukood xxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxx x xx xxxxxx xxxxx xxxxxxx), lepinguline

esindaja Talvo Rüütelmaa

Kostja OÜ Agenor (pankrotis, registrikood 10700098,

asukoht Kelgumäe t 27/6 Peetri külas Harjumaal), kostja

seadusjärgne

esindaja

juhatuse

liige

Ülar

Teppo,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21.10.2010 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, kuid muuta

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

4. Mõista OÜ-lt Agenor (pankrotis) välja riigituludesse riigilõiv suuruses 3131.79 (kolm

tuhat ükssada kolmkümmend üks eurot 79 senti) eurot, mille tasumisest oli apellant

apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud.

5. Tagastada vastustajale 02.06.2011 esitatud menetlusdokumendi lisad nr 1-5.

6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude

jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi asjaolud

1. 07.04.2008 esitas Tarmo Loog (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse OÜ

Agenor (pankrotis; edaspidi kostja, apellant) vastu lepingute rikkumisega tekitatud kahju

995 975 krooni hüvitamiseks ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 152 732 krooni ja edasi viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1

sätestatud protsendina põhinõudest saamiseks. Samuti palus hageja kohustada kostjat

viivitamatult üle andma Kelgumäe t 37 eramusisese vee- ning kanalisatsioonisüsteemi

teostusjoonised; elektri- ja nõrkvoolutööde (telefon, internet ja TV) teostusjoonised;

küttesüsteemi teostusjoonised 2. korruse torustiku osas ning küttesüsteemi kasutus- ja

hooldusjuhendi, samuti kinnistul paiknevate välisvõrkude vee- ja kanalisatsioonitrassi,

elektrikaablite ning sidekaablite teostusjoonised. Menetluse käigus hageja vähendas

põhinõuet ning asendas ülalnimetatud dokumentide esitamise (kohustuse natuuras

täitmise) nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p-de 2 ja 3 alusel

rahalise hüvitise nõudega 10 000 krooni.

2. Kokkuvõtvalt palus hageja välja mõista kostjalt hüvitise 562 240 krooni, lisaks

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 216 801.28 krooni ja alates

20.10.2010 viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõude summast päevas kuni

põhinõude täitmiseni.

3. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 18.07.2003 ehituse töövõtulepingu.

12.11.2003 sõlmisid pooled (lisaks oli müüjana lepingupooleks AS Hansa Liising Eesti)

notariaalse kinnistu müügilepingu, asjaõiguslepingud ning töövõtulepingu. Lepingute

ehitustöid puudutavate kokkulepete kohaselt kohustus kostja ehitustööd teostama vastavalt

projektile ja RYL 2000 standardile ning heale ehitustavale ja lõpetama kõik tööd hiljemalt

15.01.2004. Kostja kohustus andma hagejale üle kõik ehitust ja eramut puudutavad

teostusjoonised, hooldusjuhendid jm dokumendid. Tegelikkuses ei ole kostja suutnud

kõiki töid lõpuni teha ning tööd ei vasta sisult ega kvaliteedilt lepingule ega projektile.

Teostusjooniseid, hooldusjuhendeid jm dokumente (nt materjalide sertifikaate) ei ole

hageja saanud.

4. Ehitustööde üleandmine vormistati 22.07.2004 aktiga, millele lisati 15.07.2004 koostatud

loetelu töödest, mis tehakse garantiiperioodi jooksul, ja 22.07.2004 nimekiri teostamata

või lõpetamata tööde kohta. Teostamata jäid sisemiste maalritööde parandused,

gaasikatlatoru viimistlus, kinnistu haljastus ja kõrghaljastus. 02.05.2005 nõudis hageja

kostjalt aktis märgitud lõpetamata tööde teostamist ja teavitas elamu kasutamise käigus

ilmnenud probleemidest ning puudustest. Kostja jättis lepingu p 4.9 rikkudes elamu

ülevaatuse tegemata. 20.06.2006 toimunud nõupidamisel aktsepteerisid osalejad hageja

nimekirjas toodud puudusi. Koosolekul arutati elamu ülevaatuse tulemusi ja garantiitööde

teostamist, nõupidamine protokolliti. Samas ei soovinud kostja kinnitada garantiitööde

tegemise ajagraafikut. 31.08.2006 kirjaga andis kostja siiski lubaduse kõrvaldada tema

poolt aktsepteeritud puudused hiljemalt 15.10.2006. Kostja ei ole puuduseid tänaseni

kõrvaldanud. Kostja keeldus valdava osa puuduste parandamisest, väites, et need on

põhjustatud kas objektiivsetest asjaoludest või hageja poolt projekteeritud konstruktsiooni

vigadest.

5. Hageja tellis elamul esinevate puuduste tuvastamiseks Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt

ekspertiisi. 2006. aasta oktoobris elamu ülevaatusel osales kostja poolel A.Teppe.

Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuses on kinnistu ja eramu faktilise olukorra

kokkuvõttena nenditud, et hagejale oli üle andmata täitedokumentatsioon, sealhulgas

välisvõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon, side) teostusjoonised ja küttesüsteemi

teostusjoonised, samuti puudusid põrandate, välisseinte, katuslae jm konstruktsioonide

kaetud tööde aktid. Välitööde osas on istutamata lubatud 3-st 2 puud; piirdeaia postid on

viltu ja/või alla vajanud ning roostes; aia värv on laiguline; jalg- ja autoväravad on ära

vajunud, metallosad roostes; sillutis ära vajunud; krundi ja sõidutee vahe on haljastamata.

Elamu välisosas on kirjeldatud kokku 22 puudust ning elamu siseosas 26 puudust. Hageja

edastas ekspertarvamuse kostjale koos nõudega teostada garantiitööd ja tasuda

ekspertiisiks kantud kulu 5900 krooni.

6. See, et kostja muutis hageja soovil elamu esialgset arhitektuurset lahendust (siseruumide

jaotus, välisfassaad, välisseinte materjal), ei oma põhjuslikku seost tekkinud olukorraga,

see tähendab vajadusega teostada lõpetamata ehitustööd ja teha uuesti kostja poolt

ebakvaliteetselt tehtud ehitustööd. Kostja rikkus lepingu ja seadusega temale kui müüjale

ning töövõtjale pandud kohustusi ja kohustust kõrvaldada garantiitähtaja jooksul ehitisel

ilmnenud puudused. Kohustus tuleneb ehitusseaduse (EhS) §-st 4 ning lepingu p-dest 4.8

ja 4.10. Kostja osaliselt õigustamatult keeldus töö parandamisest garantiiajal ning on osa

töid lihtsalt tegemata jätnud.

7. 562 240 krooni suurune kahjusumma moodustub veel kõrvaldamata puuduste

likvideerimiseks tulevikus tehtavatest kulutustest summas 335 200 krooni (sealhulgas

käibemaks 20%), millele lisanduvad hageja poolt kantud kulud: parandustööde maksumus

82 800

krooni,

termokontrolli

läbiviimine

2500

krooni,

kohtuväliselt

kantud

ekspertiisikulud 7670 krooni ning OÜ Javisten poolt 2008. aasta märtsis ja juulis tehtud

parandustööde maksumus kokku 134 070 krooni.

8. Kostja on oma kohustuste täitmisega viivituses hiljemalt alates 01.11.2006. Seetõttu

taotles hageja TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista viivised seaduses

sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited

9. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt isegi, kui väidetavate puuduste

olemasolu leiaks tuvastamist, on suurem osa puudustest põhjustatud hageja poolt ehitajale

antud juhistest. Hageja koostas arhitekt R.Sau projekti põhjal ise uue projekti, jättes sellest

välja algsest projektist nähtuvad sõlmejoonised. Sõlme- ja teostusjoonised esitas hageja

ehitajale töö käigus ise. 20.11.2003 toimunud nõupidamiste protokollidest nähtub, et

tellija on koostanud ja esitanud ehitajale järgmised joonised: vundamendi lõike Kl-1,

vundamendi lõike E-E, lõige 1-1 tala teljel B, lõige 1-2 tala teljel B, laetalade kinnitus

välisseinas, parapeti sõlmed. 03.12.2003 nõupidamiste protokollidest nähtub, et hageja

teostab nurgalahenduse toeposti osas. 10.12.2003 nõupidamiste protokollist nähtub, et

hageja on esitanud rõdu lõike ja esimese korruse küttetorustiku hülsside paigaldamise

kohta pildid. Ka 17.12.2003 esitas hageja enda poolt koostatud ja allkirjastatud joonised.

