2-11-27097/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-11-27097

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

Keelduda A. D. K.`i seadusliku esindaja A. P. hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastada hagiavaldus koos lisadega selle esitajale.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD

A. D. K.`i seaduslik esindaja A. P. esitas 10. juunil 2011.a kohtusse hagi Y. K.`i vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, kes elab alates 2009. aastast teises riigis ning hagejat ja hageja seaduslikku esindajat rahaliselt ei toeta, laps on seadusliku esindaja ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja palus kostjalt välja mõista elatis seadusega ettenähtud määras, so, 139.01 eurot kuus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Hagiavalduse kohaselt on nii hageja kui ka hageja seadusliku esindaja elukoht Eestis, aadressil xxx. Kostja alaline elukoht on Ukrainas. Kohtuasja number 2-11-27097 Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi

A. D. K.`i seadusliku esindaja A. P. hagi Y. K.`i vastu elatise nõudes. Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja: Kostja:

A. D. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

A. P. (IK xxx, elukoht elukoht: xxx)

Y. K. (IK xxx, elukoht: xxx )

Rahvastikuregistri 20.06.2011 väljavõtte kohaselt elavad nii hageja kui ka hageja seaduslik esindaja Soomes. Hageja A. D. K. elab Soomes alates 07.09.2010, hageja seaduslik esindaja aga alates 17.06.2010, so, juba rohkem kui 1 aasta. Aadressil xxx, elas hageja kuni 06.09.2010, seaduslik esindaja aga kuni 20.11.2005. TsMS § 103 lg 3, 4 kohaselt, Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja

3 sätestatut kohaldatakse ka ülalpidamisasjade suhtes. Ülalpidamisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue: 1) seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes; 2) vanematevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks; 3) abikaasadevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks; 4) seadusest tuleneva muu ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et nii hageja, hageja seadusliku esindaja kui ka kostja elukohad on väljaspool Eesti Vabariiki.

TsMS § 70 lg 4 kohaselt, käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23) ja määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), või muu EL Nõukogu määrusega.

EL Nõukogu 27.11.2003 määruse nr. 2201/2003 artikli 8 lõigete 1, 2 kohaselt, liikmesriigi kohtutel on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis. Lõiget 1 kohaldatakse, kui artiklitest 9, 10 ja 12 ei tulene teisiti.

Artikli 9 lõike 1 kohaselt, kui laps kolib seaduslikult ühest liikmesriigist teise ja saab seal uue alalise elukoha, säilitavad lapse varasema alalise elukohariigi kohtud erandina artiklist 8 pädevuse kolme kuu jooksul pärast kolimist, et muuta kõnealuses liikmesriigis enne lapse kolimist tehtud kohtuotsust suhtlusõiguse kohta, kui selle isiku alaline elukoht, kellele on vastavalt suhtlusõigust käsitlevale kohtuotsusele antud suhtlusõigus, on jätkuvalt lapse varasema alalise elukoha liikmesriigis.

Rahvastikuregistri 20.06.2011 väljavõttest nähtub, et nähtub, et lapse ema A. P. ja laps A. D.

K. on Soome Vabariigis ametlikult sissekirjutatud alates 2010. aastast. A. D. K. on alates 07.09.2010 sisse kirjutatud aadressile xxx ja A. P. on alates 17.06.2010 sisse kirjutatud aadressile xxx.

Ülaltoodust lähtuvalt puudub Viru Maakohtul seadusest tulenev alus antud tsiviilasja menetlusse võtmiseks, kuna hagi esitamise hetkeks on möödunud rohkem kui 3 kuud päevast, kui laps asus elama Soome Vabariiki.

TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kuna rahvusvahelise õiguse järgi on poolte elukohast lähtudes asja pädev lahendama kas Soome või Ukraina kohus, siis kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kuna hageja ja hageja seadusliku esindaja alaline elukoht on Soomes, kostja alaline elukoht aga Ukrainas, siis ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama. Elatise väljamõistmiseks tuleb hageja seaduslikul esindajal pöörduda hagiga kas Soome pädeva kohtu poole (lapse elukoha järgi) või Ukraina pädeva kohtu poole (kostja elukoha järgi). Vaidluse lahendamine Soomes koormab vähem ka hageja seaduslikku esindajat, sest ta ei pea selleks ilmuma Eesti kohtusse.

Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja TsMS § 463 lg 1, § 465 sätestatud õiguslikel alustel.

Johannes Külaots Kohtunik