2-10-27632/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-10-27632

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2011. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-10-27632 Tsiviilasi Swedbank Liising AS-i hagi Dxxxx Lxxxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15039); Hageja esindaja: Külli Reinfeld (e-post: kulli.reinfeld@swedbank.ee); Kostja: Dxxxx Lxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht Soome Vabariigis); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Nikolai Kõiv (OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv; asukoht Tallinna 2, Viljandi 71011; e-post: nikolai@matti.ee) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Swedbank Liising AS-i ja kostja Dxxxx Lxxxxxxxx vahel 20.06.2011.a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse summas 8201,13 eurot koos poole hageja poolt tasutud riigilõivuga summas 479,34 eurot, kokku tasumisele kuuluv summa 8680 (kaheksa tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot 47 senti ja tasuma põhivõlgnevuse summas 8201,13 tagastamata osalt intressi arvestusega 7 % aastas. Kompromissi korras loobub hageja kostjalt täiendava viivise tasumise nõudest. 1.2. Kostja kohustub tasuma punktis 1.1 nimetatud summa koos intressiga igakuiste maksetena kompromissilepingu lisa 1 (maksegraafik) alusel Swedbank Liising AS-i arvelduskontole nr 221001154624 viitenumbriga 723452977 Swedbank AS-s, märkides selgitusse „kohtulik kompromiss tsiviilasjas nr 2-10-27632, Dxxxx Lxxxxxxx“. 1.3. Poolte kompromissi lisa 1 (maksegraafik) on käesoleva kohtumääruse lahutamatu lisa.

2 1.4. Maksegraafiku kohaselt tähtajaks tasumata või osaliselt tasumata võlgnevuse tagasimaksete ja muude kokkuleppe järgi kostja poolt tasumisele kuuluvate maksete summalt kohustub kostja tasuma hagejale iga maksetähtpäevast möödunud päeva eest viivist 7 % aastas. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse tasumise päeval. 1.5. Kostjal on õigus punktis 1.1. toodud summa tasuda hagejale ennetähtaegselt. Ennetähtaegsel tagastamisel ei pea kostja tasuma intressi etteulatuvalt. 1.6. Juhul kui kostja hilineb maksegraafikus fikseeritud summade tasumisega rohkem kui 10 (kümme) päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kokkulepe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kokkuleppe täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-27632 menetlus Swedbank Liising AS-i hagis Dxxxx Lxxxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus: 1. Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud nende endi kanda. 2. Tagastada Swedbank Liising AS-i pangakontole nr 221012021568 pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 479,33 eurot. Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord: Määrusele peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule poolte kokkuleppel 5 (viie) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik Swedbank Liising AS esitas 11.06.2010. a kohtule hagiavalduse DxxxxxLxxxxxxxx vastu liisingulepingust tuleneva võla ja viivise kokku summas 128 320,05 krooni nõudes ja alates hagi esitamisest viivise protsendina põhinõudest nõudes. Kostja vaidles 11.08.2010. a kirjalikus vastuses hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Kohtuistungil lükkas kohus poolte taotlusel asja arutamise edasi, kuna pooled alustasid läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. 20.06.2011. a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Pooled kinnitasid kompromissiga, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

3 Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale pool hagi esitamisel tasunud riigilõivust ja kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele.

Hageja taotles nõude esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagi esitamisel 09.06.2010. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 15 000 krooni (958,66 eurot). Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 479,33 eurot.

Maimu Laumets Kohtunik