Kõige suuremaid vaidlusi tekitas hageja poolt ehitajale antud juhis, mille kohaselt laetalad

tuli kinnitada mitte välisseina peale, nagu hea ehitustava ette näeb, vaid prussidega seina

külge. Ehitusjärelevalvet teostanud K.Kase ei nõustunud põhimõtteliselt sellise hageja

poolt väljatöötatud laetalade kinnituse lahendusega välisseinas ja leidis, et lahendus ei

vasta heale ehitustavale ning selgitas seda hagejale. Hageja keeldus teistsugusest

lahendusest (ainus muudatus, mille ta oli nõus oma joonisel ringi tegema, oli keermeslati

sammu pikkus). Hageja lubas vastutuse lahenduse mittesobimise puhuks enda peale võtta.

10. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,

mis tulenes tellija juhistest. Samuti ei või võlausaldaja VÕS § 101 lg 3 kohaselt tugineda

kohustuse

rikkumisele

võlgniku

poolt

ega

kasutada

sellest

tulenevalt

õiguskaitsevahendeid, kui selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev

asjaolu või sündmus, mille toimumise riski ta kannab. Seetõttu on oluline tuvastada,

millised puudused võivad käesoleval juhul olla põhjustatud hageja poolt antud juhistest ja

joonistest ehitajale. Juhiste ebasobivus on selliseks sündmuseks, mille riski kannab

võlausaldaja ise. Lisaks võimaldab VÕS § 139 lg 1 hüvitamisele kuuluva kahju

kindlaksmääramisel

arvestada

võlausaldaja

kui

kahjustatud

isiku

osa

kahju

tekkimises.

11. Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamused on puudulikud, nendes ei ole välja toodud vigade

põhjust ega likvideerimise viise. Arvamuses garantiiperioodil ilmnenud ehitusvigade

kohta märgitakse, et elamu ülevaatus on teostatud V.Krünbergi poolt ja ülevaatuse juures

viibis hageja. Dokumendist ei nähtu, et kostja esindajad oleksid ülevaatuse juures

viibinud. Seetõttu on vale hageja poolt korduvalt esitatud väide, et elamule on poolte poolt

ühiselt tehtud ekspertiis. Hagile lisatud täiendavast arvamusest garantiiperioodil ilmnenud

ehitusvigade kohta nähtub, et on teostatud põrandakonstruktsioonide avamine.

Arvamusest jääb selgusetuks, kes teostas avamise, millal see toimus ja kes viibisid selle

juures.

12. Nõudesumma on ilmselgelt üle paisutatud. VÕS § 646 lg-st 5 tuleneb, et kui tellija nõuab

õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise

parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste

hüvitamist. Kahju hüvitamise nõue ei või viia kannatanu rikastumiseni. Hageja ostis nn

odava maja, hind oli 1 692 000 krooni koos kinnistu maksumusega. Ilmselgelt ei ole

hageja poolt tõendina esitatud hinnapakkumistes selle asjaoluga arvestatud. Kui kasutada

analoogseid ehitusmaterjale, mis Kelgumäe t 37 olemasoleva ehitise puhul, siis hagis

taotletava summa eest saaks hageja ehitada uue elamu.

13. Kostja ei nõustunud ka hageja poolt esitatud viivisenõudega. Rahalist nõuet ei ole hageja

enne hagi esitamist kostjale esitanud, seetõttu ei saa rääkida rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisest. Samuti ei ole kostja mitte kunagi nõustunud hageja poolt esitatud mahus

puudustega ega ole andnud nõusolekut sellises mahus puuduseid kõrvaldada. Isegi juhul,

kui kohus mingis osas hagi kahju hüvitamise nõudes rahuldaks, ei oleks viivise nõue

põhjendatud, kuna hageja ei ole kulutusi veel teinud.

Kolmanda isiku seisukoht

14. Määrusega 28.11.2008 kaasas maakohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna

kostja poolel Pakri Ehituse OÜ, milline leidis, et temal ei ole selles tsiviilasjas midagi

kaasa rääkida. Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi andmetel kustutati Pakri

Ehituse OÜ äriregistrist 16.11.2010.

Esimese astme kohtu otsus

15. 21.10.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhinõudena 476 940 krooni ja 21.10.2010 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 105 495.21 krooni ning viivise põhinõudelt alates 22.10.2010 kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Kohus jättis menetluskulud 25%

ulatuses hageja ja 75% ulatuses kostja kanda, kolmanda isiku menetluskulud 25% ulatuses

hageja ja 75% ulatuses kolmanda isiku kanda.

16. Otsuse põhjenduste kohaselt võiks hagi kuuluda rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 3 ning

§ 115 lg 1 alusel. Kahju saab kuuluda hüvitamisele juhul, kui hageja ja kostja vahel oli

võlasuhe, millest tulenes kostja kohustus hageja suhtes, mida kostja on rikkunud. Hagejale

peab olema tekkinud kahju. Kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui kohustuse

rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Nõude

rahuldamine sõltub sellest, kas esineb kostja vastutus VÕS § 103 mõttes. Juhul, kui

põhinõue peaks kuuluma rahuldamisele, tuleb kohtul hinnata viivisenõudega seonduvat.

17. Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel oli 18.07.2003 sõlmitud ehituse

töövõtuleping ning 12.11.2003 notariaalne kinnistu müügileping, asjaõiguslepingud ning

töövõtuleping. Kostja kohustus püstitama hageja poolt omandatud kinnistule asukohaga

Rae vallas Peetri külas Kelgumäe t 37 eramu ning organiseerima ja läbi viima ehitustööd

omal vastutusel ning omal kulul hiljemalt 15.01.2004. Ehitustööd tuli kostjal teostada

vastavalt projektile ja RYL 2000 standardile ning heale ehitustavale. Samuti oli kostjal

kohustus anda hagejale üle kõik ehitust ja eramut puudutavad teostusjoonised,

hooldusjuhendid jm dokumendid. Samuti puudub vaidlus selles, et ehitustööde

üleandmine vormistati poolte vahel 22.07.2004 koostatud aktiga, millele lisati 15.07.2004

koostatud loetelu töödest, mis tehakse garantiiperioodi jooksul, ja 22.07.2004 nimekiri

teostamata või lõpetamata tööde kohta. Puudub vaidlus ka selles, et viidatud lepingutega

andis ehitaja eramule garantii pikkusega kaks aastat.

18. Kohtu hinnangul oli poolte vahel töövõtusuhe VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Vastavalt VÕS

§ 641 lg-s 1 sätestatule peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele

peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta

töö muuhulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. 22.07.2004

allkirjastatud aktiga on hageja ehitustööd kostjalt vastu võtnud, kinnitades muuhulgas, et

teostatud tööde maht ja kvaliteet on kooskõlas töövõtulepingu lisaga 1 ja notarilepingu 4.

peatükiga. 15.07.2004 aktis ja lõpetamata tööde loetelus on sisuliselt fikseeritud teatavad

nn vaegtööd ning lepitud kokku nende parandamise tähtaegades. Kostja ei ole väitnud, et

ta oleks need tööd kokkulepitud tähtaegadeks teostanud. Seega on kostja on oma kohustusi

töödes esinenud puuduste kõrvaldamise ning tööde lõpetamise osas rikkunud.

19. Töövõtulepingu p 7.1 järgi ja notarilepingu p 4.17 kohaselt pidi kostja andma ehituse

lõpetamisel hagejale koheselt üle kõik ehitust ja eramut puudutavad teostusjoonised ja

hooldusjuhendid. Lähtudes VÕS § 641 lg-s 1 sätestatust, tuleb seetõttu töö

mittevastavuseks lugeda ka asjaolu, et kostja ei ole andnud hagejale üle eramu sisese vee-

ning kanalisatsioonisüsteemi teostusjooniseid, elektri- ja nõrkvoolutööde (telefon, internet

ja TV) teostusjooniseid, küttesüsteemi teostusjooniseid 2. korruse torustiku osas ja

küttesüsteemi kasutus- ning hooldusjuhendit, samuti Kelgumäe t 37 kinnistul paiknevate

välisvõrkude vee- ja kanalisatsioonitrassi teostusjooniseid, elektrikaablite teostusjooniseid

ning sidekaablite teostusjooniseid. Dokumentide üleandmata jätmist ei ole kostja

menetluses eitanud ning kohtu hinnangul sai eeldada selle asjaolu osas omaksvõttu (TsMS

§ 231 lg 4). Lisaks kinnitab kõnealuste töö juurde kuuluvate dokumentide esitamata

jätmist asja materjalide hulgas olev eksperdiarvamus ning eriteadmistega isiku

V.Krünbergi arvamus.

20. Vastavalt VÕS § 650 lg-le 1 eeldatakse töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse

(töövõtugarantii) võtmisel, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö

lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt VÕS

§-des 230 ja 231 sätestatut. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-s 5.3 on kostja

kohustunud kõrvaldama garantiiajal ilmsiks tulnud puudused, vaegtööd ja ehitusvead omal

kulul hagejaga kooskõlastatud tähtajaks, välja arvatud juhul, kui sellised vead tulenevad

eramu kasutus- ja hooldusnõuete rikkumisest või seadmete ebaõigest ekspluateerimisest.

Garantiiaja algust tuleb töövõtulepingu p 5.1 järgi arvestada eramu vastuvõtuakti

allkirjastamisest.

21. Sama tuleneb notarilepingu p-dest 4.10 ja 4.8. Vastavalt töövõtulepingu p-le 5.2 ja

notarilepingu p-le 4.9 pidi hageja kostjat informeerima garantii kehtivuse ajal eramu

puudustest, vaegtöödest ja ehitusvigadest koheselt pärast nende teatavaks saamist. Sellisel

juhul pidi kostja samade lepingupunktide kohaselt kokku kutsuma kõigi poolte esindajad

ja vaatama eramu üle hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest,

seejuures tuli ülevaatuse kohta koostada protokoll (vajadusel erapooletu esindaja poolt).

Ülaltoodust järeldub, et kostja on võtnud endale kohustuse kõrvaldada eramul (see

tähendab teostatud töödes) garantiitähtaja jooksul ilmnevad puudused, välja arvatud juhul,

kui sellised puudused tulenevad eramu kasutus- ja hooldusnõuete rikkumisest või

seadmete ebaõigest ekspluateerimisest. Puuduste kõrvaldamise kohustuse tekkimiseks pidi

hageja kostjat puuduste ilmnemisest informeerima.

22. Eramu vastuvõtuakt on vaidlusväliste asjaolude ja asja materjalide põhjal allkirjastatud

22.07.2004. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 135 ning § 136 lg-test 2 ja 8

lähtudes algas 2-aastane garantiiperiood seega 23.07.2004 ja lõppes 24.07.2006. Asja

materjalidest nähtuvalt on hageja kostjat võimalikest eramu puudustest ja ehitusvigadest

teavitanud esmalt 02.05.2005 kirjas, samuti on hageja esitanud 10.05.2006 ja 31.05.2006

kostjale eramus ilmnenud puuduste nimekirja ning taotluse ilmnenud puuduste

kõrvaldamiseks. Kostja nõustus osa hageja poolt kirjeldatud puudustest garantiikorras

kõrvaldama, kuid muude hageja pretensioonide osas leidis, et soovitud tööd on juba

teostatud või et puudused on põhjustatud objektiivsetest asjaoludest või hageja enda poolt

välja pakutud konstruktsioonilahendustest ning ei kuulu seetõttu garantii alla. Kostja

väited puuduste tekkepõhjuste kohta ei ole tõendatud. Ülalviidatud VÕS § 650 lg-st 1,

töövõtulepingu p-st 5.3 ja notarilepingu p-st 4.10 nende koosmõjus võib järeldada, et

kostja võttis endale kohustuse kõrvaldada kõik garantii kehtivuse ajal ilmnenud puudused,

välja arvatud, kui sellised puudused tulenevad eramu kasutus- ja hooldusnõuete

rikkumisest või seadmete ebaõigest ekspluateerimisest. Sellest järelduvalt peaks hageja

kui töö tellija tõendama käesoleval juhul üksnes puuduse olemasolu, garantiikohustust

välistava(te) erandi(te) esinemist peaks tõendama kostja.

23. Hageja tõendas ehitustöödes garantiiajal ilmnenud puuduste olemasolu eriteadmistega

isiku V.Krünbergi poolt 2006. aasta oktoobris koostatud arvamusega ja 29.01.2008

täiendava arvamusega. Tunnistaja V.Krünberg jäi põhiseisukohtades kirjalikes arvamustes

antud hinnangute juurde. Kohtu määratud ekspert G.Einberg osundas kirjalikus

eksperdiarvamuses, et kõik hageja poolt 31.05.2006 kirjas näidatud ja V.Krünbergi poolt

tuvastatud puudused ehitusöödes eksisteerisid. Suurem osa puudusi eksisteeris ka

08.06.2010 seisuga. Eelnimetatud tõendite põhjal on puuduste olemasolu ehitustöödes

piisavalt tõendatud, osade vaidlusaluste puuduste olemasolu ei ole kostja menetlusväliselt

tehtud avaldustes ka eitanud.

24. Eramu kasutus- või hooldusnõuete rikkumine või seadmete ebaõige ekspluateerimise

esinemine ei ole tõendamist leidnud. Ekspert G.Einbergi arvamuse kohaselt võivad üksnes

mõningad üksikud defektid (nähtavale tulnud kipsi kruvikohad, tapeedi kohatine lahtitulek

seintelt, parketiliistude vahede suurenemine) olla põhjustatud eramu kasutamisest ja hoone

sisekliimast.

25. Asjaolul, kas ja millisel määral on kostja esindaja osalenud eramus puuduste olemasolu ja

põhjuste kontrollimiseks teostatud ülevaatustel, ei ole vaidluse lahendamise seisukohast

määravat tähtsust. Lähtudes töövõtulepingu p-st 5.2 ja notarilepingu p-st 4.9, oli osapoolte

kokkukutsumine ülevaatuse teostamiseks kostja lepinguline kohustus. Kohustuse täitmise

tõendamise üldpõhimõtte kohaselt pidanuks kostja end ise varustama tõendiga kohustuse

täitmise kohta. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks mainitud ülevaatuse teostamise

kohustust täitnud või et hageja oleks teda ülevaatuse teostamise korraldamisel takistanud.

Kõnealuse kohustuse rikkumisest tulenevate võimalike negatiivsete tagajärgede riisikot

peab seetõttu kandma kostja. Ülaltoodu põhjal leidis kohus, et kostja on rikkunud hageja

poolt välja toodud kohustusi ehitustööde teostamisel ja garantiitööde tegemata jätmisel.

26. VÕS § 115 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise kohustus välistatud, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse

rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Seejuures eeldatakse, et

kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohustuse

rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud

on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei

saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal

selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Eelduslikult on pooled soovinud sarnaselt reguleerida vastutusega seonduvat ka

omavahelistes suhetes – nii töövõtulepingu p 19 kohaselt kui notarilepingu p-de 4.24.1 ja

4.24.2 kohaselt ei loeta lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist või

mittenõuetekohast täitmist lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks on vääramatu jõuna

vaadeldavad asjaolud. Pooled ei ole välja toonud asjaolusid, mis oleksid käsitletavad

vääramatu jõuna VÕS § 103 lg 2 või hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute mõistes.

27. Projektis tehtud muudatustest oli kostja teadlik. Mõlemas lepingus viidatakse 17.07.2003

müügipakkumisele, mis viitab omakorda tellija poolt soovitud ruumiprogrammile ning

välisseinte kirjelduse kohta on muuhulgas märgitud, et hoone on projekteeritud kandvate

fibo-plokk seintega, algse projekti järgi pidi elamul olema puitkarkass-seinad. Kostja enda

poolt esitatud kirjavahetusest ja ka tunnistaja R.Sau ütlustest võib järeldada, et

vaidlusaluste muudatuste osas esitas hageja kostjale oma soovid juba lepingute

ettevalmistamise algfaasis ning 2003. aasta suve jooksul neid arutati. Töövõtulepingu

p-s 3.2.7 ja notarilepingu p-s 4.3.7 on kostja võtnud kohustuse tagada ehituse kvaliteet ja

vastavus

projektdokumentatsiooni

tingimustele.

Mingisuguseid

märkusi

projektdokumentatsiooni puudustele või vigadele töövõtuleping ega notarileping ei

sisalda. Eeltoodust võib järeldada, et kostja võttis endale kohustuse ehitada vastavalt

muudetud projektile ning kannab ka sellega seonduvaid töövõtja riske. Neid asjaolusid

arvestades ei oma tähtsust see, kui suur oli hageja roll eramu projekteerimisprotsessis enne

ehituse alustamist.

28. Hageja võttis omaks asjaolu, et eramu ehitamise käigus esitas ta kostjale kuue sõlme

ehitusjoonised, mis on loetletud 20.11.2003 nõupidamiste protokolli 8. punktis. Seega on

muuhulgas hageja poolt esitatud joonis laetalade kinnituse kohta välisseinas. Ekspert

G.Einberg leidis kirjalikus arvamuses ja kohtuistungil esitatud selgitustes, et osad hageja

poolt pakutud sõlmede joonised – laetalade kinnitus välisseinas, vahelae talade sidumine

I-talaga ja II korruse sisemise vaheseina toetamine I-talale – sisaldavad projekteerimise

viga. Vahelagede kinnituste lahendust pidas peamiseks probleemiks ka tunnistaja R. Sau.

29. Kostja on TsÜS § 138 lg 1 ja VÕS § 6 lg 1 alusel minetanud õiguse hageja juhistega

seonduvatele vastuväidetele tugineda. Tunnistaja R.Sau ütlustest ja kostja poolt esitatud

dokumentidest ilmneb, et hageja võttis teatud sõlme- ja teostusjooniste koostamise ehituse

käigus enda peale. Kostja hindas asja materjalidest nähtuvalt hageja poolt esitatud

laetalade kinnituse lahenduse tõepoolest ebasobivaks, samas ei ole kostja pakkunud sama

sõlme kohta välja omapoolseid lahendusi. Töövõtulepingu p-s 8.1 kinnitas kostja

sisuliselt, et on kogenud asjatundja endale võetud kohustuste täitmise alal, need

kohustused on talle arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Sama lepingupunkti kohaselt

tagab ehitaja tellijale lepingus ette nähtud tööde, osutatud teenuste ja lepingu täitmiseks

vajalike ettepanekute vastavuse kehtivate õigusaktide ja eeskirjadega. Sama tuleneb

notarilepingu p-st 4.21. Hea usu põhimõttest lähtuvalt oleks kostja kui professionaalne

ehitusettevõtja pidanud välja pakkuma laetalade kinnituse lahenduse, mis oleks taganud

kvaliteetse ehitamise, mitte jätkama ehitamist potentsiaalset projekteerimisviga sisaldavate

sõlmejooniste põhjal. G.Einberg märkis eksperdiarvamuses, et ehitusettevõtja peaks

nõudma korrektset projekti või tellima projekti ise, kui ta kahtleb projektlahenduste

õigsuses. Kohtu hinnangul ei olnud kostjal korrektse sõlmejoonis(t)e koostamiseks

objektiivseid takistusi.

30. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärgiks asetada kahju kannatanud

isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu

ei oleks esinenud. Kohustuse rikkumine seisneb selles, et kostja jättis hagejale üle

andmata ehitustööde juurde kuuluva dokumentatsiooni, parandamata vaegtööd ning

garantiiajal ilmnenud puudused. Kostja kohustuste rikkumise tõttu peab hageja tegema

tulevikus veel kulutusi, sealhulgas teostusdokumentatsiooni koostamisele, 335 200 krooni.

Javisten OÜ aktide ja arvetega on tõendatud hageja poolt kulude kandmine 134 070

krooni. Lisaks võib hageja kahjuks lugeda Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le tasutud 7670

krooni. Kuna tegu on nõude esitamiseks vajalike kuludega VÕS § 128 lg 3 mõttes, on

kulutused 476 940 krooni VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud eesmärki silmas pidades vajalikud

ja põhjendatud ning kulutusi tuleb lugeda hageja kahjuks ning nende puhul esineb ka

põhjuslik seos kostja lepingurikkumistega VÕS § 127 lg 4 mõttes. Monsis OÜ ja

Profektus Grupp OÜ hinnapakkumised ei lükka ümber ülalkäsitletud tõenditest nähtuvate

põhjendatud kulutuste suurust. Ekspert G.Einbergi poolt antud hinnangud ja selgitused

kahjusumma eeldatava suuruse kohtu on kohtu arvates objektiivsemad.

31. Kohtu hinnangul ei esinenud käesoleval juhul ka asjaolusid, mis annaksid aluse

kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 127 lg-te 2 või 3 alusel. Sarnaselt ei esine aluseid

kahjuhüvitise vähendamiseks vastavalt VÕS § 139 lg-s 1 sätestatule.

32. Kahjunõue ei ole põhjendatud osas, mis puudutab kulusid hageja poolt 2005. aastal eramu

suhtes läbi viidud termokontrollile (2500 krooni). Puuduvad andmed selle kohta, et

termokontrolli läbiviimine oli kostja poolt teostatud töödes esinevate puuduste

tuvastamiseks vajalik. Samuti puuduvad tõendid, mis kinnitaksid hageja väiteid kõnealuste

kulutuste suuruse kohta. Samuti ei ole objektiivselt tõendatud ajavahemikus 2005-2008

teostatud parandustööde maksumus 82 800 krooni. Kostja vaidles nii kulutuste

põhjendatusele kui kulude kandmise tõendatusele vastu. Seetõttu puudub ka alus

omaksvõttu vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 eeldada. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 3 on

võlausaldaja otseseks kahjuks ka tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Seega ei pea kulud

olema kahjunõude rahuldamise eeldusena tingimata võlausaldaja poolt kantud, piisab

tulevikus tekkivate kulude kandmise vajaduse tõendamisest. Ülaltoodud kaalutlustest

lähtudes rahuldas kohus hageja põhinõude 476 940 krooni ulatuses.

33. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Sooritused, milliste kostja poolt täitmata jätmisega

seondub hageja kahjunõue (põhinõue), ei seisne raha maksmises. Kahju võis hagejal

tekkida juba pärast nende kohustuste täitmiseks antud tähtaegade möödumist, kuid enne

kahjunõudest teada saamist ei saanud kostja olla viivituses kahju hüvitamise kohustuse

täitmisega. Kostja ilmne teadlikkus ehituspuuduste füüsilisest mahust ei oma siin

iseseisvat õiguslikku tähtsust. Olemasolevate tõendite põhjal otsustades ei ole hageja

kostjale nõuet konkreetse kahjusumma hüvitamiseks enne kohtu poole pöördumist

esitanud. Seetõttu saab viivise arvestamise tähtaja alguseks VÕS § 113 lg 2 põhjal lugeda

hagiavalduse kättetoimetamise ajahetke 15.05.2008. Seega on hagejal õigus kahjusummalt

viivist nõuda alates 16.05.2008.

34. Vastavalt Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadetele oli

VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2008 4% ning enne 01.07.2008 samuti 4%,

01.07.2008 kuni 31.12.2008 oli intressimäär 2,5% ning alates 01.01.2009 1%. VÕS § 113

lg 1 teises lauses nimetatud viivisemäära suuruseks ajavahemikus 16.05.2008-31.12.2008

tuleb lugeda 11% aastas ning ajavahemikus 01.01.2009-30.06.2009 9,5% aastas. Alates

01.07.2009 kuni käesoleva ajani tuleb viivisemääraks Eesti Panga teadete kohaselt lugeda

8% aastas. Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva ning lähtudes põhinõude

suurusest 476 940 krooni on hagejal õigus nõuda eeltoodud ajavahemike lõikes viivist

järgmiselt: 16.05.2008-31.12.2008 (230 p) eest 33 059.13 krooni; 01.01.2009-30.06.2009

(181 p) eest 22 468.45 krooni; 01.07.2009-21.10.2010 (1 a 113 p) eest 49 967.63 krooni.

Kokku on käesoleva otsuse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 105 495.21

krooni (33 059.13 + 22 468.45 + 49 967.63). TsMS §-st 367 lähtudes rahuldas kohus

hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 22.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 162 lg-s 1

sätestatud eeldusi, mis annaksid aluse kostja taotlusel viivise vähendamiseks, ei esine.

Käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue on põhinõude

summast oluliselt väiksem. Kostja ei ole siiani kahju hüvitamisele asunud. Samuti ei ole

kostja tõendanud, et kahju hüvitamisega viivitamisest hagejal tekkinud kahju oleks

väiksem kui nõutav viivis.

35. Kostja väited alltöövõtja Pakri Ehituse OÜ minetustele ehitustööde teostamisel ei oma

käesoleva asja lahendamise seisukohast õiguslikku tähtsust. Vaidlusaluse eramu

ehitamiseks sõlmis hageja kohtule teadaolevalt lepingud üksnes kostjaga. Lähtudes VÕS

§ 8 lg-st 1, tekivad lepingust üldjuhul õigused ja kohustused ainult lepingu pooltele, välja

arvatud VÕS §-des 80 ja 81 sätestatud juhtudel. Eeltoodust järelduvalt ei oma võimalikud

õigussuhted kostja ja Pakri Ehituse OÜ vahel hageja jaoks tähtsust. Kostja ei saa ka

vabaneda

vastutusest

lepingurikkumiste

eest

seoses

võimaliku

ebapiisava

omanikujärelevalve (EhS § 30 lg 1) teostamisega hageja poolt. Tsiviilõiguslikult kujutab

tellija poolne omanikujärelevalve ehituse käigu üle endast pigem tellija õigust, mitte

kohustust, töövõtja ei saa võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada tellijapoolse

puuduliku omanikujärelevalvega. EhS §-le 4 tuginedes võiks hageja (ehitise omanikuna)

põhimõtteliselt esitada garantiitööde teostamisega seonduvaid nõudeid otse kostja

alltöövõtja Pakri Ehituse OÜ vastu, kuigi lepinguline suhe hageja ja kolmanda isiku vahel

puudub.

36. Kostja vastuväide, et hageja keeldus tasumast ehitustööde jätkamiseks vajalikke

summasid, kui töid ei teostatud vastavalt tema juhistele, oli koos väitega nõude aegumise

kohta esitatud peale eelmenetluse lõppu ning kohus jättis need TsMS § 329 lg 1 ja § 331

lg 1 alusel tähelepanuta, kuna need ei olnud esitatud õigeaegselt. Aegumise vastuväide ei

oleks ka sisuliselt põhjendatud. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu

enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Asjas puudub vaidlus, et kostja poolt

teostatud tööd on hageja poolt vastu võetud 22.07.2004, hagiavaldus on kohtule esitatud

aga 07.04.2008, seega enne aegumistähtaja lõppu. Kostja poolt 12.02.2010 esitatud

K.Kase kirjalik selgitus on tõendina lubamatu ning tuleb kooskõlas TsMS § 238 lg-ga 5

jätta asja lahendamisel arvestamata. Isik, kellel võivad olla teada asjas tähtsust omavad

asjaolud, tuleb vastavalt TsMS § 251 lg-s 1 sätestatule kuulata üle tunnistajana.

Apellatsioonkaebus

37. OÜ Agenor (pankrotis) palub tühistada maakohtu otsuse ja saata tsiviilasi tagasi esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks või jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja

menetluskulud vastustaja kanda.

38. Kaebuse põhjenduste kohaselt jõudis maakohus järeldusele, et kostja on oma kohustusi

töödes esinenud puuduste kõrvaldamise ning tööde teostamise osas rikkunud. Kohus jättis

kõrvale poolte vahel sõlmitud üleandmis-vastuvõtuaktis selgesõnaliselt märgitud 3

garantiitöö kokkuleppe, mis oleks pidanud selge piiri tõmbama poolte suhtele. Samuti ei

pidanud kohus millekski kostja tunnistusi, et nimetatud garantiitöid ei saadudki alustada,

kuivõrd iga kord ilmus hageja välja erinevalt koostatud, vähemalt lõpuks kasvavalt 35-

punktilise meelevaldse nõudmisega, milles kokku lepitud ei olnud ja mis ei saanud kuidagi

olla kostja kohustus. Mõistlikku lahendust hageja ei oodanudki (tunnistaja M.Lämmergas,

K.Kase). On oluline siinkohal veelkord viidata nimetatud tööde olemusele: puu istutamine

- olenemata puust oleks mõistlik kulu 3000 krooni; gaasitoru viimistlus – ei saa ületada

1300 krooni, sisemiste maalritööde parandused –25 000 krooni.

39. Kohtu hinnang, et poolte vahel kehtis vaid üks ehitusleping, on väär. Kohus asus toetama

hageja seisukohti. Alles pärast ehituslepingu sõlmimist hakkasid ilmuma hageja poolt

ehitussõlmed, mis olid selgeteks juhisteks ja tööülesanneteks ehitajale, samuti järelvalvele.

Vähemasti üks nimetatud sõlmedest on õnneks dateeritud ja allkirjastatud, samuti üks

kohtu poolt ära mainitud. Seega on väär kohtu seisukoht, et tegemist oli ühe konkreetse

lepinguga. Esialgsele lepingule järgnesid lisalepingud hageja uute tööjuhendite näol, mida

pidid aktsepteerima nii reaalne ehitusettevõtja kui ka seeläbi kaudselt kostja. Puudustena

välja toodud sõlmpunktide avamine peaks toimuma just nimelt ekspertiisi teostamise ajal

ning eksperdi poolt näidatud kohas, mitte hageja poolt ette valmistatud, miks ka mitte

fabritseeritud või esile kutsutud, kohas ning viisil. Eeltoodud tegevusega rikkus kohus

poolte võrdse kohtlemise printsiipi, eelistades ühe poole taotluslikku tegevust, seejuures

keeldudes kostja poolt taotletud tunnistaja ülekuulamisest.

40. Kohus jõudis järeldusele, et kostja võttis endale kohustuse ehitada vastavalt muudetud

projektile ning kannab sellega seonduvaid töövõtja riske, olenemata sellest, et kostja

hinnangul ei vastuta ta töös ilmnenud võimalike puuduste eest VÕS § 641 lg-st 3

lähtuvalt, kuna need tulenevad tellija poolt antud juhistest. Konkreetseid tõendeid, millele

tuginedes on kohus sellisele järeldusele jõudnud, nimetatud ei ole. Kohus leidis, et hageja

enda esitatud kirjavahetusest ja tunnistaja ütlustest võib järeldada, et vaidlusaluste

muudatuste osas esitas hageja kostjale oma soovid juba lepingute ettevalmistamise faasis

ning 2003. aasta suve jooksul neid arutati. Kohus asus ilma konkreetsete tõenditeta

seisukohale, nagu projektimuudatused oleksid olnud kokku lepitud juba enne

töövõtulepingu ja notariaalse lepingu sõlmimist. Kohtu seisukoht on ilmselgelt ekslik, sest

juba ka sama kohtu poolt arvesse võetud tõendatud faktid viitavad asjaolule, et 2003. aasta

suve jooksul oli maja ehitusprojekt veel tunnistaja (arhitekt) R.Sau poolt disainitud

puitmaja. Ehituse alguseks oli hageja esitanud vaid vundamendi joonised. Termin

„arutati“ ei saa demokraatlikus maailmas küll ühelegi osapoolele panna kohustust

vastutada selle eest, et teine pool on hilisemalt käitunud omatahtsi või mingil muul moel.

41. Hageja väide, et ta esitas sõlmejoonised seetõttu, et kostja endapoolseid lahendusi sõlmede

ehitamiseks ei pakkunud, on paljasõnaline ja väär, kuid samas põhistab selgelt, et hageja

esitas nimetatud sõlmed. Hageja soovi ja nõudmise kohta konstrueerida nimetatud maja

ümber puitmajast kivimajaks on piisavalt tõendeid. Projekteerijal lasub kohustus

muudetud projekti korral vastavad sõlmed uuesti läbi arvutada ja need õigeaegselt

ehitajale esitada. Samuti on selge, et projekteerija vastutab antud lõigete konstruktiivse osa

läbiarvutamiste eest – ehitajal lasub kohustus nimetatud jooniste järgi ehitada,

ehitusjärelvalvel aga seda kontrollida. Hagejal olnuks võimalik tellida elamu ehitus ka

vastavalt tüüpprojektlahendusele, milles sisaldusid kõik sõlmelahendused, kuid hageja

eelistas ise olla projekteerija, ise teha sõlmejoonised. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või

võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt

õiguskaitsevahendeid, kui selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tuleneva

asjaolu või sündmus, mille toimumise riski ta kannab. Tegemist on hea usu põhimõttest

tuleneva keeluga oma õigusi kuritarvitada. Juhiste sobivus on selliseks sündmuseks, mille

riski kannab võlausaldaja ise. VÕS § 139 lg 1 võimaldab hüvitamisele kuuluva kahju

kindlaksmääramisel arvestada võlausaldaja kui kahjustatud isiku osa kahju tekkimises.

Maakohus rõhus väidetavale asjaolule, et kostja on loogiliselt kordades rohkem

kompetentne ehitusvaldkonnas kui hageja. Hageja ehituslikku haridust ja karjääri

iseloomustavad materjalid, samuti selged materjalid, et kostja neid enne hagejale

laiapõhjaliste volituste andmist ehk siis sisuliselt nõustumist täiendava käsunduslepinguga,

on jäänud tähelepanuta.

42. Käesoleval juhul jõudis kohus sisuliselt järeldusele, et hageja kui projekteerija ei vastuta

projekteerimisvigadest tulenevate vigade eest. Ka ei saa kostja vabaneda vastutusest

lepingurikkumiste eest seoses võimaliku ebapiisava omanikujärelvalve (EhS § 30 lg 1)

teostamisega hageja poolt. EhS § 30 lg 2 kohaselt on just omanikujärelvalve tegemise

eesmärgiks tagada ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamise tehnilise dokumentatsiooni

koostamine ning ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. Selles, hea ehitustava ning EV-s

kehtivate seaduste selguse võtmes ei saa ehitajale panna osakestki vastutust asjaolude

osas, mille eest vastutab hageja, kes on ühes isikus olnud nii projekteerija, konstruktor

(või selle esindaja/tellija), põhisõlmede omaalgatuslik järelevalve teostaja, lisaks enamuse

tööde vastuvõtja enda tellija nimel ja ammugi tellija ühes isikus.

43. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda

vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. Käesoleval juhul on

hageja õigustatud isikuna kuritarvitanud enda õigusi ja käitunud vastuolus hea usu

põhimõttega. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse,

kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele,

lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud

moraalistandardite seisukohast.

44. Kohus on ebaõigelt hinnanud tõendeid, mistõttu ei saa olla õige, põhjendatud ja tõendatud

kahjunõude kujunemine. Nö esimene ekspertiis oli läbi viidud hageja initsiatiivil ning

sellisel moel, et eksperdi kohalejõudmise hetkeks olid kõik huvipakkuvad sõlmed hageja

poolt juba avatud (põrandad, laed, seinad jne). Antud kontekstis tõene, kohtulik ekspert,

G.Einberg hindas ca 2 h visiidi jooksul maja sisemust ja maja välimust välise

jalutuskäiguga, seejuures mööndes vaid, et majas on tõesti tavapärasemast niiskem

sisekliima, vahelage niimoodi kandma ei tohiks panna, vertikaalne vooderlaudis ei ole

õige maja välisfassaadis. Ülejäänud arutluskäigud sai nimetatud ekspert saada vaid

eelnevatest

suunavatest

kirjateostest,

sest

ta

ei

kontrollinud

ei

niiskust,

katusekonstruktsiooni, välisseina tuulutuslahendust, ammugi ei püüdnud selgusele saada

hageja väidetavate, varem teostatud tööde otstarbekuses, kulukuses vms erialaste

kohustustega seonduvas. Ekspert vaid möönis, et majas on palju viltu ja vajab

parandamist.

45. Eksperdi väide, nagu ei oleks tohtinud paigaldada vertikaalset laudist välisfassaadile, on

täiesti vale. Ehitustava näeb ette erinevaid laudise jooniseid. Siiski, kuna kostja

seaduslikule esindajale anti protsessis vähe võimalust rääkida, palus viimane eelnimetatud

fakti kohtunikule kinnitada hoopis esimese eksperdi poolt. Nn ekspert kinnitaski, et laudist

võib paigaldada nii horisontaalselt, vertikaalselt kui ka diagonaalselt. Antud kinnitus on

protokollitud.

46. Lisaks eelnevale on kohus rikkunud menetlusnorme. 01.09.2010 kohtuistungil kuulati üle

tunnistajana ekspert, kellele kostja poolt küsimuste esitamist kohus piiras. TsMS ei näe

ette võimalust tunnistaja ega eksperdi küsitlemist piirata. Samuti keeldus kohus kostja

poolt taotletud tunnistaja K.Kase ülekuulamisest ja tema tunnistajana kohtusse

kutsumisest kohtu poolt. Kohus on sellise käitumisega kohelnud pooli ebavõrdselt.

Oluliste tunnistajate väljakutsumine on kohtu asi. Samuti ei pidanud kohus vajalikuks

korraldada kohtu poolt väljakutsutud tunnistaja T.Küttise kohalekutsumist seaduses

võimaldatud moel. Samas on oluline, et kohus ei pidanud kummagi tunnistajaks

kuulutatud isiku kirjalikku avaldust ehk siis selgeid tunnistusi millekski. Sellega rikuti

oluliselt kostja võimalusi end kaitsta, arvestades tekkinud situatsiooni, kus nimetatud

tunnistajad olid tegelikult hagejaga lävijad ja sündmuste tunnistajad ehitusperioodil, ent

nendelt selgituste saamine pandi kostja õlule.

Vastustaja seisukoht

47. Tarmo Loog vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

1. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi.

Muutmata osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti

võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus

tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse

või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. TsMS § 651 lg 1 kohaselt

kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

48. Maakohus on kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 hinnanud kõiki esitatud tõendeid (nii

dokumentaalseid kui tunnistajate ütlusi) igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning asunud

oma siseveendumuse alusel seisukohale, kas ja kui, siis millised, menetlusosaliste väited

on tõendatud ja millised mitte. Kolleegium nõustub maakohtu hinnangutega ega

tuvastanud alust tõendite ümberhindamiseks. Küll aga nõustub kolleegium apellandi

seisukohaga, et maakohus eksis, kui leidis, et K.Kase arvamust (t IV kd lk 136-137)

V.Krünbergi poolt koostatud täiendavale ekspertiisile jaanuaris 2008 ei saa käsitleda

dokumentaalse tõendina. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Kolleegium

on seisukohal, et tegemist on enne kohtumenetlust eelduslikult kostjale (oma

lepingupartnerile) antud seisukohtadega. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalseks

tõendiks igasugune kirjalik, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega

või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnase andmekandja,

mis sisaldab andmeid asja lahenduseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik

kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Samas ei sisalda nimetatud dokument asja

lahendamise seisukohalt sellist teavet, mis lükkaks ümber maakohtu poolt muude tõendite

kogumiga tuvastatud asjaolud ja tooks kaasa teistsuguse lõpplahendi. Tsiviilasja

lahendamise kontekstis käsitleb kolleegium nimetatud tõendit allpool.

49. 01.06.2011

ja

02.06.2011

esitasid

mõlemad

pooled

kohtule

täiendavaid

menetlusdokumente. Ringkonnakohus võtab toimikusse apellandi esindaja kohtukõne

teesid, kuid arvestab seejuures TsMS § 643, mille kohaselt ei või apellant kaebust muuta,

täiendada ega laiendada peale apellatsioonitähtaja lõppu, välja arvatud esitada väiteid

õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid vastustaja poolt apellatsioonimenetluses

esitatule. Vastustaja poolt esitatust võtab kolleegium vastu teatise kompromissi sõlmimata

jäämise asjaolude kohta. Selle menetlusdokumendi lisad aga kohus tagastab, sest

tulenevalt TsMS § 642 lg-st 2 pidid kõik tõendid ja asjaolud olema välja toodud vastuses

apellatsioonkaebusele. Alljärgnevalt vastab apellatsioonikohus kaebuse väidetele.

50. Esmalt on apellant seisukohal, et tema kui töövõtja vastutus pidi piirduma tööde

üleandmise-vastuvõtuakti lisana fikseeritud kolme tegemata tööga ning et nende tööde

näol on tegemist garantiitöödega. Kolleegium sellise käsitlusega ei nõustu. Tööde

üleandmisel-vastuvõtmisel 22.07.2004 (akt I kd lk 93) leppisid pooled kokku viie erineva

töö tegemise vajaduses ja töövõtja kohustus need tegema kas siis konkreetseks tähtajaks

(06.08.2004, 01.10.2004) või garantiiperioodi jooksul (akti lisad t I kd lk 94, 95).

Tegemist oli töödega, milles puudus pooltel vaidlus, et need olid tööde üleandmise hetkel

kas siis tegemata või tehtud puudustega. Vastavalt VÕS § 650 lg-le 1 eeldatakse

töövõtugarantii puhul, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö

lepingutingimustele mittevastavusi. Seega nn garantiitöödeks ei ole tööd, mille tegemise

vajadus oli teada ja kokku lepitud tööde üleandmisel-vastuvõtmisel, vaid tööd, millised on

vajalikud

garantiitähtaja

jooksul

ilmnenud

lepingutingimustele

mittevastavuste

kõrvaldamiseks (puudused olid eelduslikult küll töö üleandmise ajal olemas, kuid ilmnesid

EhS § 4 lg-s 2 sätestatud vähemalt kahe aastase garantiitähtaja jooksul). Hageja on

esitanud nõude nii seonduvalt töö üleandmisel ilmnenud puuduste kui garantiitähtaja

jooksul ilmnenud puuduste kõrvaldamise vajadusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

51. Tööde üleandmisel-vastuvõtmisel kokkulepitud puuduste kõrvaldamiseks esitatud nõude

tõrjumiseks pidi kostja muuhulgas tõendama, et tegelikkuses on ta kokkulepitud tööd

hiljemalt hagi esitamise ajaks (07.08.2008) ära teinud. Sellekohaseid väiteid ega tõendeid

kostja ei esitanud. Nn garantiitööde tõrjumiseks pidi kostja muuhulgas tõendama, et need

ei ilmnenud garantiitähtaja jooksul (perioodil 22.07.2004 kuni 22.07.2006). Ka

sellekohaseid väiteid kostja maakohtus ega apellatsioonkaebuses ei esitanud. Vastava

väite kostja esindaja kohtukõne teesides 01.06.2011 jätab kolleegium TsMS §-de 643 ja

652 alusel tähelepanuta.

52. Apellant heidab maakohtule ette, et kohus ei pidanud millekski kostja tunnistusi, et

garantiitöödega ei saadudki alustada, kuivõrd iga kord ilmus hageja välja erinevalt

koostatud, vähemalt lõpuks kasvavalt 35-punktilise meelevaldse nõudmisega, milles

kokku lepitud ei olnud ja mis ei saanud kuidagi olla kostja kohustus. Tsiviilasjas on

esitatud tõendeid selle kohta, et kostja korduvalt lubas teatud tööd ära teha (t I kd lk 95,

115-116, 118), kuid puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks takistanud kostjat töid

tegemast. Seega ei ole apellandi vastav väide põhjendatud.

53. Tsiviilasja materjalide ja maakohtus menetlusosaliste poolt esile toodud faktiliste

asjaoludega ei ole kooskõlas apellandi väide, et poolte vahel ei kehtinud mitte üks

ehitusleping, vaid et tööde käigus järgnesid esialgsele lepingule lisalepingud hageja uute

tööjuhendite näol, mida pidid aktsepteerima nii reaalne ehitusettevõtja kui ka seeläbi

kaudselt kostja. Sellist väidet kostja maakohtus ei esitanud. Tsiviilasja materjalidest

nähtub, et poolte (lisaks AS Hansa Liising Eesti) vahel oli 18.07.2003 sõlmitud lihtkirjalik

ehitise töövõtuleping, mille objektiks oli tol ajahetkel veel liisingfirma omandisse

kuulunud kinnistule hageja tellimusel eramu ehitamine kostja kui ehitaja poolt viimase

omal vastutusel ja omal kulul (t I kd lk 16-22). Sellest lepingust lähtudes sõlmisid pooled

12.11.2003 notariaalse komplekslepingu osana uue töövõtulepingu, milles aga

töövõtuobjekt ei muutunud (samas lk 23-38). Muude töövõtulepingute sõlmimine poolte

vahel tõendatud ei ole.

54. Apellant on kaebuses seisukohal, et puudustena välja toodud sõlmpunktide avamine peaks

toimuma ekspertiisi teostamise ajal ning eksperdi poolt näidatud kohas, mitte hageja poolt

ettevalmistatud kohas ja viisil. Samas ei nähtu kaebusest, millist tähendust omistab

apellant viidatud asjaolule õige lahendi seisukohalt. Erinevaid puudusi II korruse vahelae

konstruktsioonis on kinnitanud 29.01.2008 kostja enda ehitusjärelevalve T.K (t I kd lk

169). Asjaolu, et poolte vahel kokku lepitud asja tundev isik V.K selgitas tunnistajana

kohtuistungil muuhulgas, et läks jaanuaris 2008 hageja kutsel konstruktsioone üle

vaatama, kuna esimesel ülevaatamisel 2006 ei olnud põrandad avatud ning et hageja oli

ise avanud konstruktsioonid (t V kd lk 68-71), ei muuda mitteveenvaks maakohtus uuritud

tõendite kogumit, mille alusel leidsid tõendamist esinevad puudused.

55. Apellant on seisukohal, et maakohus asus ilma konkreetsete tõenditeta seisukohale, nagu

oleksid projektimuudatused kokku lepitud juba enne töövõtulepingu ja notariaalse lepingu

sõlmimist ning et selline seisukoht on ilmselgelt ekslik, sest 2003. aasta suve jooksul oli

maja ehitusprojekt veel arhitekt R.S poolt disainitud puitmaja. Ringkonnakohus on

seisukohal, et tsiviilasjas kogutud tõendid apellandi käsitlust ei toeta. Maakohus on otsuse

p-s 23 viidanud selgesõnaliselt tõenditele, millede alusel ta sellisele järeldusele jõudis:

müügipakkumine 17.07.2003 (t I kd lk 11-13), millele viidatakse nii 18.07.2003 sõlmitud

töövõtulepingus kui 12.11.2003 sõlmitud notariaalses lepingus; elamu projekt (t II kd lk

7jj, 36jj); tunnistaja R.S ütlused (t V kd lk 136-138); kostja töötaja A.Ei kokkuvõte

suhtlemisest hagejaga aprillis-mais 2003 (t IV kd lk 111-112). Kostja on kogu menetluse

aja kinnitanud, et vaidlusalune elamu oli R.S poolt projekteeritud kandvate puitkarkass-

seintega ning et alles peale lepingu sõlmimist ehituse käigus muutis hageja elamu fibo-

plokist seintega elamuks, millega kaasnes projekti muutus ja sellest tulenevate vigade eest

kostja ei vastuta. Samas nähtub kostja enda esitatud A.Ei kirjalikest selgitustest, et juba

aprillis-mais suhtles hageja kostjaga soovist saada fibo-plokist seintega maja. Kostja

müügipakkumises on selgesõnaliselt pakutud hagejale järgmist „maja: arhitekt Raimo Sau

poolt projekteeritud 125,4 m2 fibo-plokist ja puidust välis- ja kandvate seinte ning

puitvahelagedega eramu“. Samuti on selgitatud, et projekteeritud elamu maht lähtub tellija

poolt soovitud ruumiprogrammist, hoone on projekteeritud kandvate fibo-plokist seintega.

56. Asjaolu, et hageja soovil R.S tüüpprojektina kasutusel olnud projekti muutis, ei anna alust

hagejat projekteerijaks nimetada. Samuti asjaolu, et hageja ise vastavat haridust omab.

R.Sau selgitas tunnistajana maakohtus, et hageja soovis ehitada kivimaja enam-vähem

tüüpprojekti järgi ja soovis, et R.S oleks projekti autor; tunnistaja oli nõus olema

kaasautoriks, oli andnud allkirja hageja projektile; puitmaja projekteeriti kivimajaks;

tunnistaja töötas aastatel 2003-2007 kostja juures eramuprojektide projekteerijana. Pooled

esitasid maakohtule kaks analoogset projekti, millest üks (t I kd lk 39jj) on allkirjastatud

ainult R.S poolt, teine (t II kd 36jj) nii R.S kui T. Loogi poolt. Hageja on selgitanud (t II

kd lk 138-139), et tema allkiri tõendab projekti kinnitamist vastavalt 18.07.2003 lepingu

p-le 3.2.1. Nimetatud sätte kohaselt kohustus ehitaja ehitustööde tegemisel ning üldiste

ülesannete täitmisel muuhulgas järgima tellija poolt kinnitatud ehitamise aluseks olevat

projektdokumentatsiooni ja sellest mitte kõrvale kalduma. 26.11.2003 nõupidamise

protokollist (t II kd lk 77) nähtub, et R.S kostja arhitektina ei olnud kindel, kas projektil on

kaks autorit ning leidis, et see probleem tuleks T.Loogiga läbi arutada („edasine koostöö ja

kohustused läbi arutada ja määrata“). 03.12.2003 nõupidamise protokollist nähtub, et

eelmisel päeval olid isikud kohtunud ja saavutanud kokkulepped projekti puudutavates

küsimustes, kuid kokkuleppe sisust ei nähtu, et oleks lepitud kokku, et T.Loog on

projekteerija, vaid et probleemid sõlmedega fikseeritakse ehituspäevikus ning

ehitusjärelevalve edastab info projekteerijale või leiab muu lahenduse (t II kd lk 88).

19.01.2004 Rae Vallavalitsusele esitatud ehitusloa taotluses oli projekteerijana märgitud

OÜ Agenor R S (t I kd lk 181). R.S ütluste kohaselt tehti sõlmede tööjoonised tavapäraselt

vajadusel ehituse käigus. Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist kostja seisukoht, et

hageja tellijana oli samaaegselt ka talle endale ehitatud elamu projekteerijaks.

57. Tsiviilasjas puudub vaidlus, et hageja esitas 6 ehitusliku sõlme joonised kostjale ja kostja

võttis need ehitamisel aluseks. Apellant on seisukohal, et hageja väide, et ta esitas

sõlmejoonised seetõttu, et kostja endapoolseid lahendusi sõlmede ehitamiseks ei

pakkunud, on paljasõnaline ja väär. Samas ei ole apellant toonud kaebuses välja tõendeid

ega asjaolusid, millised oleksid tõendanud, et tegelikkuses pakkus töövõtja ja/või ehitaja

välja vastavate sõlmede joonised, kuid tellija kategooriliselt nõudis nimelt tema jooniste

kasutamist. Ka maakohtus selliseid tõendeid ei esitatud. Kostja esitas tõendid laetalade

kinnitusega mittenõustumise kohta (t II kd lk 79, 80), kuid ka temapoolset järelevalvet

teostanud isiku K.Kase selgituse (t IV kd lk 136-137), milles viimane kinnitas, et

tegelikkuses lepiti kolmepoolselt kokku, et kinnituste vaheks saab 4000mm ja kasutatakse

keermeslatti läbimõõduga 12. Seega ka selle sõlme osas tegelikkuses saavutasid pooled

konsensuse. Teiste sõlmede kontrollimise ehk tellija poolt antud juhiste VÕS § 641 lg 3

mõttes sobilikkuses ja otstarbekuses veendumise (piisava kontrolli) kohta ja sellest tellija

informeerimise kohta kostja tõendeid esitanud ei ole. Seega ei vabasta konkreetses asjas

tellija juhistest (sõlmejoonistest) juhindumine töövõtjat vastutusest lepingutingimustele

mittevastava ehitamise korral ega anna alust VÕS § 101 lg 3 rakendamiseks. Arvestades

hageja ehitusalast haridust ja kinnitust notariaalse lepingu p-s 4.21 (selles tellija kinnitas,

et on piisavalt pädev hindamaks ehitusel kasutatavate materjalide, konstruktiivsete

lahenduste ja viimistluslahenduste sobilikkust) võis kostjapoolne kontroll praktikas olla

küll mitte nii põhjalik kui vastavat haridust mitteomava tellija puhul, kuid kontrolli ja

informeerimise kohustusest füüsilisest isikust tellija puhul nimetatud asjaolud siiski

töövõtjat ei vabastanud.

58. Kolleegium ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, nagu vabaneks töövõtja vastutusest

juhul, kui objektil oli ebapiisav omanikujärelevalve. EhS § 30 lg 1 kohaselt määrab ehitise

omanik enne ehitise alustamist omanikujärelevalvet teostava isiku. Samas ei nähtu

viidatud sättest ega muudest seadustest, et omanikujärelevalve puudumine või ebapiisavus

annaks töövõtjale õigustuse teha kokkulepitud tööd mittekohase kvaliteediga või jätta

mõned lepingus ettenähtud tööd tegemata.

59. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu menetlusnormide olulist rikkumist maakohtu poolt

tõendite hindamisel. Kaebuses esitatud asjaolusid kohtueelses menetluses ja kohtu

määramisel läbiviidud ekspertiiside usutavuse kahtluse alla seadmise kohta (et nö esimene

ekspertiis oli läbi viidud hageja initsiatiivil ning sellisel moel, et eksperdi kohalejõudmise

hetkeks olid kõik huvipakkuvad sõlmed hageja poolt juba avatud; kohtulik ekspert G.E

hindas ca 2 h visiidi jooksul maja sisemust ja maja välimust välise jalutuskäiguga,

seejuures mööndes vaid, et majas on tõesti tavapärasemast niiskem sisekliima, vahelage

niimoodi kandma ei tohiks panna, vertikaalne vooderlaudis ei ole õige maja välisfassaadis;

ülejäänud arutluskäigud sai nimetatud ekspert saada vaid eelnevatest suunavatest

kirjateostest, sest ta ei kontrollinud ei niiskust, katusekonstruktsiooni, välisseina

tuulutuslahendust, ammugi ei püüdnud selgusele saada hageja väidetavate, varem

teostatud tööde otstarbekuses, kulukuses vms erialaste kohustustega seonduvas) kostja

maakohtus välja ei toonud. Maakohus hindas puuduste tuvastamiseks lisaks V.Ki

tunnistajana antud ütlusi ja G.Ei poolt kohtuistungil antud täiendavaid selgitusi, samuti

poolte kirjavahetust aastal 2006, kus tegelikkuses kostja osasid puudusi ei eitanudki.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus

seadusest tulenevalt kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Sama sätte lg

2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

60. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et 01.09.2010 kohtuistungil rikkus

maakohus menetlusnorme, kui piiras kostjal küsimuste esitamist eksperdile. Tsiviilasja

materjalidest nähtub, et eelmisel istungil 18.06.2010 oli kohus määranud pooltele tähtaja

ülekuulatavale eksperdile küsimuste esitamiseks hiljemalt 01.07.2010 (t V kd lk 71).

Kostja küsimusi ei esitanud. Kirjalikult eelnevat küsimuste esitamist eksperdile võimaldab

TsMS § 298 lg 3. TsMS § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole

menetlusosalisel õigust toimingut hiljem teha, kui kohus enda antud tähtaega ei pikenda

(sellist taotlust kostja maakohtule ei esitanud) või ei menetle menetlusosalise avaldust

seadustiku § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. Kohtuistungi protokollist ei nähtu ühegi mõjuva

põhjuse esile toomine ja põhistamine, miks kostja esindajad (juhatuse liige ja advokaat) ei

saanud tähtaegselt kohtu korraldust täita. Samuti tuleb nõustuda maakohtuga, et

täiendavate küsimuste suuline esitamine oleks ilmselgelt põhjustanud menetluse

lahendamise viibimist, sest isegi nendeta kestis konkreetne kohtuistung 7 tundi.

61. Ekslik on apellandi seisukoht kaebuses, et maakohus keeldus tema poolt taotletud

tunnistaja K.K ülekuulamisest ja tunnistajana kohtusse kutsumisest. Määrusega

23.03.2010 (t V kd lk 1-3) rahuldas kohus kostja taotluse K.K tunnistajana üle kuulata,

kusjuures eelnevalt eelistungil 22.02.2010 oli kostja kohustunud tagama tunnistaja

kohaloleku istungil. Sama kohustuse võttis kostja ka 18.06.2010 istungil. 01.09.2010

istungi alguses kinnitas kostja esindaja, et tunnistaja ilmub peale lõunat, kuid seda ei

toimunud. Seega ei suutnud kostja täita võetud kohustust tagada tunnistaja kohalolek.

Tunnistajale kohtukutse saatmine oleks toonud kaasa menetluse venimise, kuna

01.09.2010 istungil lõpetati asja sisuline arutamine. Lisaks selgitas kostja esindaja, et

soovis tunnistajale enne kohtuistungit tutvustada tsiviilasja materjale, kuna tunnistaja oli

talle teatanud, et ei mäleta asja kohta midagi. Nimetatud asjaolud kogumis andsid

maakohtule põhistatud aluse asuda seisukohale, et konkreetse tõendi kättesaamisega

seonduv ajakulu ei ole tõendi eeldatavat ebapiisavat usaldusväärsust arvestades

põhjendatud (t V kd lk 141). Kolleegium on lisaks seisukohal, et tsiviilasja materjalid,

sealhulgas K.Kase kirjalik arvamus 20.02.2008, annavad aluse eeldada, et isegi kui kohus

oleks isiku tunnistajana üle kuulanud, ei oleks see toonud kaasa teistsugust lõppotsustust.

Nimelt põhistas kostja tunnistaja ülekuulamise vajadust järgmiselt: teab hageja poolt

töövõtjale antud juhiste kohta (t II kd lk 3, 176); kui kohus leiab, et on tõendatud, et

hageja osales elamu ehitamises nii projekteerija kui ehitusjuhina, ei ole ülekuulamine

vajalik (t V kd lk 140). Viidatud asjaolude kohta esitati menetluses piisavalt muid

tõendeid, millised andsid kohtule võimaluse võtta seisukohad nende tõendatuse suhtes.

62. Apellant on eksinud, kui käsitleb Pakri Ehituse AS-i juhatuse liiget T.Kt tunnistajana.

Tegemist oli iseseisva nõudeta kolmanda isiku seadusjärgse esindajaga, kellele maakohus

edastas kohtukutsed, kuid kes kohtuistungitele ei ilmunud. Hagi ja maakohtu otsuse

piiridest väljub apellandi väide seonduvalt laudisega välisfassaadil. Ühtegi laudisega

seonduvat puudust hagetavate puuduste hulgas ei ole. Seega ei oma käesoleva vaidluse

lahendamisel tähtsust ka asjaolu, et ekspert seda oma arvamuses nimetas.

63. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

apellandi kanda.

64. Ringkonnakohtu 25.01.2011 määrusega vabastati apellant riigilõivu tasumisest

riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel. Kaebuse rahuldamata jäämisel tuleb

tasumata riigilõiv apellandilt TsMS § 190 lg 5 alusel täies ulatuses riigituludesse välja

mõista.

Iko Nõmm Malle Seppik Imbi Sidok